Aasta aed 2016: mitmekesine taimemaailm dendropargi külje all
Tiina Tammet
Kodu & Aed

Milvi ja Neeme Murka koduaed Luual paistab silma mitmekesise taimestiku ning eriilmeliste, kuid tervikuks seotud aiaosadega.

Kes: Milvi ja Neeme Murka ning nende tütre Marika pere, kolm koera ja kass.
Kus: Luua, Palamuse vald. 
Mis: 0,7 hektari suurune erinevateks osadeks jagatud liigirohke aed. Tingimused: savine pinnas, sisemaa kontinentaalsem kliima. 

Luua 63 aasta vanuse dendropargi kõrval asub Murka talu, mis on oma kena ja põneva aia eest korduvalt kiita saanud. Talu 1975. aastast saati Luual elanud pererahvas on dendropargiga nii- ja naapidi seotud. Esiteks on liigirohke park kohe aiatagune naaber, teiseks on seal olnud ka pikaaegne töökoht. Milvi teeb tööd nüüd küll oma majapidamises, ent Neeme on endiselt ametis dendropargis. Aga ega pere koduaedki dendropargile palju alla jää, liike ja sorte on siia kogunenud aastate jooksul väga palju. Mitte ainult puid ja põõsaid, vaid ka püsililli on selles mitmekülgses sopilises aias väga rikkalik valik. Ikka kipuvad taimehuvilistest dendropargi külastajad ka Murkade koduaeda, sest siin on kaunis ümbruses uudistamist küllaga. 
Kodu & Aia võistlusel osaleb perekond Murka teist korda. 2005. aastal pälvis nende koduaed preemia leidlike aiaideede eest. Nüüdseks, üksteist aastat hiljem, on aed kasvanud ja küpsenud. Mõni tollane idee on oma aja ära elanud ja välja kasvanud, mõni aga edasi arenenud ning väljendub veelgi mõjukamalt. Eriti uhkelt mõjub kesksuveks täisõide puhkev lilleaed ning aastatega lopsakateks puhmasteks kasvanud hostadega „allee”.

Aeda kujundavad ideed ja aeg

Aia kujundamine on perel kulgenud erilise plaanita: kuidas parasjagu ideed on tulnud, nii on ka mõtted teoks tehtud. „Algul oli siinne majaümbrus üsna looduslik. Aia tegemine on siiski käinud oma peaga, kujundusraamatutest pole näpuga järge ajanud,” ütleb peremees. Kuna mõlemad abikaasad on ise aiandust õppinud, on esmatähtis olnud taimede vajaduste arvestamine – need on püütud istutada sinna, kus neile on kõige paremad tingimused. 
Üsna suurel maa-alal asuv aed jaguneb mitmeteks soppideks, mis on omavahel hoonestuse ja taimestusega eraldatud. Siin-seal loovad ruumide seinu mitmesugused hekid. Selline liigendus võimaldab luua täiesti eriilmelisi ning erinevate vajadustega taimede kooslusi. Samas on aed ikkagi koht, kus on kogu perel mõnus viibida nii isekeskis puhkehetkedel kui ka külalisi vastu võttes. Istutused ega liigirohkus ei domineeri, vaid taimed sulanduvad koos rajatiste ja väikevormidega mitmekülgseks funktsionaalseks tervikuks.

Aiad aias 

Aiasoppide erinevad valguse ja mikrokliima tingimused on kohased erinevate taimegruppide kasvatamiseks. Suurte tammede varjus edenevad hästi turbaaia taimed ja rodod. Veesilmas õitsevad vesiroosid ja selle kaldal niiskuselembesed taimed. Õunapuude alune on ühtlasi ka paljude floksisortide päralt, vahepeal sirutuvad sõstra- ja tikripõõsaste rivid. Laste mängumaja ümbritsevad suvi läbi õitsevad peenrad. Tuule eest varjavad hekid loovad siia sooja oaasi. Oma osa võtavad ka aedviljamaa ning kasvuhoone, mis muust aiast samuti siivsa heki taha varjunud. Talvekartulit siiski enam ise ei kasvatata. Endise kartulimaa peale istutati hoopis põõsaspark, kus kasvavatest haruldustest toob Neeme esile amorfa, eleuterokoki ning talvel õitseva virgiinia nõiapuu.  
Oma päikeseline peenar on punastel roosisortidel, maja ääres uhkeldavad suurte roosade ja valgete õiepallidega hortensiapõõsad. Imelise valgusega kasesalu, kus saab aiakiiges istuda ja vaateid nautida, on pererahva oma istutatud. Selleks valiti kahe-kolmeharulised istikud, mis nüüd on päris toekateks puudeks sirgunud. Uuemad on okaspuude ja püsikutega istutusalad, kus leiab põnevaid, hiljuti avastatud sorte. On okaspuude ja suvikutega keldrimägi, mille küljel kasvab ka erinevaid kivik taimla taimi. 

Vihma eest lehtlasse

Avar katusega aiapaviljon lubab mõnusaid hetki ka vihmase ilmaga. Aed on täiuslik, kui on olemas lehtla, kus iga ilmaga toimetada. Tihe, aga mitte õnneks väga pikk sajuhoog tabas aeda ka žürii külaskäigu ajal – nii sai paviljoni praktilisus tõestatud ning selle igast küljest paistvad aianurgad põhjalikumalt läbi analüüsitud. Aed ei püsi kunagi muutumatuna. Üle kümne aasta rajatud alõtšaallee ja sellega külgnev hostarada on hoopis teist nägu. Luuviljalisi on palju välja läinud, aga hostad mitu korda suuremaks muutunud. See aiaosa, kus varem oli väike puukool, on ümber kujundatud: rajatud on tõstetud peenrad, veesilm ja sillake ning vanadele taimedele palju uusi juurde istutatud.

