25+ nippi pirni- ja ploomipuude kasvatamiseks
Inese Käspri
TM Kodu & Ehitus
Viljakas pirnipuu koduaias | erakogu

Kes ei armastaks maitsvaid puuvilju? Mida ja kuidas oma koduaias kasvatada? Peale traditsiooniliste õunte võiks proovida ka pirni- ja ploomipuid.

Kauplusest puuvilju ostes valime neid muidugi välimuse järgi. Ise koduaias viljapuid kasvatades on ennekõike tähtsad viljade maitseomadused ja puu sobivus kohalike ilmastikutingimustega. Oma viljapuuaias väldime kemikaale ja nii saame pirne-õunu süüa koos koorega, kus on peidus palju väärtuslikku. Viljapuid istutades peaks teadma, missugused sordid kõrvuti sobivad, et need üksteist tolmeldaksid. Pirni- nagu ka õunapuud on risttolmlevad taimed. Selleks et saada piisavalt suurt saaki, on igale sordile vaja sobivat tolmeldajat, mis õitseb samal ajal.

Pirnipuuõisi tolmeldavad peamiselt putukad, natuke aitab kaasa ka tuul. Hea variant on kahe või mitme sordiga perepuu. Pirnipuu istutamiseks on parim koht tuulte eest kaitstud lõunasuund. Pinnas olgu huumusrikas, sobivad mõõdukad liivsavi- või saviliivmullad, pH 5,6‒6.

Jälgi kõrgust ja kujunda võra!

Pirnipuud vajavad palju valgust ja niiskust, need on tavaliselt kõrged ja moodustavad 2–3 latva. Pirnipuu võra kujundatakse võimalikult madalal. Üheaastast puud istutades lühendatakse see 0,9‒1 m kõrguseni, et see hargneks. Valitakse põhioksad ehk 3‒5 pikemat alumise osa oksa, mis painutatakse vertikaalist 60‒70-kraadise nurga alla.

Hiljem võtavad need oksad saagi mõjul horisontaalasendi (painduvad kuni 90 kraadi). Esimesed kolm aastat pärast istutamist ehk kuni saagi alguseni lühendatakse juhtoksa igal kevadel 30‒50%, et hõlbustada väiksemate, lühemate ja varjutamata okste hargnemist ladva suunas. Latv kujundada kooniliseks, kuusekujuliseks. Puu kõrgus ei tohiks ületada 2,5 meetrit. Kui puu on kasvanud kõrgemaks, tuleks juhtoksa taas 2,5 meetrini lühendada ja uueks juhtoksaks valida mõni küljeokstest, mis sellele kõrgusele vastab.

Külmakartlik, kuid saagikas pirn

Tuleb arvestada, et pirnisordid on väiksema külmakindlusega kui õunapuud. Kõrgema talvekindlusega pirnisordid on 'Bauska võipirn' (Läti suvesort), 'Vilma' (Läti varajane suvesort, mis annab igal aastal rikkaliku saagi), 'Summercrisp' (USA isetolmlev sügissort), 'Vasarine Sviestine' (Leedu suvesort), 'Karmla', 'Pepi' (sügissort), 'Suvenīrs' (Läti sügissort), 'Belorusskaya pozdņaja' (Valgevene sort, mis on väga hea säilitamiseks ja säilib kuni märtsini) ja 'Mramornaja' (sügissort).

Pirnipuudel on suurem saagikus ja pikem eluiga kui õunapuudel. Pirnid on tihedamad ja raskemad kui õunad. Võrreldes õunapuudega on pirnipuudel vähem kahjureid ja haigusi ning seega on väiksem tarvidus kasutada pestitsiide. Tugeva juurestiku tõttu ei vaja pirnipuu tugesid, samuti taluvad pirnid veepuuduse stressi palju kergemini kui õunapuud.

Ära lase juurtel kuivada

Ka ploomipuud valides tuleks eelistada hea talvekindlusega sorte, mis on erineva viljade valmimise aja ja eri värvi viljadega. Hea oleks istutada nii varajasi, keskmiselt varajasi kui ka hilisema valmimisajaga ploome. Parim aeg istutamiseks on kevad, sest sügisel istutatud taimed on talvekülmadele ja äärmuslikele temperatuurikõikumistele vastuvõtlikumad. Puud tuleks istutada varakevadel märtsi lõpus või aprilli alguses, niipea kui pinnas on küntud ja veel niiske.

Ploomide juurestik on kuivamise suhtes väga tundlik. Taim peaks olema kaitstud pikaajalise tuule ja päikese mõju eest nii transportimise kui ka istutamise ajal. Kui puud on istutatud niiskesse mulda õigeaegselt, ei vaja nad tavaliselt kastmist. Haralised ploomipuud istutatakse üksteisest  vahekaugusega 3‒4 m ja reavahega 4‒5 m. Ploom vajab väga palju valgust.  Kõrgust vähendavale pookealusele poogitud ploomid istutatakse vahekaugusega 2‒3 m ja reavahega 4‒5 m. Ploomide, mis poogitud haralisel ploomipuul (ehk alõtšal), jäetakse pookekoht istutamise ajal mulla alla, et vähendada juurevõsude moodustumist. Väetiste kogus sõltub mulla koostisest ja seda saab mullaanalüüsidega kindlaks teha. Üleväetamine on taimedele ohtlik!

