10+ nõuannet neile, kes igatsevad koju kaminat
Aive Antsov
TM Kodu & Ehitus
Kamin | Shutterstock

Mis võiks olla mõnusam kui jahedal sügisel ja külmal talvel nautida tassikest teed kodus praksuva kamina ees! Ajakirja TM Kodu & Ehitus ülevaatest leiate nõuandeid enda koju sobiva kamina valimiseks.

“Nii nagu kõikide otsuste langetamisel, mis puudutavad inimeste elamisega seonduvat, tuleb ka kamina valikul alustada omaenda elurütmi ja stiili analüüsiga,” on pottsepp-restauraatori Mati Malmi esimene nõuanne. Ta soovitab ennekõike läbi mõelda, kui palju aega saab koduomanik planeerida kamina või kaminahju kütmise peale tulevikus. Teisalt on vaja tähelepanu pöörata sellele, kui suur on küttevajadus ning kui suur osa sellest jääb plaanitava kamina kanda. Kolmas oluline küsimus: kas antud kütteseade on mõeldud elamisse, mida igapäevaselt kasutatakse, või hoopis määratud suvilasse, maakodusse, sauna jne.

Järgmine ning samas üks kõige olulisem etapp kamina soetamisel on tehnilise valmisoleku hindamine: kas on vaja midagi lammutada, paigaldada tuleohutusnõuetele vastavaid lisamaterjale vms. “Oluline on ka kandvate konstruktsioonide tugevus. Eriti siis, kui kütteseade tuleb vahelae peale,” räägib spetsialist. “Kui valitakse tahkekütusel töötav kamin või kaminahi, siis on kindlasti vaja ära juhtida põlemisel tekkivad suitsugaasid. Seega tuleb alustada korstnast.”

Korstna vaatlus ja ehitamine

Juhul, kui tegu on vanema elamuga, kus olemas korsten, tuleb jõuda selgusele, kas see vastab tuleohutusnõuetele. Mati Malmi sõnul annab mingisuguse ettekujutuse juba korstna väline vaatlus. Selle käigus on vaja kindlasti tuvastada, kui palju on korstnas mõrasid, kas on märgatavaid pigilekkeid, millises seisukorras on korstna pits jne.

“Täieliku kindluse saamiseks on siiski otstarbekas pöörduda kehtivat kutsetunnistust omava korstnapühkimisteenust pakkuva firma või üksikisiku poole, kes pärast korstna uuringu teostamist väljastab hindamisakti,” soovitab spetsialist. Juhul aga, kui tegu on alles ehitusjärgus hoonega, on mõistlik konsulteerida arhitektiga. Korstna saab paigaldada ka pärast põhitööde teostamist objektil, kuid see nõuab juba lisakulutusi.

Kõige keerukamaks osutub kamina ehitamine elamusse, millel on mitu omanikku ning korstnat pole. Siis tasub alustuseks uurida EV seadust 812-3:2007 – “Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid”. Ja selle põhjal teha kindlaks, kas antud keskkonda üleüldse on võimalik korstnat paigaldada. Lõpliku otsuse korterelamu puhul langetab siiski kohalik päästeamet. Juhul, kui uus korsten läheb läbi naabrite korteritest, on vaja ka elanike ning korteriühistu nõusolekut. Vanade majade puhul on valdavalt tegu punastest savitellistest laotud korstnatega, mis on rasked ja suure inertsiga, vajades soojenemiseks pikemat ning ühtlast kütmist. Kui aga kaminat või kaminahju ei kasutata iga päev, soovitab Mati Malm – kui tehnilised olud lubavad – paigaldada sellistesse korstnatesse roostevabast torust hülsi, mis tagab parema tõmbe ning hoiab ära edasise pigi tekkimise korstna suitsulõõris.

Kui on käsil uue korstna ehitamine, saab tellija valida kas klassikalise telliskorstna või moodulkorstna vahel. Viimased jagunevad omakorda keraamilisteks ja metallist korstnateks. Metallist moodulkorstna tasub valida siis, kui tegu on piiratud kandevõimega objektiga. Sellise korstna saab kinnitada isegi vertikaaltarindi külge – näiteks maja välisseinale – või hakkab see paiknema vahetult kütteseadme peal. Kindlasti tuleb jälgida moodulkorstna sertifikaati, milles on ära toodud põhilised näitajad. Korsten võib alati olla ette nähtud karmimate ekspluatatsiooonitingimuste tarbeks, kuid mingil juhul ei tohi toimida vastupidiselt, paigaldades kas liiga madala temperatuuritaluvuse või happekindlusega moodulkorstna. Nii telliskorstna laduja kui moodulkorstna paigaldaja peab alates käesolevast aastast omama vastavat kehtivat kutsetunnistust. Suuremad moodulkorstna pakkujad on näiteks Schiedel Moodulkorstnad OÜ ja Raidkivi OÜ.

shutterstock_563529442.jpg

Kamin
Shutterstock

Tahkekütusel töötavad kaminad

Kaminat või kaminahju valides tuleb endale kõigepealt selgeks teha nende toimimispõhimõtted ja otstarve, tõdeb Mati Malm. Üldiselt võib jagada tahkekütusel töötavad kaminad spetsialisti sõnul järgmiselt.

