Aiandusest võrsuv rõõm
Tiina Tammet
Kodu & Aed
Lapselaste mängulustiks on aiaruumi piisavalt. | Tiina Tammet

Aastakümneid südamega haritud aianduskrunt õitseb ja kannab saaki. Perekond Heina aed Suurupis kiidab tegijaid: Reet ja Enn Heina aed pälvis „Kodu kauniks 2016” võistlusel finalistitiitli.

 

Kes: Reet ja Enn Hein

Mis: 1200 m2 aiandusühingu Kivitee krunt

Kus: Suurupis Harjumaal

Tingimused: põhjaranniku mereäärne kliima, pikalt haritud aianduskrundi liivakas pinnas

„Läkitan konkursile oma vanemate aia, mida nad ligi pool sajandit kehvakese pinnasega põhjarannikul harinud on. See aed polegi niivõrd erakordne oma kujunduse, taimekoosluste ja nutikate lahenduste poolest kui just märgina, mismoodi eesti inimene on läbi erinevate aegade ikka juuripidi maa küljes kinni olnud," kirjutas mullusele võistlusele "Kodu kauniks" saadetud toredas kaaskirjas aiaomanike tütar Loreida Hein.

 "Nii nagu krundil asuv maja on pisikesest suvilast kasvanud viilkatuse ja talveaiaga eramuks, on ka aedviljad teinud tasapisi ruumi rohkematele roosidele ja ilupuudele. Ent aedviljad pole aiast kaugeltki kadunud: kõik, mida need kaks maha panevad, vaarikast viinamarjani, vohab ja viljub kui pöörane. Kui miski ei lähe või pole piisavalt uhke võraga, roogitakse ta halastamatult välja. Eks selle aiaga on vaeva ka, aeg-ajalt lubavad mu vanemad kõik välja kiskuda, kui töö üle pea hakkab kasvama. Sest korratut aeda nad ei salli. Aga ega nad seda ei teeks, sest rõõm, mida taimed ja nende kasvatamine annavad, on suurem, kui nad tunnistada tahavad.”

„Meil on siin kõike natukene,” ütleb aia perenaine Reet pisut kohmetunult, kui juba žüriiliikmetega aias seisame. Ja tõepoolest on siin natuke kõike: nii tarbe- kui ilutaimi, kasvuhoonet ja muru, õunapuid ja roosipõõsaid. Need kokku liites saab aga ühe ütlemata koduse ja hubase aia, kus kõik vajalik on olemas käe-jala juures ning näeb ka igati kaunis välja.

Enn ja Reet toimetavad oma Suurupi suvilas alates 1971. aastast, peaaegu juba pool sajandit. Kunagine aianduskooperatiiv, hilisem ühistu, kus kunagi lubati püstitada vaid 25 m2 ehitisi, on nüüdseks kasvanud linnalähedaseks eramutega elurajooniks. Köögiviljapeenrad on omajagu maad andnud ilule, ent lõplikult ei kao need meie maalt küll kuhugi. Omakasvatatud aedvili on tänapäeval delikatess, mitte hädavajadus. Kui on olemas koht ja aastatega omandatud oskused ning kogemused, siis oleks patt isekasvatamise suurepärast võimalust mitte kasutada.

Artikli täismahus lugemiseks osta värske ajakiri poest või telli ajakiri Kodu & Aed.
Artikli märksõnad