Ehitame maja pilliroost või põhust?
Kairi Oja
Kui roog on õues, siis alla 18% selle niiskussisaldus ei lange. | Peeter Saar

Ühenduses loodusega saame olla mitmel moel. Üks võimalusi on valida oma kodu rajamiseks ehitusmaterjal,  mida on kasutanud meie esivanemad juba aastasadu.  Ja seda põhjusega.

Kümmekond aastat tagasi rajas Peeter Saar koos abikaasaga Haapsalu lähistele pilliroost kodu. Tänaseni on ta rahul ning toimetab looduslähedase ehitusviisi propageerijana merenduse kõrvalt väikestviisi edasi.
"See võis olla aasta 2006, mil seiklesime toonase pruudiga, nüüdse abikaasaga aasta-paar mööda Euroopat, peatudes aegajalt siin-seal ning tehes võimalust mööda töid, mida rännak meie teele veeretas. Teisel rännakuaastal viis tee Hispaaniasse, kus üks tuttav tüdruk kutsus meid kaasa osalema kesk-Hispaanias, Portugali piiril asuva põhumaja ehituse tarvis korraldataval talgul," jutustab praeguses igapäevaelus veeteede ameti Läänemaa navigatsioonimärgistuse talituses töötav Saar.

"Maja sai valmis paari nädalaga ning too pisike inglane, kes seda ehituse asja seal juhtis, oli meist ja meie tööst vaimustuses. Nii leidsime end juba järgmiselt objektilt," jätkab Saar ajamatka. "Miks mitte, mõtlesime toona. Tahtsime mõlemad proovida, mida see endast kujutab, tekkis teatav hasart ja kogu see maailm tõmbas meid suure hooga endasse," räägib ta.


"Meie kodu olgu põhust!"
 

Kui rändamisest villand sai ja kodumaale tagasi naasti, oli plaan valmis: ka nende tulevane kodu saab põhust! Ainus, milles oldi hispaanlastega eri meelt, oli tehnoloogiline lähenemine – Saar ja tema kaasa olid otsustanud alustada puitkarkassist, seejärel peale panna katuse ning kõige lõpuks panna vahele põhust seinad.

Oma maja ehitades kaasasid Saared paljuski sõprade abi. "Talgud on oma olemuselt kogukondlikud ja võimaldavad lisaks efektiivsele tööle suhelda sõpradega ja jagada seda isevärki sünergiat, mis koostegemise käigus tekib, ka jääb nõnda midagi sellest ka loodavasse uude koju," ütleb Saar.

Olles oma maja valmis saanud, mõlgutati mõnda aega mõtteid jätkata samas vallas ettevõtlust. "Tegin koguni äriplaanigi valmis – loodusehitus, puupaadiehitus ja mis kõik veel," meenutab mees kümne aasta tagust ristteel seismist tagantjärele muigamisi.


Pilliroo- või põhumaja – mis neil vahet?
 

Saare sõnul pannakse põhk ja pilliroog materjalidena sageli "ühte patta". "Tegelikult on erisus selge: põhk ehk kõrsmaterjal kasvab põllul, mistõttu sattub põhuplokki tahtmatult ka muud "elu" sisse – näiteks viljateri, mis võivad soodsatel tingimustel kasvama hakata –, pilliroo puhul on see oht märksa väiksem. Üks on põllu-, teine veetaim," põhjendab Saar ja lisab, et siiski on kõrrel ja rool palju ühist: mõlemal on puiduga sarnane niiskuskäitumine.

Et Saare kodu lõpuks just roost valmis, ei olnud mehe enda sõnul sugugi mitte läbimõeldud ega teadlik plaan. "Teadlik plaan oli põhk, roog tuli mängu läbi juhuse, varemalt ei olnud me isegi teadlikud roo kasutamisest majaehituses. Olgu, katusematerjalina oli see muidugi teada-tuntud, ent seina sisse paigutamisest kuulsime esimest korda," jätkab ta.

"Kujunes nõnda, et aasta 2008 oli põllumeestele äärmiselt kehv ning just siis olime alustanud oma majaga. Talunikul, kellega olime põhu küsimuses kokku leppinud, jäi suur osa saagist kasutamata, sest niiskus oli sedavõrd suur, ja sama kehvasti läks ka põhuga," jutustab Saar.

Artikli täismahus lugemiseks osta värske ajakiri poest või telli ajakiri TM Kodu & Ehitus.