20+ väärt nõuannet, kuidas aeda kasta
Ain Alvela(Maaleht)
TM Kodu & Ehitus
Veevarustusega tegelevad ettevõtted pakuvad eraisikutele koduaia kastmiseks kasutatud vee tasu tagasiarvestamise võimalust. | Shutterstock

Olgu suvi milline tahes – kastmist vajab koduhoovi muruvaip, lilleklump või köögiviljapeenar ikkagi. Seda saab teha vanal heal moel, käsitsi voolikuotsa hoides, aga ka erinevaid automaatikamooduseid kasutades.

Lihtne on kastmisautomaatikat kasutada piiritletud territooriumil, nagu kasvuhoone või talveaed. Terve hooviala kastmisautomaatika väljaehitamine eeldab juba rohkem leiutajaande olemasolu, sest süsteeme ja vahendeid on erinevaid ning neid omavahel kombineerides peab olema tagatud, et kogu süsteem hiljem ka tööle hakkaks, nagu plaanitud ja soovitud. Kui aga mõnel pereliikmel on soov ise aias toimetada, näpud mullaseks teha ja kastmisvoolikut käes hoida, ei maksa kõikvõimalike keeruliste automaatsüsteemidega üle pingutada. Kõige eest automaatika niikuinii ei hoolitse.

Ühendused peavad olema tihedad

Kui kastmissüsteemi rajama hakata – olgu see lihtne voolikuga kastmine või keerulisem süsteem –, on mõistlik soetada kõik tarvikud ühelt tootjalt. Üldiselt sobivad eri tootjate voolikud-liitmikud ka ristkasutusse, sest mõõdud on standardsed, aga siiski: kui on Gardena voolik ja liitmikud, olgu ka pihusti samalt tootjalt, või kui on pihusti Fiskarsilt, olgu ka muu sealt – ikka võib juhtuda, et mingi jupstükk ei klapi, vesi hakkab kusagilt välja nirisema ja siis on juba rohkem tülinat kui asi väärt.

Kaval on enne liitmikega ühendamist voolikuots kuuma vette kasta, siis on see pehmem ja ühendamine läheb libedamalt. Veepüstoli ühendamiseks soovitavad Husqvarna spetsialistid nn stoppliitmikku, mis veepüstoli vooliku otsast lahti ühendamisel peatab veevoolu. Nõnda ei pritsi kastja ennast ise märjaks.

Kui taimi ette kasvatate, näiteks toas või kasvuhoones enne avamaale viimist, on vajalik kasutada kastmisaluseid – soonilise põhjaga plastikvanne, mis mahutavad päris suure hulga vett, selle peal on erinevad vett imavad kihid, kust niiskus juhitakse poti aluse kaudu taimede juurteni.

Kui soov on näiteks hoovimuru kastmine võimalikult automaatseks muuta, tasub teada, et kastmissüsteem põhineb elektriliste sagedusmuundurite, andurite ja kollektorite süsteemil, mida juhib arvuti. Viimane võimaldab programmeerida, millal, millise intervalliga ja kui intensiivselt kastmine toimub. Pinnasesse saab paigaldada andurid, mis niiskust registreerivad ja "ütlevad" arvutile näiteks, et vihma parasjagu sajab ja kasta pole tarvis.

Voolikud on üldjuhul 13- ja 19mm läbimõõduga, sellise arvestusega on tehtud ka liitmikud ja ühendused. Voolikuid on nelja tüüpi: tavalised ja nõrgalt, keskmiselt või tugevalt armeeritud. Armeeritud voolikuid tuleb kasutada juhul, kui vesi tuleb statsionaarsest pumbast, mille veeväljutamise surve ületab tavalisest veevõrgust tuleva vee surve ehk 2 bari. Ja kuigi UV-kindlus on kõigil voolikutel, ei tasu neid pikalt päikese kätte vedelema jätta. Voolikute hoidmiseks on liigutatavaid poole, poolikärusid ja seinale kinnitatavaid poole.

