3 looduslikku tõrjevahendit aiakahjuritele
Teija Aaltonen
Toomas Tallo
TM Kodu & Ehitus
Kahjurite hävitustöö õunapuul | Shutterstock

Aias pesitsevate putukate seas on nii sõpru kui ka vaenlasi, keda tasub tunda ja märgata. Looduslikud tõrjevahendid aitavad kahjuriputukatest vabaneda.

Koduaia ja kasvuhoone taimi himustavad paljud kontvõõrad, aga siin pesitsevate putukate seas on nii aiapidaja sõpru kui ka vaenlasi. Neid tasub tunda ja märgata. Taimede seisundi hoolikas jälgimine aitab kahjustusi minimeerida ja õigeaegne tõrje on võimalik ka looduslike vahenditega. Aias, terrassil ja kasvuhoones jookseb, roomab, ukerdab ja lendab, sumiseb ja põriseb igasuguseid tegelasi. Aiapidaja meel läheb kibedaks ja vimm kasvab, kui mahlakasse tomatisse on näritud auk, marjapõõsaid rüüstavad tõukude hordid ja roose piinavad taimemahla imevad ja üha paljunevad lehetäide karjad.

Aiaasukate olemusse tasub süveneda ja neid lähemalt tundma õppida. Kõige tähtsam on eristada vaenlasi aiaomaniku jaoks kasulikest olenditest ehk kasuritest. Nende seas on ahneid röövputukaid, kes kahjureid püüavad ja toiduks tarvitavad, ning nugilisi, kes kahjurite kehades parasiteerides nende arvukust vähendavad.

Igapäevane vaatlusringkäik

Koduaias pole mõistlik lehetäid suurtükist tulistada ehk tõrjega liiale minna ja kindluse mõttes hävitada kõiki putukaid. Kangeid tõrjeaineid tasub vältida eriti siis, kui õues veedavad aega ka lapsed ja lemmikloomad, kes spontaanselt võivad maitsta aiasaadusi ja muidki taimi.

Oluline on kahjuritest samm eespool. Igapäevane vaatlusringkäik tarbeaias ja kasvuhoones hoiab olukorra kontrolli all, sest kui tõrjet õigel ajal alustada, ei suuda ükski kahjur pidurdamatult paljuneda. Paljud taimekahjurid peidavad end lehtede alusküljel, mistõttu tuleks lehti ringi pöörata ja hoolikalt uurida. Pisimate elukate avastamiseks kulub ära ka luup või suurendusklaas.

Aiaasukate tundmaõppimisel leiab abi internetist, kirjandusest ja ka ajakirjandusest. Käsiraamatuks võib olla näiteks Tiit Koha „Aiakahjurid“ (2013) või või saksa keelest tõlgitud Jochen Veseri „Taimekahjustajad“ (Varrak 2013). Sipelgaid ja tigusid-nälkjaid tutvustab põhjalikumalt Kodu & Aia aiavihik nr 34 „Aiakahjurid“ (2015).

Aega viitmata tõrjuma

Tõrjet tuleb alustada otsekohe, isegi kui lehtedel on näha ainult väheseid vigastusi. Kõik ei taha kasutada oma koduaias kangeid taimekaitsevahendeid (rahvalikult öeldes mürke), ja õnneks on neile ka alternatiive. Aiakahjurite looduslik tõrje põhineb kahjureid vaenava ja siiski mõnevõrra salliva hoiaku tasakaalul. Kahjurite hulka piiratakse sellisel määral, et taimed ennast siiski hästi tunneksid ja korralikult saaki annaksid.

Mõni üksik lehetäi ei tähenda veel aia hukatust, terved ja hästi hooldatud taimed elavad väikese kiusamise üle. Kahjurid võivad aga massiliselt rünnata siis, kui aiapidaja tähelepanu nõrgeneb või kui ta on sõitnud kas või puhkusereisile. Näiteks kuivuse käes kannatav taim langeb kergesti nende ohvriks. Piisav kastmine ja õige väetamine toetavad taime kasvu ja vastupanuvõimet.

Aeda tasub istutada rohkesti lilli, sest need meelitavad kohale tolmeldajaid, kes ühtlasi mingil määral taimi kaitsevad. Eriti kasulikud on oma triibulise kuuega herilasi ja mesilasi matkivad sirelased, samuti teised kiletiivalised, kelle tõugud söövad lehetäisid ja täiskasvanud tolmeldavad taimi. Kahjurputukaid jahivad ka näiteks herilased, vaablased, ämblikud ja kiilid. Lepatriinud ja nende vastsed õgivad eriti meelsasti lehetäisid. Aedniku abilisi tasub tundma õppida.

