5 nippi, kuidas alustada elektrienergia säästmist
TM Kodu & Ehitus
Elektrienergia säästmiseks on tarvis kõigepealt välja selgitada, millele ja kuidas seda kulutame | Shutterstock

Praegu tarbib keskmine korteriomanikust eestimaalane aastas 1500 kWh elektrienergiat, efektiivne tarbija 900 kWh ja üle keskmise tarbija 2400 kWh aastas. See on heaks orientiiriks, et hinnata, kas ma olen tarbijana efektiivne või mitte. Mida on aga võimalik ette võtta, et olla teadlikum tarbija?

Alustada tuleks sellest, et peame hindama, millele ja kuidas kulutame. Üldjuhul on meie kodud üsnagi sarnaste põhimõtetega – nii näiteks on meil külmik, mis peab alati töötama, kuid samas seadmed ‒ näiteks valgustid ‒ või viisid, kuidas me erinevaid seadmeid kasutame, on suuresti meie enda kontrollida.  Vaata oma tarbimine üle ja hinda, kus on kokkuhoiu kohti. Kui lähtekoht on paigas, saab kindlaks teha, kuidas ja kust on võimalik säästa.

Teiseks võimalikuks lahenduseks energiakulude vähendamisel on teha kulutamine endale raskeks. See huvitavalt kõlav ülesanne on tegelikult üsna lihtne ‒ soetades säästlikke leedlampe, parima energiaklassiga seadmeid või kasutades erinevaid taimereid ja muid nutikaid tehnikavidinaid, on isegi parima tahtmise juures keeruline energiat asjatult või ebaefektiivselt kulutada.  Siinkohal peab märkima, et uue lambipirni või seadme soetamisel peab alati arvestama, kas tehtav investeering on majanduslikult mõistlik või mitte. Energia säästmine ja investeerimine on omavahel alati seotud – nii rahaline kui ka energia sääst jäävad lõppude lõpuks kontekstist hoolimata samaks. Kulude vähendamine ehk säästetud energia tähendab tulude suurenemist, mis omakorda annab võimaluse kulutamata jäänud rahaga midagi muud teha. 

Kolmandaks: sea endale eesmärgid. Keskmise korterielanikust tarbijana aastas 1500 kWh elektrienergiat tarbides on kindlasti võimalik ühe või teise abinõu toel energiat säästa – keskmise tarbija puhul võib ainuüksi tarbimiskäitumise muutus säästa hinnanguliselt 5‒10% energiat. Esikus või vannitoas põlema unustatud lambipirn või terve kannutäie vee keetmine ühele tassile vajamineva koguse asemel on tegelikult väga väikest vaeva nõudvad harjumuste muutused, mille positiivne tulemus võib otseselt ka tarbija elektriarvel kajastuda.

Neljandaks mooduseks on teha energia säästmine endale mugavaks või lausa automaatseks. See nõuab enamasti täiendavaid investeeringuid, kuid võib tuua kaasa kuni 40%-lise säästu. Investeering ei pea ilmtingimata suur olema – kasutada võib ka taimereid või muid erinevaid nutikaid energiasäästu lahendusi, nagu näiteks kaugjuhitav pistiklüliti, mis lubab puldi abil erinevaid elektriseadmeid sisse ja välja lülitada.

Viies ja viimane viis on olenemata eelmistest valikutest pidev kulude ülevaatamine. Oma tarbimist on mõistlik aeg-ajalt – kas siis kord aastas, kuus või lausa päevas – üle vaadata ja selle järgi hinnata, kas kusagil leidub kohti täiendavaks energiasäästuks.  Ilmselt on seda kõige mugavam teha üks kord kuus kuise tarbimise kokkuvõtte raames. Samas ei pruugi see varsti enam peamine lahendus olla.