Kastmine automaatika hoolde

Pihustite põhireegel: mida keerulisem ja hinnalt kallim, seda vastupidavam see on. Keerulisemad pihustid võivad vajada veevärgirõhust suuremat survet, kuigi üldiselt hakkavad kaubanduses saada olevad pihustid tööle juba 1,5barise rõhu korral. Vihmuti on kastmistarvik, mis pannakse paika ja vajadusel tõstetakse aeg-ajalt teise kohta. On võnkuva või pöörleva otsaga, reguleeritava kastmiskaugusega ja ka selliseid vihmuteid, mida saab ühe vooliku otsa ühendada jadamisi. Millist kasutada, sõltub ennekõike kastmisala suurusest ja aia kujust.

Automaatsed kastmissüsteemid põhinevad üldjuhul püsivalt paigaldatud torude võrgustikul ja kui kastmishooaeg läbi saab, tuleb teha nii, et vesi torudest välja saaks. Muidu võivad need talvel lõhki külmuda. Kastmiseks kasutatava veehulga täpseks mõõtmiseks saab kasutada mõõdikuid, mis ühendatakse näiteks vahetult veepüstoli ette. Kastmise intervallide automaatseks reguleerimiseks on olemas taimerid, mis ühendatakse kusagil veesüsteemi alguses vooliku ja veevärgi vahele. Näiteks saab selle reguleerida selliselt, et kastmine toimub iga tunni aja takka kümme minutit korraga. Näiteks Gardena tootevalikus on olemas nn algaja stardipakett, mis koosneb 10meetrisest voolikust, taimerist ja mõõdikust. Kogemuste ja ehk ka vajaduste kasvades võib sellele lihtsale süsteemile siis ajapikku osi juurde monteerida.

 

Promopilt

Õrn hoolitsus

Kasvuhoone automaatseks kastmiseks on mitmeid valmissüsteeme, mis on suutelised tundma ka niiskustaseme langust ning end ise reguleerima. Kasvuhoones kasvatatakse tavaliselt kurki, tomatit, ka paprikat. Ükski neist taimedest ei taha oma kasvufaasis, et neid üleni leotataks. Sestap on soovitav kasvuhoone kastmislahenduseks valida säärane, mis vett üleliia laialt taimedele ei pritsi. Muidugi: hoolas aiapidaja võtab kannu ja valab vee otse taime juurele, aga on ka ajakohasemaid ja – mis peaasi – aega ja vaeva säästvamaid lahendusi.

Viimaste aastate uuemaid leiutisi kasvuhoonete automaatse kastmise vallas on keraamiline andur – mehaaniline lihtne lahendus: koonus tuleb täita veega ning asetada niiskesse mulda. Rodoaia spetsialistid soovitavad iga taime juurde üht sellist, aga võib panna ka kahe taime kohta ühe. Kui taime juures pinnases vett järjest vähemaks jääb, tekkib koonuse sisu ja pinnase vahel rõhuerinevus – pinnas hakkab koonuse sees olevat vett välja imema, avaneb spetsiaalne klapp ning algab tilkkastmine. See kestab seni, kuni pinnase niiskustase on jõudnud vajalikule nivoole; siis klapp sulgub, taim saab aga endale vajaliku niiskuse. Vee juurdevoolu anduritesse võib automatiseerida, siis ei vaja säärane süsteem enam üldse hoolt ja vaeva, jääb üle vaid taimede sirgumist järgida.

Automaatset ja pritsmevaba kastmist saab arendada ka imbvoolikutega, millel pisikeste aukude kaudu vesi regulaarselt vajalikesse kohtadesse imbub. Imbvooliku võib paigaldada lihtsalt peenrale taimede vahele vonklema või kaevata statsionaarsema süsteemi saamiseks maa sisse. Selline süsteem säästab võrreldes voolikust kastmisega tublisti vett.