Ploomid on pirtsakad tolmlejad

Ploomide probleemiks on tolmlemine. Kaukaasia ploomidest aretatud diploidsed ploomid (alõtšad*) tolmlevad ainult omavahel või alõtšadega. 'Liivi kollane munaploom' vajab näiteks oma tolmeldajat ‒ selle kõrvale peaks istutama hilja õitseva tolmuandja sordi. Soovitatav on kasvatada aias sorti 'Viktoria', mis tolmeldab peaaegu kõiki ploomisorte.

Aias võikski sordid rühmitada nii, et puud tolmeldaksid üksteist. Muidugi võivad saagikusele mõju avaldada hoopis ebasoodsad ilmastikutingimused õitsemise ajal. Varased diploidsed ploomid (ehk hübriidploomid) õitsevad tavaliselt mai alguses, mil on üldiselt head ilmastikutingimused. Samas aga kipuvad hilise õitsemisega ssortide, nagu 'Washington', 'Liisu' ja 'roheline renklood', õitsemise ajal olema sageli öökülmad või on jahe ja vihmane ning tolmlemine on halb. Praktika kinnitab, et jsuuni algul kipub meil olema jahe periood.

Ploomidele sobivad viljakad ja niiskust läbi laskvad soovitatavalt mõõdukad saviliiv- või liivsavimullad. Põhjaveetase ei tohi läbi laskva aluspinnasega muldades olla lähemal kui 1,5 m ja vähem läbi laskva aluspinnase puhul 2‒2,5 m. Ploomipuud tuleks istutada lõunasuunas. Sobivaim mulla pH on neutraalne 6. Kui pH on väiksem kui 5, on vajalik pinnase lupjamine, mida saab teha dolomiidijahu või lubjaga. Kui pH on üle 5,7, on häiritud mikroelementide (Fe, Mn, B, Zn) omastamine.

Normeeri viljaalgmeid

Hea saagi ja suurte viljade saamiseks on vajalik võra kujundamine. Ploomidele on parim variant 60‒70 cm kõrgune madala tüvega puu (poogitud madalale pookealusele). Põõsana kasvatatud ploomid on talvekindlamad, kuid neid on raskem hooldada ja need võtavad rohkem ruumi, samuti on saak madalama kvaliteediga.

Tegelikult on ploomide saak rikkalik, seega on väga oluline kujundada juba algusest peale tugev võra. Võra kujundamiseks on parim aeg kevad, kui puhkevad pungad on hästi näha. See on eriti oluline pärast karmi talve, kui puul on külmakahjustusi. Lõikamise ja võra kujundamise eesmärk on tekitada tugeva võra, lihtsustada saagi koristamist ja aia hooldamist, samuti puu saagikuse reguleerimine, valguskülluse tagamine ning viljade kvaliteedi parandamine.

Külgmised oksad vajavad ka piisavalt laia hargnemisnurka (mitte vähem kui 45 kraadi). Kui lehekaenlad jäetakse kitsad, võivad oksad saagi raskuse all rebeneda. Võra kujundamisel jäetakse saaki andvatel ploomidel alati väike "känd", et ei tekiks puumädanikku.

Luuviljaliste saagi harvendamine on töömahukas, kuid siiski vajalik tegevus. Mitte kõik sordid ei normeeri end ise. Sordid nagu 'Perdrigon', 'Viktoria' ja 'Komeet' hoiavad alles kõik viljaalgmed. Igale oksameetrile jäetakse ainult umbes 20 ploomi. Tavaliselt tuleb 70% viljaalgmetest eemaldada, et kasvaks vähemalt 5 cm suurune vili.

*Alõtša on haralise ploomipuu (Prunus cerasifera) luuvili, mis on ploomist veidi väiksem.

Milline proomisort valida? 

'Liivi kollane munaploom', 'roheline renklood', 'Viktoria': hilised, väga suure saagikusega, head tolmeldajad kõikidele keskmiselt varakult õitsvatele sortidele.

'Ave': saagi annab neljandal aastal pärast istutamist, hea maitse, suur vili.

'Liisu': varajane.

'Washington': vili suur, ei pudene, ei pragune ega mädane.

'Kubanskaja kometa': diploidne sort, väga varajane, suurte ja maitsvate viljadega. Heaks tolmuandjaks on Valgevene sort 'Lama'.

'Mara': viljad ei pudene, korjatakse puult.

'Komeet': üks viljakamaid sorte, saagi annab teisel aastal pärast istutamist, tolmeldajaks sobib alõtša.