Juugendist kantud peenekoelisus
Tiina Kolk
Diivan
Kogu korteri puitmööbel on tellitud Skanost. | Toomas Tuul

Nõnda võib iseloomustada sisearhitekt Krista Roosi kujundatud kolmetoalist korterit arhitekti Robert Pohlmanni vastrestaureeritud  juugendmajas Tartus Ülejõel.

 

Arhitekt Robert Pohlmanni ja insener Carl Witz-Riemeri 1908. aastal projekteeritud hoonet on nimetatud Tartu 20. sajandi alguse ehituskunsti väljapaistvaks näiteks. Krundi maastikulisi iseärasusi arvestaval juugendmajal on olnud õnne suurtest sõdadest eluga pääseda. Maja lasi kaupmees Eduard Graeff ehitada nii ärihooneks kui ka elamuks. Selle soklikorrusel paiknevad keldrid olid toona kasutusel õllelaona ja esimesel korrusel, mis on tänavatasandist kõrgemal, asusid omaniku eluruumid. Katuse-korrusel oli ka kaks väiksemat korterit majateenijaile. Seda hoonet tutvustab ka arhitektuuriajaloolane Mart Siilivask monograafias «Tartu arhitektuur 1830–1918. Historitsism ja juugend».

1930ndail toodeti ehitise võlvlagedega keldris limonaadi ja kalja, ülemisel korrusel aga tegutses ohvitseride kasiino. Pärast teist maailmasõda anti maja Tartu konservitehasele ja siia tehti korterid. Tänaseks on maja restaureeritud ja ülemistele korrustele neli korterit ehitatud.

Avar ja helge

Ühe neist – 114 m² kolmetoalise korteri – on kujundanud sisearhitekt Krista Roosi. «Minu asi oli tema ideed kas heaks kiita või tagasi lükata,» selgitab korteri perenaine. «Enamasti nõustusin Krista ettepanekutega.» Sisearhitekti inspireeris maja ise – juugendstiili hiilgeajal nõuti ju arhitektuuris ja interjöörides terviklikkust, rõhutati hoone välisilme sõltuvust ruumijaotusest, materjalidest ja konstruktsioonidest. Mõnes mõttes oli kujundaja mängumaa piiratud, sest algsest kaupmees Graeffi kodust on tehtud kaks korterit. Praegugi viib väravalt kivitrepp peasissekäiguni. Ainult nüüd on selle ette kunagise veranda asemele tehtud mõnusa istumisnurgaga katusealune, mis loob vahva sideme hoone ja tohutu terrassiga.

Katusealusest korterisse siseneja satub kolmemeetriste lagede ja pilkupüüdva kivipõrandaga esikusse. Juugendit aimava mustriga põrandaplaadid justkui näitavad liikumissuuna kätte: voogav ruum kulgeb elutuppa ja kööki. Koridorist vasakule, uhkete kahepoolsete ustega – mis on korteri ainukesed algupärandid – jäävad magamistuba ja mahukas garderoob. «Kuna vaheseinu nihutada ei saanud, sündiski sellest lähtuvalt selline lahendus,» selgitab Krista. Kõiki tube läbivaks kujunduselemendiks on lae all jooksev värvitriip.

«Juugendi interjöörides kasutati ju sageli bordüüri. Siin olen mänginud mahedate toonide, heledate ja tumedamate joontega,» mainib värvidega vallatlejana tuntud sisearhitekt. Kaunis lillebordüür ehk ilus reljeefsete õielehtedega plaadirida ilmestab vannitoa minimalistlikku seinaviimistlust. Selle ruumi tõeline pilgupüüdja on samuti juugendist mõjutatud vitraaž, mille autor on kunstnik Tuuli Puhvel. Köögis viitab maja ehitusstiilile seinavaip, mis kujutab Gustav Klimti aastail 1907–1908 maalitud teost «Suudlus». Tõsi, siin on see maailmakuulus vertikaalne pilt horisontaalselt asetatud ja mõjub väga huvitavalt.

Eelistades ehedust

Krista Roosi käekirjale on omased ausad materjalid: puit, looduskivi, lubivärvid, pabertapeedid, kvaliteetsed tekstiilid jne. Selle korteri magamistoas ongi näha sametpäevatekki ja -kardinaid. Parimat varianti kui väljapeetud mustriga katted ei oska siia garderoobiavade ette kujutadagi. Esikus varjab väärikas kardin tehnosõlme, elektrikilpi jms.

Korteri puitmööbel on tellitud Skanost, sest sisearhitekti hinnangul on neil parim valik väärikasse majja sobivaid komplekte. Elutoa kapid on Villinki kollektsioonist, samuti esiku laud ja nagi. Esiku pöörlev raamaturiiul kannab nime Rotary. Magamistoa kirjutuslaud ja tool kuuluvad Bostoni sarja. Köögilaud on Skanost ja seda ümbritsevad Tool & Toolist leitud režissööritoolid.

Läbi maja sirutuva avatud köögi ja elutoa kardinad on samad, ainult köögis on need teist tooni ja lahendatud Rooma kardinana. Voodi ja diivanid leidis sisearhitekt Softrendist, aga Isku salongist vaibad ja tugitooli Flex, millega saab kiikuda ja keerutada. Nii korteri perenaise kui ka Krista suur lemmik on tugitool. Kõige rohkem aega kulus elutoa diivanite otsimisele. «Diivaneid valides sai istutud läbi kõik Isku ja Softrendi diivanid. Mis silmale ilus vaadata, ei pruugi mugav olla. Praeguse valikuga on pererahvas igati rahul,» kommenteerib sisearhitekt.

Kui kodu muu mööbel on valitud seeriatoodang, siis köögikapid on sisearhitekti projekteeritud. Erivärviliste ustega ja pressgraniidist tööpinnaga vajalikku köögiarsenali mahutav kooslus on kaunis ruumiteos. Üllatavaima disainiga on selles korteris aga magamistoa lakke seatud Andrea Ghiselli unikaalne valgusti Agatina, millega sõbrunemine oli kõigile kasulik kogemus.

«See on korteris ainus ese, mis vajas pikemat veenmist, aga milleta praegu seda elamist ette ei kujuta,» märgib ruumikujundaja. «Pole ka imestada, kui see rippus tükk aega Tallinna Moodsa Valgustuse salongis ja siis Tartu omaski. Käisin isegi mitu korda Agatinast vaikselt itsitades mööda, aga sellele korterile mõeldes läks «Licht auf».»

Elutoa valgustamiseks piisab kahest seinale kinnitatud Tolomeo Megast. Tänapäeva disainiikoonideks kuulutatud Michele De Lucchi ja Giancarlo Edisse loodud valgustid on tõesti väga tõhusad. Kodule kordumatut võlu lisavad Imat Suumanni, Lea Libliku ja Maris Tuulingu maalid rõõmustasid kohe kõiki kodakondseid ja pälvivad külaliste kiidusõnu. «Selle objekti juures meeldis mulle kõige rohkem hästi sujunud koostöö. Arvan, et inimesel on õigus saada selline kodu, nagu ta soovib, ja antud juhul kogesin ma täielikku usaldust. Tore oli koos valida ka portselani ja klaasi Tartu Kaubamajas,» kommenteerib sisearhitekt.