Enne tõrjeainete kasutuselevõttu võib proovida kahjulike mutukate leviku mehaanilist takistamist. Väikeses kodukasvuhoones on suvesoojade ilmadega liiga kuum ja kuiv õhk. Suur suhteline õhuniiskus aga tõrjub kahjureid, kes armastavad kuiva õhku.

Kuuma ilmaga ergastab taimede, samuti kasvuhoone seinte ja lae rohke veega uhtmine taimi ja ühtlasi uhub neilt lehetäid minema. Lehti närivaid kahjureid saab tõrjuda ja nende paljunemist pidurdada maha puistatud tuha, talgi või kuiva turbaga. Kasvuhoonekahjureid saab looduslikul teel hävitada röövputukate abil. Selleks vajalikke tooteid pakub Eestis näiteks Baltic Agro. Nõu ja abi võib küsida ka aiakauplustest. Kodukasvuhoones on abi ka kahjureid mehaaniliselt tõrjuvaist liimpüünistest, mis sobivad muuhulgas ripstiivaliste ja kariliste arvukuse kontrollimiseks ning hulgipüügiks.

Viljavaheldus ja segaviljelus

Avamaalgi on kergem kahjureid ennetavalt tõrjuda ja nende levikut õigeaegselt piirata kui võidelda vaenlaste suure invasiooni vastu. Viljavaheldus ja segaviljelus on head meetodid nii kahjurite kui ka taimehaiguste vastu. Viljavaheldus tähendab lühidalt öeldes seda, et sama kultuuri ega ka samast perekonnast taime ei kasvatata igal aastal samas kohas. Viljavahelduse ring võib kesta 3-5 aastat, näiteks kartulit võib samale maalapile uuesti maha panna nelja aasta pärast.

Segaviljelus aga jäljendab loodust, mis tähendab, et mitut eri kultuuri ja taimeliiki kasvatatakse lähestikku ehk nn kontrollitud kaoses. Nii välditakse monokultuuri ehk suurel hulgal samade taimede viljelemist suurel alal, mis meelitaks juurde teatud liiki kahjureid või taimehaigusi ja põhjustaks suurt saagikadu. Kressid, saialilled ja kurgirohi on head õitsvad kaaslased köögiviljapeenral.

Mõned taimed on teiste jaoks eriti meeldivad naabrid. Näiteks tugeva lõhnaga peiulill peletab tõhusalt paljusid kahjurputukaid, mistõttu seda tasub istutada köögiviljade naabriks nii avamaapeenrale kui ka kasvuhoonesse. Peiulille mõju ulatub ka maa alla – selle juurestik eritab väävlit sisaldavat ainet, mis mõjub mürgina ümarussidele (nematoodidele) ning mitmesugustele haigusi põhjustavatele mikroorganismidele.

Taim võib olla ka peibutussöödaks, mis meelitab kahjureid enda kallale, teistest eemale. Sellist ülesannet täidab näiteks hiina kapsas. Kahjurid kogunevad teistest kapsastest kaugemale istutatud peibutisele, kus nad hävitatakse. Tänu sellele kahjustatakse teisi kapsaid vähem. Aga seegi meetod ei anna kahjurite vastu 100% kaitset.

Kolm biotõrjevedelikku

Seebilahus

2-3 dl vedelat männiseepi või rohelist seepi

10 liitrit leiget vett

Selle retsepti järgi saadakse 2-3protsendiline seebilahus, mis sobib pehmete putukate, nagu lehetäide tõrjeks.

Kasutatakse ka kangemat lahust, aga see võib kahjustada õrnu taimi. Kasuta pihustipudelit või pumbatavat survepritsi.

Korda tõrjet paari päeva pärast. Üldiselt aitab 2-4 tõrjekorrast.

 

Neemiõli

umbes 1 tl neemiõli

1 liiter leiget vett

mõni tilk nõudepesuvahendit (aitab õli vees lahustada)

Parima tulemuse annab topelttõrje: algul pritsitakse taimi seebilahusega, mis kahjurputukaid tapab. Kui taimed on kuivanud, pihustatakse neile kahjureid peletavat neemiõli.

Nõgesevesi

Pane 10 l ämbris umbes 1 kg nõgeseid ja vala ämber vett täis. Piserda õhukese kestaga kahjurputukate tõrjeks.

Artikli märksõnad