Kui mööblist saab arhitektuuri osa
Agneta Land-Koskinen
Diivan
Pikk kohaliku puusepa tehtud söögilaud toimib korteri keskpunktina, olles osa arhitektuurist. Söögilaua kohal olevad valgustid osteti lähedal paiknevast valgustipoest. Toolid esindavad mudelit Belloch tootjalt Santa & Cole. | Adrià Goula

Noor hispaanlasest arhitekt Adrian Elizalde sai ülesandeks teha kujundusprojekt 1930ndatest pärit sopilisele ja hämarale korrusmajakorterile Barcelonas ning tuua linna kerge meeleolu ja valgusküllasus ka tuppa.

 

Eixample linnaosa, kus korter asus, kerkis vanalinna naabrusesse 19. sajandil ja 20. sajandi alguspoolel, kui uute linnakorterite planeering nägi ette mitut väikest tuba ja hämarat meeleolu. Nii oli ka selles 70 ruutmeetri suuruses korteris palju tube ja peale planeeringu võimendasid korteri ilme rusutust ka erinevad viimistlusmaterjalid, milledega erinevad omanikud eelmisi üle olid katnud.

Korter ise kuulus algul ühele ärimehele, kes üüris seda omakorda välja vanapaarile. Isiklikust elukorraldusest johtuvalt soovis ärimees korterit mõne aja pärast müüa ja seda rentinud vanapaar omakorda tahtis seda osta. Tehing sai teoks ja vanapaar pöördus Adriani poole palvega anda korterile värskem ning tänapäevasem ilme. Adriani sõnul korteri uued omanikud renoveerimisprojekti suhtes erilisi ettekirjutusi ei teinud. Olulisim tingimus oli eelarvest kinni pidamine – seda oli arvestatud 515 eurot ruutmeetri kohta.

Ajaloolisuse säilitamine

Arhitekti sõnul oli kõnealuse korteri renoveerimisprojekti puhul suurim väljakutse interjööri ajaloolisuse säilitamine seda samas tänapäevaseks muutes. Piiratud eelarvest johtudes otsustas Adrian köögi ja vannitoa algse asukoha korteris samaks jätta, mõlemad ruumid said küll täielikult uue viimistluse. Põhilised eelarveressursid otsustas arhitekt 70ruutmeetrises korteris suunata ülejäänud ruumide peale.

Esimese asjana võeti korteris maha sinna aegade jooksul kogunenud erinevad viimistluskihid, millede alt koorusid välja algupärased materjalid: kiviplaadid põrandal, võlvitud lagi ning puusepa tehtud originaaldetailid. Originaalse kivipõrandamustri säilitamine oli Adriani sõnul projekti olulisim lähtekoht. Kõik vähegi kõlblikud kiviplaadid säilitati ja uutega asendati vaid need, mis olid väga kehvas seisukorras. Korteri algne ruumiplaneering muudeti vaheseinu eemaldades avaramaks.

Praeguse põhiplaani järgi on muust interjöörist eraldatud kaks magamis- ja vannituba. Tekkis justkui üks suur ruum, kuhu vajadusel kergete lükandseintega eraldi ruume tekitada. Lae alla lükandseinte ülaosasse on tekitatud aknaavad, kuhu on paigutatud opaalklaas. See kujundusvõte lisab korteris loomuliku valguse osakaalu, rikkumata samas eraldatud ruumide privaatsust. Interjööri terviklikkuse ja loomuliku valguse rõhutamiseks värviti kõik seinad valgeks, mis omakorda tõstab esile kivipõranda kauni mustri.

Kõik algab söögilauast

Avatud korteri südameks võib pidada söögituba, kus troonib 3,10meetrine laud ning selle juurde kuuluv 5,20meetrine pink. Lauaidee sai Adrian aastatagusest reisist Jaapanisse, mille arhitektuurist mees väga lugu peab. Jaapanis nägi Adrian arhitekt Junya Ishigami ühte projekti, mis kirjeldas laua tähtsust arhitektuuris. Laua sotsiaalne ülesanne on koondada inimesed ruumis kokku, samas säilitades mingil määral nende-vahelist distantsi. Laud on koduruumi oluline osa.

Selle asemel, et paigutada korterisse mitu erinevat väikest lauda, otsustas Adrian tekitada ruumi pika lauapinna, mis toimib kogu korteri keskpunktina. Pikk laud kulgeb elutoa, peamagamistoa ja köögitsoonis, koondades enda ümber erinevaid tegevusi – see toimib nii söögi-, töölaua kui ka telerivaatamise paigana. Laua disaini aitas Adrianil välja töötada kohalik puusepp. Arhitekt avaldab vaimustust puusepa tehtud laua viimistletud detailide ja üldise pühendumuse üle, mida ta tihti väikepuutöökodades kohtab. Laua juures olev seinaäärne pink toimib istme, abilaua ja panipaigana. Korteri renoveerimisprojekti kogumaksumus oli lõpuks 36 788 eurot ja remont vältas neli kuud.