20+ nippi kauni ja vastupidava muru saamiseks
Paula Ritanen-Närhi
TM Kodu ja ehitus
Klassikaline muru sobib eelkõige suurtele kruntidele | Shutterstock

Kauni ja vastupidava muru saladuseks on korralik kasvupinnas ja hoolikad eeltööd. Lisaks on vaja korrapärast niitmist ja hooldust.

Klassikaline muru sobib eelkõige suurtele kruntidele, kus tahetakse avaruse muljet veelgi rõhutada. Suured rohelised pinnad kutsuvad lapsi mängima ja rahustavad meelt. Ilus ja vastupidav muru eeldab paksu kasvupinnast ja korrapärast hooldust. Muru niitmine on küll prioriteet, kuid eriti mängumuru vajab ka väetamist ja kastmist.

Kavanda muru tervikuks

Niitja säästab aega, kui murualad on kavandatud terviklikena. Kui istutused on koondatud suuremateks rühmadeks, siis ei kulu aega üksikute puude ja põõsaste ümbert niitmisele. Muru ei peaks külvama puude ja põõsaste juurteni välja, sest need aeglustavad murutaimede kasvu. Kui puid-põõsaid istutatakse juba külvatud muru sisse, siis kitkutakse rohi tüvede ümbert ära ja puistatakse mullapinnale.

Ka ehitiste seina-ääred on hea jätta vabaks, sest seal ei kasva muru korralikult. Seina-äärsed alad kaetakse näiteks kruusa või munakividega. Muru maksab külvata vaid laugetele kallakutele, kus on turvaline niita. Järskudel kallakutel on alternatiiviks pinnakattetaimed ja rinnaku tasaseks kujundamine tugimüüri abil.

Muru niitmist lihtsustab ka see, kui vormida seda piiravad või läbivad istutusrühmad laugeteks. Järskude pöörete või teravate servadega detailid aeglustavad niitmist. Ka robotniidukite kasutamine on selgete piiridega murualal lihtsam. Taimerühmad eraldatakse murust kantides või piirates, mille eesmärgiks on hoida ära muru levimine peenrasse. Valmis piirdeid pakutakse nii plastist, metallist kui ka puidust. Ise võib teha piirde kaevates peenra ümber 15-20 cm laiuse kraavi ja täites selle betooniga.

Muru peale pandud munakividest piirdeks ei piisa, sest rohi kasvab kiiresti nende vahelt läbi. Ka kaunistuseks toodud üksikud suured kivid tuleks paigutada pigem kruusale kui murule. Kui muru piirneb sillutisega, siis võiks selle rajada sillutisest pisut madalamale. Taimede kasvades murupind kerkib.

Kõik algab aluspinnast

Kiusatusele matta ehitusjäätmed muru alla maksab vastu seista. Sellele võib järgneda palju rohkem tööd, kui seda pakub jäätmete muul viisil hävitamine. Jäätmed lagunevad muru all ja põhjustavad pinnase pragunemist. Mittelagunevad jäätmed põhjustavad aga muru ebaühtlast kasvu.

Kallakute abil tuleb vesi juhtida ehitistest eemale, mitte aga sillutisele või naabrite juurde, vaid taimerühmade kastmiseks. Äravool tehakse nii, et puude ja põõsaste juured seda ei takistaks. Muld tuleks hankida usaldusväärsest kohast ja veenduda, et see sobib muru kasvatamiseks. Sobib ka ehituse alt kaevatud muld, kuid enamasti on seda tublisti juurde vaja. Vanast mullast oleks hea teha proovid, hinnata selle viljakust ning küsida juhiseid, kuidas maad parandada.

Maad parandatakse lähtuvalt sellest, milleks murupinda tahetakse kasutada. Liiva lisamine parandab mulla läbilaskvust ja kandevõimet, orgaaniline aines omakorda hoiab toitained ja vee paigal. Uus muld muru jaoks tuleks osta juba parandatuna. Vana mulda rikastatakse lubja ja väetisega vastavalt pakenditel olevatele juhistele. Muru vajab vähemalt 20 cm kihti uut kasvupinnast, kuid selle võib ka kahega korrutada. Paks mullakiht moodustab niiskus- ja toitainerikka lao, mis laseb murul end hästi tunda. Mulla pind tasandatakse ja tihendatakse rulliga. Seemned külvatakse võimalikult ühtlaselt vastavalt seemnepakil olevale juhendile. See, kui palju seemneid ühele ruutmeetrile kulub, sõltub liikidest ja sortidest, mida seemnepakk sisaldab.

Eeltööd siirdmuru paigaldamiseks tehakse samamoodi kui külvimuru puhul. Mururullid tuleks paika panna kohe, kui need on kohale toodud. Kui siirdmururulle ei saa mingil põhjusel kohe paigaldada, tuleb neid hoida varjus ja jahedas. Pikka säilitamist siirdmuru rullina siiski ei kannata. Kui paigaldamine venib, siis tuleks rullid kasvõi ajutises kohas lahti veeretada. Siirdmuru juba kasvab, nii et juurdumise ajal peab seda ohtralt kastma.

