Herned söögiks ja silmailuks
Alari Suurmets
TM Kodu & Ehitus
Magus aedhernes koduaias | Shutterstock

Kes meist ei tahaks suvel värskeid mahlaseid ja magusaid herneid suhu pista? Tänapäeval on aedherneste valik väga suur. Mitte kõik herned pole loodud söömiseks. Imeliste ja lõhnavate õitega lillherned on suurepärased ronitaimed, millel on imelised ja erksavärvilised õied ja joovastav lõhn.

 

Kõrguse järgi saab aedherned jagada madalakasvulisteks (kõrgus 25‒70 cm), keskmise kõrgusega (70‒110 cm) ja kõrgeteks ‒ kõrgus kuni 250 cm. Madalakasvulised sordid on aiapidajale väga mugavad, sest ei vaja toestamist ja moodustavad ühtehoidva ja teineteist toetava puhma. Keskmise kõrgusega või kõrgeid sorte tuleb aga vähem või rohkem toestada.

Korralikult toestatud hernetaimed kasvavad kõrgemaks ja seeläbi suureneb oluliselt nende saagikus. Kasvatades keskmise kõrgusega või kõrgeid sorte, on mõttekas panna peenra nurkadesse tugikepid ja vedada ümber taimede nöörid. Taimed on nööride keskel kenasti ja turvaliselt kaitstud. Nii püsib aedhernepeenar kindlalt püsti. Meeles tuleb vaid pidada, et hernes ei armasta mitu aastat ühel kasvukohal olla. 

Kasvukoht ja külvamine

Aedherned vajavad palju valgust ja päikest. Muldadest sobivad kõige paremini kerged ja keskmise raskusega liiv-savimullad, kuigi hernes lepib ka teiste muldadega hästi. Erandiks on muidugi rasked savimullad. Idanemiseks vajab hernes palju niiskust. Seetõttu külvatakse herned kevadel üsna varakult. Enne külvi võib herneid 3‒5 tundi vees leotada. Kui muld, kuhu herned külvatakse, on kuiv, tuleb seda eelnevalt kindlasti kasta. Herneseeme hakkab idanema +5 ºC juures. Külvid tärkavad umbes kahe nädala pärast. Tõusmed taluvad ka lühiajalist külma.

Kui õitsemise ajal on oodata öökülma, tasuks taimed katta kattelooriga. Liiga madal temperatuur õitsemise ajal võib põhjustada ka tühjade kaunade teket. Varajane külvamine on kasulik, kuna sel juhul liigub herneste valmimise ajal vähem kahjureid kui hiliste külvide korral. Peenrale on herned soovitatav külvata 2‒3 seemet reas ja jätta nende vaheks 4‒5 cm. Külvisügavuseks on 4‒5 cm. Parim aeg külvamiseks on aprilli lõpp ja mai algus.

Hea eelvili teistele

Hooldamisel on kõige olulisem umbrohutõrje. Rohimise käigus tuleb jälgida, et hernetaimede juured ei saaks viga. Kui õitsemise ajal on väga kuiv, tuleks hernetaimi kasta. Kastmisel kehtib reegel ‒ pigem harvem, aga korralikult.

On oluline teada, et hernes ei talu mitu suve järjest ühel kasvukohal kasvamist. Üks ja sama kasvukoht vähendab saaki, eelkõige just kahjurite ja juurepõletiku tõttu. Samal põhjusel ei tohiks hernest kasvatada seal, kus eelmisel aastal on kasvanud mõned muud liblikõielised või porgand. Teistele köögiviljadele on hernes aga väga heaks eelviljaks.

Aedherne kasulikkus

Aedhernes hakkab valmima tavaliselt juuli lõpus. Herned on ideaalsed toorelt söömiseks, aga sobivad hästi ka salatitesse, suppidesse ja teistesse toitudesse. Kui herneid on palju, võib neid sügavkülmutada. Enne külmutamist tuleb herned asetada 1‒2 minutiks keevasse vette, seejärel jahutada külma vee all. Nii säilitavad herned oma värskuse.

Rohelised herned sisaldavad rikkalikult mineraalaineid: kaaliumi, kaltsiumi, fosforit, magneesiumit, rauda, naatriumi ja joodi. Vitamiinidest sisaldavad herned C-, B- ja G-rühma vitamiine. Lisaks on neis karotiini ja asendamatuid aminohappeid.

shutterstock_566301577.jpg

Kaunis värviline lillhernes aias
Shutterstock

Lõhnavad värvikad lillherned

Lillherned on ideaalne valik, kui soovid katta ilmetuid võrkaedu, planke, armastad erksavärvilisi õisi ja jumaldad mõnusat aroomi. Lillherne kasvatamisel on hea teada mõningaid nippe:

1. Ära venita külvamisega! Leota seemned ja külva esimesel võimalusel! Tõusmetest õiteni kulub umbes 2,5 kuud. Mida varem külvad, seda kiiremini saad nautida õisi. Ideaalne on külvata aprilli keskpaigast mai alguseni.

2. Ära ürita lillhernetaimi ette kasvatada! Nad on väga valgusnõudlikud ja istutades ei meeldi neile juurte vigastamine.

3. Lillherneseemned on väga tugeva kestaga. Leota seemneid kuumas vees (kuni 80 kraadi) 1‒1,5 tundi. Seejärel aseta seemned märja lapikese vahele 20‒24 ºC juures seniks, kuni seemnetel on idud väljas. Idanenud seemned külva otse kasvukohale!

4. Kreemika värviga seemneid tuleb külvata aga kuivalt, need kaotavad leotamisel oma idanemisvõime.

5. Alusta tärganud taimede toestamist võimalikult vara. Toestamata varred lamanduvad, põimuvad üksteisega ja tulemus jääb saavutamata.

6. Kasvukoht peab olema soe ja päikesepaisteline.

7. Lillhernes eelistab viljakaid ja neutraalseid muldi ‒ pH 7,5.

8. Iga kahe nädala tagant lisa kastmisveele lahustuvat kompleksväetist.

9. Ära kasvata lillhernest mitu aastat samal kohal. Kui valik puudub, vaheta mulla ülemised kihid uue mulla vastu.

10. Eemalda närtsinud õied regulaarselt! See soodustab uute õite teket.

Millist sorti valida?

'Specer' on aretatud Inglismaal 1901. aastal. Seda sordigruppi iseloomustavad suured õied, mis on 3‒4 kaupa väikestes kobarates. Taim on kuni 200 cm kõrgune ja haruneva varrega. Õievarred on kuni 20 cm pikkused.

'Cuthbertson Floribund' on aretatud USAs aastal 1952. Seda gruppi iseloomustavad taimed kõrgusega kuni 160 cm. Varred on harunevad ja õievarred kuni 40 cm pikkused. Õied on suured ja 5‒7 kaupa kobarates. Sellesse gruppi kuuluvad sordid on põuakindlad ja varase õitsemisega. Oma pikkade õievarte tõttu on need ideaalsed kimpudes kasutamiseks.

Valdavalt leiab meie poodidest teise rühma lillherne sorte. Aretatud on ka madalakasvulisi sorte, mida võib kasvatada amplites ja rõdukastides. Lillherneste värvivalik on lausa imetlusväärne! Peale maitsvate ja kasulike aedherneste võid luua ühe kauni ja joovastavalt lõhnava lillhernepeenra. Kui söödavad aedherned on otsas, saab hakata nautima imelisi lillherneid. Avasta julgelt liblikõieliste maailma!

Artikli märksõnad