1. Avatud kaminad. See on kõige vanem ning levinum kaminatüüp maailmas. Avatud kaminad vajavad väga hea tõmbega korstnat, nende ehitamisel tuleb kindlasti pingsalt järgida kõiki füüsika- ja tuleohutusreegleid. Kuna tegu on madala kasuteguriga kütteseadmetega, tehakse neid viimasel ajal üha vähem. Põhiliselt on need kasutusel meeleolu loojatena. Nende ehitamisel tasub tähelepanelik olla avatud planeeringuga hoonetes-korterites, kus köögi sundventilatsioon jääb avatud kamina lähedusse. Avatud kamina sisu laotakse reeglina šamottkividest, veel võib panna malmist või terasest kaminasüdamikke. Välisviimistluses on kasutusel samad materjalid, mis teistelgi kaminatüüpidel.

2. Südamiku ja klaasuksega kaminad. Tehases malmist või katlaterasest toodetud paigaldusvalmis kaminasüdamikud, millega koos pakutakse sobivaid välisviimistlusdetaile, kuid millele saab tuleohutusnõudeid järgides ümber ehitada ka oma maitsele vastava ümbrise. Südamikud jagunevad klassikalisteks, šamottvooderdusega ning veesärgiga südamikeks. Viimati nimetatuid saab kasutada kas individuaalsete keskütteseadmetena või installeerida need juba olemasolevasse süsteemi. See on meil siiani kõige levinum kaminaliik.

3. Tehases toodetud valmiskaminad. Kamina südamik ja välisosa moodustavad ühtse terviku ning neid ei saa kasutada eraldi. Selles tootegrupis on levinuimad kompaktsed malmist või terasest kergkaminad, mida kutsutakse ka rahvakaminateks. Kallimad samal põhimõttel valmistatud kaminad on väljast viimistletud kas glasuurpottide või looduskiviga või emailitud metallist detailidega, lisaks veel krohv ning kombineeritud variandid. Selliste kaminate eelis on kiire paigaldus, täpne vastavus toote kirjeldusele.

4. Massiivkoldega kaminad. Kolded laob kohapeal meister šamottplaatidest ja -kividest või tellitakse juba tehases komplekteeritud šamottplaatidest kolle. Massiivkoldega kaminate lõõristik, milles suitsugaasid liiguvad, on lühem, võrreldes ahjude omaga.

5. Uue põlvkonna soojust salvestavad kaminasüsteemid. Need koosnevad tavaliselt tehases toodetud või käsitsi laotud kaminasüdamikust, millele on külge ühendatud keraamilistest moodulsalvestitest või vett kuumendav süsteem – selleks, et paremini ära kasutada puude põlemisel tekkinud soojusenergia. Ühe võimaliku versioonina kasutatakse ka malmist  lisasoojussalvesteid. Tavaliselt on sellistel kaminatel välisviimistluses kasutatav materjal samuti sooja salvestav.

6. Kaminahjud. Eestis ja põhjamaades nimetatakse niimoodi kütteseadet, mis omab ahju massi ja lõõristikku ning millele on lisatud reeglina klaasuks ja kaks siibrit, mis võimaldavad antud kütteseadet kasutada nii kamina kui ahjuna. Selliseid kaminahje, nn moodulahje saab osta tehases toodetuna. Väga palju tellitakse taolisi kütteseadmeid pottseppadelt käsitööna. Kesk-Euroopas nimetatakse kaminahjuks lisasoojussalvestitega kaminasüsteemi (kirjeldatud punktis 5).

shutterstock_373618090.jpg

Kaminatuli loob meeleolu
Shutterstock

Eraldi klassifikatsiooni moodustavad:

1. Biokaminad, mis põlemisel kasutavad piiritust ega vaja korstnat. Biokamina südamiku saab väga edukalt paigaldada juba olemasolevasse kamina korpusesse või avatud kaminasse. Taoline kamin on valdavalt esteetilise elamuse saamiseks.

2. Gaasikaminad. Sooja toodab looduslik gaas ning reeglina on sellised küttekehad kasutusel Ühendkuningriikides, Mandri-Euroopas neid eriti ei kasutata. Sellistel kaminatel on vajalik äratõmbe olemasolu spetsiaalse korstna näol.

