Kas muusika aitab terveneda?
Siiri Lelumees
Kodutohter
muusika, tervis
Katsed on näidanud, et kui operatsiooni taustaks mängib muusika, mis avaldab inimesele rahustavat ja lõõgastavat mõju, siis kulub lõikuse ajal vähem medikamente. | Shutterstock

Muusikaline eneseväljendus on üks osa inimeseks olemisest – maailmas ei ole ühtegi kultuuri, kus muusikat ei eksisteeri. Sellest, kuidas saab muusikat oma tervise hüvanguks tööle panna, räägib muusikapsühholoog Dali Kask.

Juba ammustesse aegadesse tagasi minnes näeme, et seal, kus on olnud inimene, on olnud ka muusika. Läbi sajandite on inimene kasutanud seda enese väljendamiseks ja enesega toimetulemiseks. "Muusikateraapias on olnud alati kolm komponenti: haigus, muusika ja keegi, kes aitab tervenemisprotsessi läbi viia. Loodusrahvaste hulgas olid selleks šamaanid, kes kasutasid šamaanitrummi, et saada kontakti väljaspool meie teadvust olevate jõududega. Nad uskusid, et kuri vaim on inimese sisse tulnud ja ta haigeks teinud. Šamaan viis end trummimängu ja rituaalide abil transsi, et teispoolsusega kontakti saada ja näha, mis haiget inimest vaevab," selgitab muusikapsühholoog Dali Kask. "Mõnes mõttes toimib see tänapäevases käsitluses samamoodi. Muusika ja helid avaldavad inimesele mitmeplaanilist toimet, mõjutades muu hulgas ka alateadvust, kus võib peituda haigusi põhjustavaid allasurutud mälestusi ja teadvustamata konflikte."

Muusikapsühholoogiaga hakati teaduslikul tasandil rohkem tegelema 19. sajandi teisel poolel. Uurijaid huvitas, kuidas helid mõjutavad meid füsioloogiliselt: kuidas helilained jõuavad kõrvade kaudu ajju ja liiguvad mööda kuulmisteid erinevatest ajupiirkondadest läbi. Kõige sellega kaasneb terve hulk füsioloogilisi ja emotsionaalseid reaktsioone. "Kui meile muusika ei meeldi, võib pulss kiireneda, vererõhk tõusta ja inimene võib hakata higistama. Samas meeldiva muusikaga võib pulss aeglustuda, hingamise sagedus muutub rahulikumaks. See omakorda lõdvestab ja rahustab meie keha ja meelt," selgitab muusikapsühholoog. Inimeste reaktsioonid on väga individuaalsed, ja eri hetkedel võib reaktsioon olla isesugune ka ühe inimese puhul. "Universaalselt mõjuvat muusikat ei ole olemas. Kõik sõltub keskkonnast, inimese emotsionaalsest ja tervislikust seisundist, isegi tema vanusest ning soost."

Muusika rahustav ja ergutav mõju

Muusikateraapias eristatakse tinglikult kahte suurt alaliiki.

1. Sedatiivne muusika ehk rahustav muusika. "Seda muusikat iseloomustavad aeglane tempo, pehmed kooskõlad, legato ehk seotud noodid, mahedad tämbrid, voolav meloodia, sujuv harmoonia, etteaimatavus: me teame umbkaudu, mida oodata; millal lugu lõpeb; millal on kulminatsioon ja selle lahendus. Selline muusika võib vallandada mitmesuguseid füsioloogilisi reaktsioone: vererõhk alaneb, pulss aeglustub, lihased lõdvestuvad, pupillid ahenevad, higistamine väheneb. Paljudel inimestel tekib soojatunne. Tekib üldine rahulolutunne." Sellist muusikat kasutatakse sageli lõõgastavatel raviprotseduuridel, saunades ja spaades.

2. Stimuleeriv muusika ehk toniseeriv ja ergutav muusika. "Seda muusikat iseloomustavad rõhutatud kindla struktuuriga rütmifiguratsioonid, kiirem tempo, vahelduv dünaamika, crescendo'd (valjenemine) ja diminuendo'd (vaiksemaks jäämine), tihe faktuur, ootamatud harmooniad ja etteaimamatud meloodiajooned. Väga lihtsalt öeldes: selles muusikas juhtub palju. Sellise muusika kuulamise tulemusena võib inimene hakata kiiremini hingama, tema pulss kiireneb, pupillid laienevad ja võib tekkida jahedustunne. Tekib erutusseisund."

Artikli täismahus lugemiseks osta värske ajakiri poest või telli ajakiri Kodutohter.