Korraliku sauna saab ehitada ka linnakorterisse
Ketlin Rauk
sauna
Tänu viimastele tehnoloogiasaavutustele võib tänapäeval ehitada sauna peaaegu igasse ruumi | Promopilt

Kui varasematel aastatel eeldas sauna ehitamine enamasti eramaja olemasolu, siis tänapäeval saab seda üsna kerge vaevaga planeerida ka korterisse.

Saunamaailma tegevjuht Marko Tamm kinnitab, et käesoleval ajal ehitatakse saunu mitte ainult eramajadesse või suviladesse, vaid ka linnakorteritesse: „Tänu viimastele tehnoloogiasaavutustele võib tänapäeval ehitada sauna peaaegu igas ruumis ja eri kohtades.“ Tamm tõdeb, et nüüdisaegne minisaun on päris keeruline ehitus, mis nõuab põhjalikke oskusi tehnilises valdkonnas ning ka ohutus- ja kasutusreeglite järgimist.

Leia sobiv koht

Saun linnakorteris ei tähenda Tamme sõnul ainult lõõgastumist: „Vastavalt kohalikele kliimatingimustele, nagu õhutemperatuuri järsud muudatused, sagedad vihmahood, suvel puhub tuul ja talvel tuiskab, mõjub saun ka linnakorteris tervendavalt, sest seda võib kodus kasutada igal ajal, ennetades igasuguseid haigusi. Hea eeskuju annavad näiteks meie lähinaabrid soomlased ja Skandinaavia elanikud – neile ei ole saun luksus, vaid elustiil. Igas kolmandas soome perekonnas on saun.“ Alustuseks tuleb sauna ehitamiseks valida sobiv koht. Eriti hästi sobib selleks tema arvates vannituba, kus vanni asemele on paigaldatud dušikabiin. Sauna kubatuuri on Tamme sõnul üsna lihtne arvutada: igale inimesele on vaja vähemalt 2 m³ ning lae kõrgus saunas peab olema vähemalt 2m põrandast.

Sauna ehitamist peab Tamme kinnitusel alustama projektist, arvestades ventilatsioonitüübi, elektrivõrgu ja disainiga. Ta rõhutab, et kindlasti tasub usaldada spetsialiste. „Ehituspinnaks võib sobida näiteks koridor, sahver, vannitoanurk või isegi rõdu, kui sinna on paigaldatud infrapunaradiaatorid.“

Elektrivõimekusest

Saunapoint OÜ juhatuse liige Mario Raja sõnul tuleb sauna korterisse ehitades tähelepanu pöörata esiteks elektrivõimsusele: „Tuleks kontrollida elektriku abiga, kas korteril on piisav elektrivõimsuse varu. On juhuseid, kus saun ehitatakse otsast lõpuni valmis ning alles tööde lõpus jõutakse tõsiasjani, et voolu võimsusest jääb puudu. Siiski, mida väiksem on saun, seda väiksema võimsusega saab olla keris.“ Elektrikerise sobiva võimsuse valikul tuleb Tamme sõnul arvestada järgnevalt: 1 kW = 1 m³. Ohutusreeglite järgi saab ühele faasile (220 V) panna elektrikerise võimsusega kuni 6 kW, seega peab saunaruumi suurus olema mitte rohkem kui 7 m³. „Kui maja elektrivõrk ei ole ette nähtud elektrikerise paigaldamiseks, saab traditsioonilise sauna asemel ehitada infrapunasauna,“ sõnab ta. „Infrapunasaun soojendab inimkeha, temperatuur selles saunas ei ole kunagi sama kõrge kui traditsioonilistes saunades.“

Tamm märgib, et lisaks on infrapunasaunad kompaktsed ega kuluta palju elektrit. „Majades, kuhu on paigaldatud gaasipliidid, peab korralikult läbi mõtlema sauna suuruse ja võimsuse, sest sellistes majades on tihtipeale olemas mõningad piirangud vastavalt agregaadi võimsusele – maksimum 3-4 kW,“ selgitab Tamm. „Sel juhul peab läbi viima spetsiaalse toitekaabli, mis läheb mõõtjast kuni keriseni välja.“ Tamm lisab, et majades, kus on elektripliidid võimsusega 5-6 kW, ei tekita saunakerise võimsusega 3-4 kW elektrisüsteemile mingeid raskusi. „Kasutades ühenduskaablit, võib saunakerist vajadusel ühendada elektripliidiga, aga et vältida lisakoormust, ei soovitata elektripliiti ja saunakerist samaaegselt kasutada,“ räägib Tamm.