3. Elektrikaminad. Paljudele meenuvad kindlasti nõukogudeaegsed hulpiva valgusega plastkastid. Tänapäeva elektrikamin on korraliku teostuse ja välisviimistlusega soojaandja. Kuid pottsepafirmad taoliste kaminate paigaldusega ei tegele. Mati Malm teab välja tuua, et põhiline miinus – nagu ka teistel elektri peal töötavatel soojaandjatel – on nende kütmiseks kasutatava elektri pidevalt kallinev kWh hind.

 

Meeleoluks või soojuseks

Kui tehnilised eeltingimused (nt korstna valmisolek) elamispinnal loodud ja kütteseadmete põhitüübid põhjalikult selgeks tehtud, tuleb hakata valima. Mati Malm: “Alustama peab sellest, kui pikka aega tahetakse kütteseadet kasutada. Juhul, kui tegu on mingi ajutise lahendusega, kus peamine kriteerium ruumide soojavajaduse katmine, võiks piirduda mõne odavama valmiskamina soetamisega. Siiski peab jälgima vajamineva soojahulga ning tootja poolt pakutava kokkusobimisega. Ka tasuks lähtuda vanarahva tarkusest, et ajutised lahendused kipuvad vahel kestma vägagi pikka aega. Valmiskamina saab osta ehituspoodidest, kaminasalongist või ka mõne pottsepafirma veebipoest. Pikemaajalise ning kestvama lahenduse puhul tuleb arvestada, et paigaldatav kütteseade peaks kasutuses olema vähemalt 20–40 aastat.”

Valides liiga lühiajalise ekspluatatsioonieaga seadmed ja materjalid, võidad küll ühekordselt teatud summa, kuid hiljem detaile osade kaupa välja vahetades kaotad tunduvalt enam. Kui rahakotiga nõu ära peetud, hakka kaaluma muid asju. Alusta tulevase kütteseadme funktsioonist. Tee endale selgeks teha, mille jaoks on kaminat kõige enam tarvis.

* Meeleolu loomiseks. Siis piisab kas avatud või klaasuksega kergemast valmiskaminast või kaminasüdamikust, millele on ümber ehitatud dekoorosa. Viimase valik sõltub muu interjööri stiilist ning rahalistest võimalustest. Selle kategooria alla kuuluvad ka biokaminad. Kindlasti eraldub nendest natuke soojustki, kuid seda ei loeta muu kütte kõrvalt oluliseks.

* Annab ruumi lühiajaliselt lisasoojushulga, seda akumuleerimata.

Sellistel põhimõtetel on kaminaid ehitatud enamjaolt alates 1990. aastatest, mil sotsialismi lõppedes avanesid piirid ning hakkas toimima avatud majandus, mis võimaldas küttesüsteemide ehitamisel uute materjalide kasutuselevõtu. Valdavalt kasutatakse veidi massiivsemaid valmis- ja ja tehasesüdamikuga kaminaid ning käsitsi laotud kergema koldega kaminaid. Tehasesüdamikule saab juurde võtta veel sooja õhu jaotussüsteemi koos tarvikutega. Taolist kombinatsiooni pakuti Eesti turul algselt isegi põhikütteks. Paraku vajavad meie oludes kütteseadmed ikkagi sooja akumuleerimisvõimet. Vastasel juhul peab peres olema inimene, kes pidevalt puid koldesse juurde paneb. Äkksooja andjatena on sellised lahendused tõhusad, samuti saab nende toel hakkama lühiajaliste elektrikatkestuste või muude soojusavariide korral.

* Moodustab kogu küttesüsteemist kombineerituna ühe osa. Üha populaarsemaks muutuv tootegrupp. Siia alla kuuluvad kaminasüdamikud, millele lisatud keraamilised, veesärgiga või valurauast soojusakumulaatorid. Kes soovib, võib lasta ehitada šamottidest tehase- või käsitsi laotud koldele järele keraamilistest moodulitest või tellistest soemüüri. Meie turul pakutakse hetkel firmade Ortner, Cebud ja Wolfshöher mooduleid ning salvestavaid plaate.

Selle alalõigu alla mahuvad ka põhjamaades ja meil valmistatavad kergemad kaminahjud, mida tehakse kas looduslikust voolukivist (Tulikivi, Nunnauuni) või spetsiaalselt kokkusegatud ja 1600 °C juures põletatud croval-massist (Uunisepad, Ultimate Market, Warmauuni, Ahja Moodulahi), samuti käsitsi pottseppade laotud ning erinevate viimistlusmaterjalidega kaetud kütteseadmed.

