Kindlustuselt raha kätte saamine on keerukas ettevõtmine?
kodus.ee
Tormis murdunud puud võivad nii hoonetele kui autodele tekitada suuri kahjusid. | Shutterstock

Rahvasuus levivad jutud, kuidas kindlustused põiklevad kahjude hüvitamisest kõrvale, lisavad lepingusse kirbumustas lisatingimusi ja kahjukäsitlejate palk sõltub kahjutasust, mis õnnestub kannatajale maksmata jätta. Mida on kindlustusel nende väidete peale kosta? 

Seesami kahjukäsitlusosakonna juhi Ly Jõhviku sõnul on aastatega kasvanud usaldus kindlustuste vastu, kuid ometi ringleb väärarusaamu, millega kindlustajatel endiselt rinda tuleb pista.

Millised on enimlevinud müüdid ja kuidas on asjalood tegelikult?

 

Ma ei vajagi kindlustust
 

Levinud arusaama kohaselt pole kindlustus vajalik neile, kes liikluses tähelepanelikud, kodus hoolsad, kes ei harrasta ohtlikke spordialasid ning elavad muidu turvalist elu. Kahjuks ei hüüa õnnetus, varas ega ka trauma tulles. Isikliku vara või tervise korda saamine nõuab tihti suuri rahasummasid, mida meist paljudel pole koheselt kuskilt võtta. Kindlasti tasub kindlustamisele mõelda just neil, kelle sissetulekust sõltub terve perekond ja kelle kanda jääksid näiteks õnnetuse puhul kõik laenukohustused.

Arvestades väikeseid kindlustusmakseid, ei ole need võrreldavad rahasummaga, mis õnnetuse korral välja tuleb käia. Näiteks läheb üks keskmine kodukahju Seesamile maksma 1826 €, õnnetusjuhtum 318 € ja kaskokahju (koos klaasikahjudega) 1143 €. Eelmise aasta suurim kaskoväljamakse oli aga koguni 68 000 €.


Kindlustus hoidub hüvitamisest
 

See on üks põhilisi müüte, mida kindlustajatel ikka ja jälle tuleb ümber lükata. Näiteks Seesami hüvitatud kahjude protsent on 98. Kindlustaja sõnul ei kuulu hüvitamisele juhtumid, kus esitatakse ebapiisav dokumentatsioon, üritatakse kindlustust petta, eiratakse ohutusnõudeid või ei kata kindlustusleping antud juhtumit. Kõik muud juhud kuuluvad hüvitamisele.


Kindlustuselt raha kätte saamine on keerukas ettevõtmine
 

Arvete õigeaegse tasumise tagab kindlustusele kahjust teatamine ning vajalike tõendite ja kuludokumentide esitamine. Jõhviku hinnangul on õigesti käitudes võimalik hüvitamisotsus kindlustuselt kätte saada vähem kui nädalaga. See on keskmine aeg, mis tähendab, et standardsete juhtumite puhul läheb veelgi kiiremini ja klient saab otsuse juba paar päeva peale vajalike dokumentide esitamist. Auto või korteri remont võtab loomulikult rohkem aega, aga see ei sõltu enam kindlustusest.

 

Kindlustus lisab kirbumustas tingimusi inimeste tüssamiseks
 

Kogemus näitab, et üsna tihti vormistatakse kindlustus vaid formaalselt ja tingimustesse süvenemata. Kui kindlustusvõtja ainus kriteerium on kindlustusmakse suurus, siis võib inimest reaalses kahjuolukorras tabada suur üllatus. Paraku on kõige väiksem kindlustusmakse seotud ka kõige väiksema kindlustuskaitsega. See võib tekitada aga olukorra, kus õnnetuse korral pole kindlustuskaitse või kaitse piirmäär piisav olukorra lahendamiseks.
Näiteks kui suusareisil juhtub õnnetus ja kannatajal puudub ohtliku harrastuse lisakaitse, siis tavalise reisikindlustuse abikäest siinkohal ei piisa. Või ostab inimene meditsiiniabi kindlustuskaitse, kuid tegelikult tahab, et tal oleks kaetud ka haiguse tõttu reisi ära jäämine või pagasi vargus.

Sellepärast on oluline kindlustuslepingut sõlmides selgitada koostöös kindlustusspetsialistiga inimese reaalsed vajadused ja neile vastav leping sõlmida. Kindlasti tuleb kõik lepingutingimused läbi lugeda, et olla kursis, millised sündmused on kindlustusjuhtumiks ja mida nende korral hüvitatakse.

 

Kahjukäsitleja palk sõltub väljamaksmata hüvitistest
 

Iga hüvitise vähendamine või sellest keeldumine toob kahjukäsitlejale oluliselt tööd juurde.  „Kahjukäsitlejal on tavaliselt mitmed juhtumid korraga laual ja sihilikult tööd juurde tekitada ei ole seega otstarbekas. Mida rohkem aega kulub ühele kliendile, seda rohkem tekib neid, kes vastuseid ootavad,“ selgitab Jõhvik. 

Artikli märksõnad