Vitspeenrad

Sellele aiale on läbi aastate olnud iseloomulikud punutud aiadetailid: peenarde ääred, suured suvelilleringid ning kunagi ka korvikujuline kompostihunnik. Jämedamatest vitstest punutud peenraäärised üle kolme-nelja aasta vastu ei pea. Neid on tarvis olnud aeg-ajalt uuendada, kuid vajalikke ritvu leidub ümbruskonnas küllaga. Ümara kujuga korvpeenraid leidub korduva motiivina kogu aias. Tiheda lausistutuse puhul mõjub selline kordus põnevate värvilaikudena. Siiski on selline peenarde ääristamine töömahukas ning edaspidi seda nii palju enam teha ei plaanita. Enamik istutusalasid on lihtsalt labidaga servatud ning nende korrashoiuks piisab paar korda suve jooksul korrigeerimisest.

Taimi enam kokku lugeda ei jõua

Ühes vitstega ääristatud peenras kasvavad sügavoranži laigu moodustavad peiulilled. Peiulilli on istutatud ka mujale peenra servadele värvi andma. „Tänavu sai istutatud 400 peiulille, mulle nad väga meeldivad,” tunnistab Milvi. Suured lemmikud on ka astilbed, hostad ja floksid, keda on samuti rikkalik sordivalik. „Kuigi me taimede üle väga täpset arvestust pole pidanud, lugesin ükskord üles hostasordid,” ütleb Neeme. „Neid sai kogu aia peale 40. Olin ise ka üllatunud. Spetsiaalsed kogujad me pole, pigem oleme ostnud seda, mis on ilus ja mis meeldib. Eks aastatega need lemmikud natuke muutuvad ka.” Ülemöödunud aasta oktoobri keskel luges Neeme huvi pärast üles sel hetkel õitsenud taimed, kaasa arvatud puud ja põõsad. Kokku sai tervelt 80 liiki!

Kui aed on sedavõrd taimerohke, annab osa taimi ka isekülvi, näiteks punane sarapuu ja amuuri toomingad, aga üllatuslikult rododki. Väikestviisi ka taimi paljundatakse. „Igal aednikul peaks väike paljunduspeenar olema,” arvab Milvi. Paljud puud ja põõsad on kasvama saanud pistikutest ning hekidki on aias oma istutusmaterjaliga rajatud. Põnevaid uusi taimi on muidugi ka vahetatud, kaasa ostetud laatadelt ja puukoolidest. „Paljud tahavad viimasel ajal aeda okaspuid, sest need püsivad aasta läbi ühesugused. Kui on aga ainult okaspuud, siis on tunne, nagu sööks seitse päeva nädalas kapsasuppi – kogu aeg üks ja sama ees. Lehtpõõsad pakuvad vaheldust, mida hing ihkab. Sügisel on ilus kolletumine, kevadel tärkamisel õrnad lehed,” avaldab Neeme vaheldusrikka aia tõe.

Aiameistrid

Milvi on põhiline, kes aias igapäevaselt taimedega toimetab, kuid nii suurt aeda saab pidada ikka vaid siis, kui tervel perel on huvi. Neemel ei jätku töö kõrvalt nii palju aega, ent talle meeldib aias midagi ehitada või rajada. Samas elav tütre pere aitab samuti töödele kaasa. Palju aega võtab muruniitmine, kuid igapäevane mõõdukas hooldus hoiab suure aia korras. Pealegi ei ole siin taotluseks ideaalne muruvaip, vaid kodune õuemuru. Õnneks vajab aed üsna vähe kastmist ning see kergendab suviseid töid – savine pinnas hoiab hästi niiskust.

Elamuks oleva endise mõisa palvemaja on pere ehitanud hubaseks koduks ning laiendanud seda nii, et ka nüüd juba suurtel lastel oleks omaette olemine. Lastelaste rohkus ajendas Neemet neile omaette mängumaja ehitama – et ka kuuel väiksemal pereliikmel oleks aias piisavalt tegevust. Nii saab ise aias toimetades lastelastelgi silma peal hoida. Tänavusele võistlusele esitas vanemate aia tütar Marika, kes on Luua Metsanduskoolis õpetajana ametis.

Kolm küsimust pererahvale: vastavad Milvi ja Neeme Murka

Mis on aias suurim väljakutse?

Väljakutseks võiks pidada uute ideede leidmist aia põnevamaks muutmisel.

Andke kolm head nippi, kuidas jõuda nii suurt aeda korras hoida.

1.         Töökus, järjepidevus, pühendumus.

2.         Peab olema huvi tegeleda aiaga ja peab olema aega.

3.         Ole valmis selleks, et kui ühest otsast lõpetad hooldamist, siis teisest alustad.

Millised on suuremad sügisesed ja kevadised tööd?

Sügisel on suurimaks tööks lehtede riisumine ning taimede ettevalmistamine talveks. Kevadel talvekahjustuste likvideerimine, suvelillede ettekasvatamine ning istutamine.

Artikli märksõnad