Paljusid eespool loetletud tootegruppe annab omavahel kombineerida, ehitades näiteks croval-massist või laavakivist sisu ning kasutades välisviimistluses interjööri sobivaid materjale. Tavaliselt on selle klassi ahjud-kaminad kombineeritud kas tsentraalkütte, erinevate soojuspumpade või elekterküttega. Sobivad eriti hästi suvilatesse, maakodudesse ning muudesse elamistesse, mida köetakse ebakorrapäraselt.

* Leiab kasutust ruumide põhikütjana. Tegelikult saab eelmises alapunktis loetletud tooteid  kasutada pärast nende akumuleeriva massi suurendamist ka põhikütte allikana. Põhikütte puhul on üks olulisemaid näitajaid hetkevõimsuse korral salvestava massi suurus, millest sõltub kütmiskordade hulk ööpäevas. Tavatingimustes võiks see olla 1–2 korda. Abi- ja põhikütte seadmete valikul on enne kütteseadme hankimist väga oluline teha kindlaks ruumide soojavajadus ning alles siis langetada lõplik otsus. Kindlasti tuleb arvestada, et väga suurte köetavate pindade puhul on mõistlikum paigaldada kaks väiksemat kütteseadet. Tavaliselt on köetava pinna suurus märgitud ka valmistoote passi. Mati Malm soovitab kindlasti osta ca 20% varuga (vanade majade puhul isegi 30%) kamin või ahi. Näiteks kui kütteseadme passis antakse köetava pinna suuruseks kuni 80 m2, tasuks see osta ca 60–65 m2 suuruse pinna kütmiseks.

Kindlasti on parajalt palju neid inimesi, kes varasematel aegadel on lasknud ehitada avatud kamina või soetanud kaminasüdamikuga õhkküttekamina. Energia hinna tõus, kunagi tehtud ehituslikud konstruktsioonivead (eriti tuleohutuslikud) ja muutunud viimistlus- ning ehitusmaterjalid on paljud kaminaomanikud viinud küsimuseni: kas lammutada vana kütteseade täielikult või piirduda teatud elementide-konstruktsioonide uuendamisega. Kindlasti on enne otsuse langetamist vaja konsulteerida pottsepa või kaminameistriga.

Mida teha vana kaminaga?

Juhul, kui kogu süsteem on nii füüsiliselt kui moraalselt amortiseerunud, soovitab Mati Malm alustada nulltsüklist. Erijuhtumi moodustavad ajaloolist või emotsionaalset väärtust omavad kaminad. Muinsuskaitse all olevad kütteseadmed tuleb taastada võimalikult originaalilähedasel kujul. Samas võib moderniseerida nende kolde sisu ja lõõristikku. Hingele kalli asja lammutamise või taastamise üle otsuse langetamisel on ühel kaalupoolel emotsioon ja teisel töö maksumus.

Tänapäevaste kaminate hindamine algab spetsialisti sõnul tavaliselt koldest. “Kui kamina südamik ise on terve, tuleb uurida välisosa konstruktsioone ja suitsukäike. Avatud kamina saab efektiivsemaks muuta, paigaldades sellele sobivas mõõdus klaasiga ukse. Viimati nimetatuid müüakse erinevate ristlõigetega, samuti on võimalik valmistada uks eritellimustööna kliendi etteantud parameetrite järgi.” Mati Malm toob esile, et 1990ndatel ja ka hiljem ehitatud kaminatel kasutati isolatsioonimaterjalina fooliumiga kaetud kivivilla. Kuid ajapikku hakkab ühenduskohtadesse kinnitatud fooliumteip narmendama (seda eriti ülekütmisel) ning ruumi eraldub koos sooja õhuga villaosakesi, mis pole tervisele kasulikud.

Teine kriitiline koht on valesti valitud ühendustorud, mis ei kannata piisavalt kuuma või korrudeeruvad liiga kiiresti. Taolistel puhkudel tuleb kamina ülaosa demonteerida. Renoveerimist alustades vaatab spetsialist veel kord üle kütteseadme funktsiooni. “Kuna aeg on edasi liikunud ning turul pakutavate materjalide valik suurenenud, ei teeks paha mõelda kütteseadme kasuteguri ning muude omaduste parendamise üle. Põhiliseks teemaks kujuneb õhkküttekamina salvestavaks muutmine kas keraamiliste või malmist rõngaste lisamise teel.”

Seega on nii vana kamina restaureerimisel kui ka uue valikul väga palju erinevaid võimalusi, mida koos perega läbi mõelda. Spetsialist annab vaid nõu. Alati tasubki ennekõike lähtuda inimese enda soovist ja see siis asjatundjaga lahti arutada. Nii sünnib parim tulemus ning kodu saab armsa ja hubasust juurdeandva küttekeha.