Hooldus vastavalt kasutusele

Kuiva ilmaga tuleb külvi kasta nii kaua, kuni seemned on idanenud ja murutaimed kasvama hakanud. Nõrk vihm ei kasta mulda sügavamalt kui ainult pinna pealt, nii et teinekord on vaja kasta ka pärast sadu. Kõige paremaks kastmise viisiks on aeglane pikaajaline vihmutamine. Siis jõuab vesi maapinda imenduda ja seemned ei uju koos veega mööda pinda minema.

Muru niidetakse esimest korda siis, kui murutaimede otsad hakkavad koolduma. Esimene niitmine tuleks teha aeglases tempos ja terava lõiketeraga. Murutaimede juured on veel nõrgad, nii et nüri tera kisub need kergesti maa seest välja.

Muru tuleks kõige kiirema kasvu ajal niita 1-2 korda nädalas – vastavalt seemnesegu sortidele ja nende vajadustele. Kõrgekasvulised segud sisaldavad liike, mis taluvad ka madalalt lõikamist. Turvaline on eemaldada korraga 1/3 muru kõrgusest. Korraga liiga madalaks pügatud muru talub halvasti põuda, seega tasub muru enne põualainet kasvama jätta ja lõigata alles enne vihma.

Heas kasvupaigas vajab muru harva kastmist. Kuivadel perioodidel võivad murutaimed vahepeal kollakaks muutuda, kuid pärast vihma nende roheline värv taastub. Kui tahta kogu suve jooksul rohelist muru, siis tuleb piisavalt kasta ja väetada. Need kiirendavad kasvu, nii et muru uueneb. See tähendab kaunist ja vastupidavat muru, aga ka tihedamat niitmisvajadust. Muru rajamise ajal tasuks kaaluda ka kastmissüsteemi paigaldamist. Kui muru niidetakse tihti, siis võib niite maja jätta. Toitained, mida niide sisaldab, lähevad tagasi kasvupinnasesse. Kui niita harva, siis tuleks niide koguda muruniiduki kotti või riisuda komposti.

Muru mured

Kevadel tuleks muru tugevalt läbi riisuda, et kuivanud hein uute taimede teelt eemaldada. Kui sügisel sajab puude ja põõsaste otsast alla palju lehti, riisutakse need ära juba siis. Kui hästi muru ka ei hooldataks, võib seal kevadel ikkagi esineda surnud laike. Väiksemadki muru rajamise ajal jäänud lohud korjavad endasse vett, mis kevadel jäätudes moodustavad kaane. Probleemide ärahoidmiseks tuleks jääkaas terava tööriistaga katki teha.

Paksu lumevaiba all võib murule tekkida seenhaiguste põhjustatud laike. Lumiseentõbi võib alguse saada ka murule jäänud lehekihist. Lumehunnikute laialiajamine aitab ära hoida ka lumehallituse levikut. Suuremad surnud laigud tuleks paigata, väiksemad paranevad ise. Kuivanud muru riisutakse ära, laigule lisatakse mulda ja külvatakse seemned. Külv tihendatakse ja hoitakse idanemise ajal niiskena.

Sammalt tekib murusse seal, kus maapind on tihke, varjuline ja niiske. Varjulistes aiaosades võiks kaaluda sambla alles jätmist – paljudes maades on see hinnatud aiaelement. Kui sammalt ei soovita, võib selle välja riisuda ja teha paikamiskülvi. Lühemaks ajaks saab sellest lahti ka eriväetisega, mis hävitab sambla ja ergutab muru kasvu. Kui sammaldumise põhjuseid ei likvideerita, seisab see töö mõne aja pärast uuesti ees.

Tihke pinnasega kohtades kasvab muru aeglaselt ja on nõrk, nii et eriti radadel hakkavad kasvama teelehed. Tihkuse vastu aitab muru õhutamine iga paari-kolme aasta tagant. Tihkesse pinnasesse tehakse auke ja nendesse rehitsetakse liiva. Eeltööd tuleks teha hoolikalt, nii et äravoolud oleksid korras ja muru kasvupinnases oleks ohtralt mulda. Need on kõige olulisemad asjad, mis aitavad murul aastaid kasvada.

Midagi rohelist muru asemele?

Kui muruniitmine ei innusta, siis võib pinna ka muuga katta. Pinnakattetaimed sobivad eeslinnaaedadesse ja kallakutele. Valida on nii puit- kui ka rohttaimi. Kui taimed kasvavad, siis rohimise vajadus väheneb. Geotekstiili kasutamine lihtsustab hooldustöid veelgi.

Heintaimed ei talu tallamist, kuid nende vahele võib niita rajad või luua vaid ühte aiaosasse lilleniit. Taimed niidetakse kord suve jooksul ja niide riisutakse ära. Kunstmuru leiab kasutust nt laste mängualal. Seda võib kasutada ka kohtades, kus päris muru varjus ei kasva või on seda kallakul liiga raske hooldada.

Artikli märksõnad