Kastmisvesi käib mõnel pool eraldi arvestusega

Veevarustusega tegelevad ettevõtted pakuvad eraisikutele koduaia kastmiseks kasutatud vee tasu tagasiarvestamise võimalust. Kastmisvee eraldi arvestamise põhimõte seisneb selles, et kuna vesi imbub maapinda, mitte ei lähe kanalisatsiooni, võimaldatakse kastmiseks kasutatud vee eest makstes kanalisatsioonivee tasu maha arvestada. Eraldi arvestamise eeldus on, et kastmisvett (sadevett) ei juhita üldisesse kanalisatsiooni.

Kõik vee-ettevõtted kastmisvee eraldi arvestamist siiski ei võimalda. Näiteks Harku vallas, kus veefirma Strantum ammutab ühisveevärgi vett põhjaveest, leitakse, et põhjavett pole õige eriti suvistel põuaperioodidel kastmiseks kasutada. Või vähemalt otsustas kohalik vallavalitsus, et alates 2018. aasta septembrist kastmisvee üle eraldi arvestust enam pidada ei saa. See tähendab, et kasta ei saa tavaveekasutusest odavamalt.

Kuidas konkreetses kohas olukord on, tasub uurida kohalikelt veefirmadelt. Tegelikult on igaühel võimalik kokkuleppel vee-ettevõttega paigaldada eraldi ka kanalisatsiooni lastava vee mõõtja. Kui kastmisvett saab eraldi arvestada, tuleb vee-ettevõttele teha vastav avaldus. Ettevõte paigaldab selle kraani otsa, kust kastmisvett võetakse, eraldi arvesti (võib ka ise osta ja paika panna) ja taatleb selle ära, asetab plommid ning koduomanik saabki hakata pidama eraldi arvestust vee üle, mis vaid kastmiseks kulub.

Tagasiarvestust saab teha ka eraldi veearvestit paigaldamata. Sel juhul on tagasiarveldatava vee kogus arvestuslik, Tallinna Vee teeninduspiirkonnas näiteks saab sellisel moel tagasi arvestada aastas kuni 20 m3 kastmisvett. Eraldi veemõõtja paigaldamine maksab 25–30 eurot, veearvesti taatlemine on 14–17 euro ringis.

Anne-Ly Gross-Mitt, Harku vallavolikogu maa- ja keskkonnakomisjoni esimees: kastmiseks kasuta pigem vihmavett

Enam kui kolmandikku maailma põhjaveemaardlatest kasutatakse kiiremini kui need taastuda jõuavad. Lisaks tulevikus terendavale puhta joogivee puudusele toob põhjaveetaseme langus kaasa maa vajumist. Põhjavett tuleb kaitsta. Kaitsetööd hõlmavad põhjavee seisundi jälgimist, põhjaveeressursi ja veevõtu arvestust ning reguleerimist, põhjavee kaitstuse hindamist objektide rajamisel ja töötamisel ning abinõude väljatöötamist ja rakendamist reostuse või üleliigse kasutamise vältimiseks.

Vett hankida, puhastada ja tarbijale suunata on kulukas. Vee hind oleneb selle defitsiitsusest, omadustest ning ühiskonna majanduslikust olukorrast. Selle hinda ei määra niivõrd vee pumpamisega maapõuest või veekogudest kaasnevad kulutused, vaid pigem see, kui kulukas on toorvett töödelda ja olmeveenõuetele vastavat vett tarbijatele toimetada.

Näiteks Harku valla veevarud tulevad kambriumi-vendi veekihist. Tegemist on taastumatu veevaruga. Lisaks on oht, et liigse mageda vee väljapumpamise tagajärjel saartel ja rannikualadel võib soolane merevesi tungida põhjavette. See on juba juhtunud Kuressaares ja Pärnus. Meie valla maa- ja keskkonnakomisjoni seisukoht on, et kastmisveena tuleb igal juhul eelistada kogutud vihmavett, ning kui on soov ja vajadus kasta meie kambriumi-vendi põhjaveega, tuleb selle hinnalise ja taastumatu veevaru eest ka vastavalt maksta.

 

Artikli märksõnad