Õhutus ja äravool

Mario Raja sõnab, et sauna puhul on ülioluline mõelda ka niiskusele ja ventilatsioonile. „Leili visates eraldub õhku suur kogus niiskust – keskmine kibu mahutab 5-7 l vett,“ selgitab ta. „Üleliigne niiskus tuleb korterist välja sundida ventilaatori abiga, loomulikul teel see kahjuks nii hästi ei õnnestu. Kerisele visatud vesi paiskub sauna lae alla ning vajub jahtudes alla. Sauna ukse all on väike pilu, millest liigub see ventilaatori tõmbejõul pesuruumi, sealt ventilatsioonitorru ning edasi õue.“ Uponor Eesti OÜ sisetorustike projektimüügi juht Matis Seieri sõnul tuleb leiliruumi õhukanalite projekteerimisel arvestada spetsiifiliste temperatuuri piirväärtustega: „Õhukanalid ehitatakse leiliruumi isolatsiooni sisse või paigutatakse isolatsioonikihi kohale. Mujal, näiteks vahetult paneeli taha paigutatuna, peavad õhukanalid olema soojustatud. Laes asuvad õhukanalid ja plafoonid tuleb kinnitada kruvide abil laekonstruktsioonide külge ning kasutada võib ainult selliseid plafoone, millel on just saunale mõeldud isolatsioon ja mis paigutatakse leiliruumi lakke. Sissepuhkeplafoon on tähistatud punase märgisega ja väljatõmbeplafoonil on puust nupp.“ Seier soovitab mitte paigaldada leiliruumi plafooni täpselt kerise kohale.

Uponor Eesti OÜ turunduskoordinaator Mariaana Sõnajalg ütleb, et sauna leiliruumi põrandale paigaldatakse vajadusel kuivtrapp, mis on ilma haisulukuta. „Leiliruumi on trappi vaja eelkõige selleks, et suunata sinna põrandapesuvesi,“ selgitab ta. „Kuivtrapp ühendatakse pesuruumi trapiga, millel on haisulukk sees, ning siis ei hakka ka kuivtrapp ebameeldivalt lõhnama.“

mg_6782-copy1.jpg

sauna
Selle sauna ehitas Saunapoint ajaloolisse kortermajja. Vajalik ruum sai napsatud vannitoa kõrval asuva toa arvelt. Väljakutseks oli mahutada saun kitsasse piklikusse ruumi.
Saunapoint

Õiged materjalid

Raja rõhutab, et kindlasti peab rõhku panema ka materjalidele. „Enne sauna ehitama asumist koosta korralik materjalinimekiri ning igaks juhuks aruta see läbi ka mõne tuttava ehitusmehega,“ soovitas ta. „Soojustusmaterjalide seas on üha populaarsem fooliumiga kaetud soojustusplaadid, mis muuhulgas säästavad ka ruumi.“ Ta lisab, et tuntumad nimed on SPU ja FF-PIR. „Laudisematerjal võiks olla lehtpuu, kuna see ei erita soojuse mõjul vaiku,“ märgib Raja. Mõningase kokkuhoiu saavutab tema sõnul, kui katad seina okaspuulaudisega, sinna puutub keha harvemini vastu. Puitu tuleks viimistleda hiljem kindlasti sauna puidukaitsevahenditega, nii kestab see kauem ilus.

Raja räägib ka, et korterisauna puhul on ruumipaigutus väga tähtsal kohal, kuna leiliruum on üldjuhul väike. „Tähtis on, et keris oleks väikeste parameetritega ja istumiseks jääks võimalikult palju ruumi. Vastasel juhul on oht ennast vastu kerist minnes põletada.“ Ta lisab, et väga hästi sobivad pisikesse sauna seinale kinnituvad nurgakerised. Kokkupandavate moodulsaunade pluss on Raja sõnutsi lihtne ja kiire paigaldus: „Neid saab vajadusel uuesti lahti võtta ja teises korteris uuesti püsti panna. Miinuseks on soodsate mudelite lihtsavõitu interjöör ja välisilme. Ilusad mudelid maksavad aga rohkem, kui lasta saun eritellimusel ehitada.“

