10+ nõuannet, kuidas roose talveks katta
Alari Suurmets
TM Kodu & Ehitus
Roosid aias | Shutterstock

Talveks peab kindlasti katma kõik suureõielised peenraroosid. Ainult pargiroosid saavad aias hakkama ilma katmiseta, kõik teised rooside sordirühmad vajavad talve vastu kaitset.

Tihti kuulen, et inimesed soovivad kasvatada roose, aga see soov jääbki sooviks ‒ sest inimesed teavad, et roose tuleb katta ja üldse on nad hirmus nõudlikud taimed. Ütlen ausalt, ei ole! Kõige suurem viga rooside juures on nende liiga varane katmine. Roosid õitsevad kuni külmadeni ega taha lõpetada isegi siis, kui õied on sügishommikul jääs.

Esimeste öökülmade möödumisel tuleb ära korjata kõik maha varisenud ja põõsa küljes olevad lehed ning õienupud. Maha varisenud lehtedel võivad talvituda seenhaiguste eosed. Levinumateks roosi seenhaigusteks on jahukaste ja tahmlaiksus.

Saatuslikud vead ja nende ennetamine

Mida tehakse enne talvekatmist valesti? Roosidele antakse rohkelt lämmastikku sisaldavat väetist. Liigne lämmastik ei lase taimedel talveks valmistuda ja vartel puituda. Kõrgema lämmastikusisaldusega väetist võib roosidele anda vaid kevadel, kui nad alustavad kasvu. Mida lähemale jõuab sügis, seda madalama lämmastikusisaldusega peab kasutatav väetis olema.

Soovides taimi talveks ette valmistada, valige väetis, mis sisaldab suurel hulgal fosforit (P) ja kaaliumit (K). Mida vähem on väetises lämmastikku (N), seda parem. Eriti oluline on kõrge kaaliumisisaldus, kuna see aitab võrsetel puituda. Üle talve säilivad vaid puitunud võrsed.

Roose kiputakse muldama sügisel liiga vara ‒ see on halb, eriti kui tulemas on pikk ja niiske sügis/talv. Muld roosivarte ümber kogub niiskust ja soodustab vartel mädanike ja haiguste teket. Õige aeg on mullata siis, kui ilm hakkab püsivalt külmaks muutuma. Muld tuleb kuhjata rooside ümber umbes 15‒20 cm kõrguselt üles. Ülesmuldamisel hoolitsege selle eest, et rooside juured ei jääks pärast muldamist paljaks. Muldamiseks võib kasutada ka spetsiaalset töödeldud turvast.

Roosid lõigatakse tagasi sügisel enne katmist. Üldjuhul on praktika olnud see, et kõik peenra-, pinnakatte-, põõsas-, vääris- ja uus-antiikroosid lõigatakse juba oktoobri esimeses pooles 30‒40 cm kõrguselt tagasi. Paljud seda siiski teha ei soovita. Parim aeg on roose tagasi lõigata hoopis kevadel. Just siis on näha talvekahjustused ja on õige aeg need välja lõigata. Samuti eemaldada kõik nõrgad võrsed, jättes alles tugevad ja elujõulised. Liiga tihe "võsa" toodab peenikesi ja nõrku oksi ja väikeseid õisi. Lõikamine on üldse väga oluline, et saada ilus, tugev ja õitsev roosipõõsas.

Väikese ja ajutise külmaga pole vaja katta

Roose kiputakse katma juba varasügisel enne püsivate külmade saabumist. Mitte mingil juhul ei tohi alustada rooside katmisega liiga vara ‒ see loob soodsad võimalused hallituste ja mädanike tekkeks ja võib kasu asemel (eriti pika ja sooja sügise ning talve puhul) hoopis palju kahju tekitada.

Halvimal juhul võib põõsas lihtsalt hukkuda. Püsiv kate on soovitatav paigaldada roosidele alles siis, kui õues valitsevad püsivad külmakraadid (‒10 ºC). Talvekate peab olema kuiv ja õhurikas. Enamasti piisab kergest muldamisest, lumevaese talve puhul ei tee ka kuuseoksad halba. Juba roosi istutades saab teha ühe olulise asja, et roos oleks talvekindlam. Meil müüakse enamasti poogitud roose ja pookekoht tuleks istutamisel jätta vähemalt mõned sentimeetrid mulla alla.

Lisaks mõjub rooside kasvamisele ja talvitumisele hästi multši kasutamine. Peenra võib katta näiteks lehtpuiduhakke või kergkruusaga. Selline multšitud peenar ei pruugi muud talvekatet enam vajadagi. Lisaks aitab multš hoida peenra umbrohuvaba ja kuival ajal kaitseb taimi kuuma ja kuivamise eest.

Kindlasti tuleb jälgida, et peenrale ei jääks umbrohud, varisenud lehed ja õied. Talvele peavad roosid vastu minema puhta ümbrusega. Soovi korral võib roose enne talve pritsida seenhaiguste vastaste vahenditega (topaas). Seda tuleks teha siiski juba sügisel, et taimed oleksid talvel haigustekitajatele vastupidavamad. Igasugune kõdunev kraam soodustab haiguste ja seente teket ning levikut, seepärast on oluline see eemaldada.

Õrnad tüviroosid kardavad meie talve

Kui olete kinkinud oma südame roosipuudele (tüviroosid), siis nende talvitumine on meie kliimas väga raske. Mõned asjatundjad soovitavad roosipuud talveks maha painutada, osad soovitavad kaevata maasse kraav ja jätta taimed talveks mullaga täidetud kraavi lebama.

Kõige kindlam viis on viia roosipuud külmade saabudes jahedasse ruumi, kus temperatuur püsiks 0 kraadi ümber, näiteks jahedasse garaaži või keldrisse. Hoidke muld kergelt niiske ja jälgige rooside talvitumist regulaarselt kuni kevadise ärkamiseni välja. Väike miinus ei tee talvel roosipuudele halba, kuid liiga soe temperatuur paneb nad kasvama ja taimed ei pruugi kevadeni vastu pidada.

Igaüks peab leidma just endale sobiva lahenduse. Tingimused on erinevad, nii nagu talvedki. Roosipuude ilu säilimiseks tasub siiski pingutada. Kevadel viige roosipuud esimesel võimalusel näiteks kasvuhoonesse. Tehke seda kindlasti pilves ilmaga, kuna ere kevadpäike põletab pimedas tärganud võrsed kiiresti. Kui puukesed on kohanenud, võib nad aeda kolida.

Roniroosid võetakse sõrestikult maha, painutatakse maadligi ja kaetakse näiteks kuuseokstega. Aga nad võib ka sõrestikule jätta ja katta näiteks pakasekaitsekangaga. Roniroose ei lõigata tagasi, kuna paljud sordid õitsevad eelmise aasta võrsetest.

Kevadine lõpptulemus sõltub siiski talvest

Roosid on tegelikult ühed kõige vastupidavamad ja vähenõudlikumad kaunitarid. Üleliigset poputamist ei talu isegi inimesed, miks peaksid seda siis taimed taluma. Meie kliimas ei ole võimalik igat taime talveks sooja teki sisse mässida. Ellu jäävad tugevamad ja mingeid garantiisid keegi anda ei saa.

Rooside talvitumine sõltub väga palju sellest, milline on talv. Aga nagu lugeda võisite, saab roosisõber teha omalt poolt üsna palju, et tema hoolealused oleksid meie heitliku ja sageli väga karmi talve saabumiseks hästi ette valmistatud. Üks parimaid tekke, mida roosidele külmal talvel pakkuda saab, on kohev lumi. Ja kui kevadpäike muudab lumeteki kord toitvaks ja äratavaks veeks, tõusevad nad taas suursuguselt ja kordumatult sirgudes taeva poole!

Artikli märksõnad