Miks üldse tasub mõelda korterisse sauna ehitamise peale? Mario Raja märgib, et peale selle, et tuule ja pakasega koju jõudes on mõnus juba kolmveerand tunni pärast kuumas saunas külma kontidest välja ajada, tõuseb kinnisvara hind ning annab korterile hiljem kindla müügieelise. „Arvatav hinnalisa on ca. 5-15%, seega tasub investeering ennast igal juhul ära,“ ütleb Raja. Sauna ehitamisest tuleks Raja sõnul teavitada ka majanaabreid ja kohalikku omavalitsust. „Kui teed kõik viisakalt ja õigeid ehitusvõtteid kasutades, siis takistusi kindlasti ei teki,“ on ta veendunud – pahandused kipuvad tulema pigem salatsedes ja valesid ehitusvõtteid kasutades.

Kommentaar: mida tuleb sauna ehituse juures kindlasti silmas pidada?

Vastab K-rauta veevarustuse, kütte ja ventilatsiooni tootejuht Toomas Karuks

Korterisse sauna rajamiseks on esmalt vaja ühistu nõusolekut ja ehitusluba. Kui kortermaja on (või on olnud) ahiküttega ning korstnad ja vajalikud lõõrid olemas, võib ühistu lubada ka puuküttega sauna ehitamist.

Vaja kooskõlastusi

Tavalises keskküttega kortermajas on puuküttega sauna ehitamiseks loa saamine vähetõenäoline, kuigi mitte päris võimatu. Viimasel juhul tuleb ehitada maja välisseina korsten, mis tähendab nii fassaadi muutust kui ka kooskõlastamisringi erinevate ametkondadega. Sellise valiku puhul on eelduseks ka see, et põrand suudaks rasket puukerist kanda.

Elektriga lihtsam

Elektrikerisega sauna ehitamiseks loa saamine kulgeb tavaliselt kergemini. Kui sobiv ruum on korteris olemas, tuleb kontrollida, et jätkuks ka elektrivõimsust ning oleks tagatud piisav õhuliikuvus. Igal juhul tasub enne kerise soetamist vaadata, kas kodune amperaaž on selleks piisav, väikeste keriste puhul piisab enamasti 16 amprist.

Kõik elektritööd tuleb tellida litsentseeritud elektrikult, see on eelduseks ka päästeametilt kooskõlastuste saamiseks. Samamoodi on tähtis, et puuküttega sauna ehitamisel teeks töid professionaalne pottsepp. Kõik muud ehitus- ja puidutööd võib saunas soovi korral ise teha või need sisse osta. Müüakse ka näiteks duši- ja leiliruumiga valmissaunu, kus on kõik tehnilised eeldused juba olemas.

NB! Ventilatsioon!

Saunas on ventilatsioonil tähtis roll: kui õhk ei liigu, siis istutakse justkui umbses karbis, kus midagi hingata ei ole ja süda läheb pahaks. Värske õhk on väärtus, mida oskame tavaliselt hinnata alles olukorras, kus sellest jääb vajaka. Korterelamute vannitubades on tavaliselt põhieeldused ventilatsioonilahendusteks olemas, olgu siis tegu värskeõhuklapiga seinas või ventilatsioonikorstna lõõriga. Sauna ehitamine iseenesest pole keeruline, selle karkass on lihtne ning puitmaterjali on igale maitsele laialt saada. Nagu vannitoa puhul, peab ka saunas olema tagatud korralik isolatsioon ja niiskustõke.

Missugune keris?

Kortermaja sauna valitakse enamasti 4-6 kilovatine elektrikeris, õige toote valikul tuleks lähtuda ruumi suurusest ja omaniku ootustest. Kergemad kerised kinnitatakse enamasti seinale, raskemad põrandale. Seejuures on põrandale paigutatava kerise kivide maht suurem, see püsib kauem soojana ja võimaldab särtsakamat leili. Kui omanikul on ootus ka kortermaja saunast kõrgeid temperatuurinumbreid välja meelitada, tuleks jälgida, et kivide maht kerises oleks võimalikult suur. Kas valida ümmargune või kandiline, lihtne või dekoratiivne keris, on juba maitse küsimus. Mugavuse huvides võiks jälgida ka seda, kas keris on juhitav vaid saunast, väljastpoolt või suisa nutiseadmega.

Artikli märksõnad