Kuidas hooldada parketti?
Ketlin Rauk
TM Kodu & Ehitus
Puitparkett | Shutterstock

Mida silmas pidada parketi hooldamisel ja kas eelistada näiteks lakki, vaha või õli? Kõik sõltub konkreetsetest oludest ja sellest, millised ootused on põrandale, arvavad spetsialistid.

Puitpõranda võlu on naturaalsuses ja materjali soojuses ning õigel hooldamisel ka suures koormuse taluvuses. Paraku on samas tegu ka suhteliselt pehme materjaliga, mille pind on kergesti vigastatav ning hakkab seejärel mustust sisse koguma ja põranda väljanägemist rikkuma. Ning rikutud põranda renoveerimine on üsna mahukas ja kallis töö. Puitparkett on ka tundlik niiskuse suhtes, hoolimata sellest, kas see on viimistletud õli või lakiga.

Kiilto Eesti OÜ tootejuht ja müügiesindaja Kaja Kuus märgib, et laki, õlivaha või õli valik sõltub paljuski sellest, kas tegemist on ühiskondliku või avaliku ruumiga, ruumi kasutuskoormusest ja -otstarbest ning põranda soovitud üldmuljest.

Õli täidab puidu poorid

„Õli eelis on see, et täidab kõige sügavamalt puidu poorid, neid nn küllastades,“ selgitab Kuus. „Nii on puitpõrand paremini kaitstud näiteks mehaaniliste kahjustuste eest ja pind jääb vähem libe kui õlivaha ja laki puhul.“ Õlitatud põranda välisilme on Kuusi sõnul üldjuhul väga naturaalne ja matt. „Lisaks värvitule toonile on tänapäeval olemas ka juba valmis toonitud õlisid,“ kinnitab ta, lisades et õlitatud põranda miinus on nende põrandate hilisem regulaarne hooldusõlitamise vajadus, mille sagedus sõltub põranda kasutuskoormusest.

„Samas on osad tänapäeval toodetud õlid märgatavalt parema kulumiskindlusega, kuna õlis kasutatakse uudseid komponente. Näiteks Kiilto Parquet Oil sisaldab polüuretaani, mis annab pinnale hea lõpptugevuse võrreldes traditsiooniliste õlidega, samuti on Kiilto Parquet Oil põrandaõlil äärmiselt kõrge kuivainesisaldus – 96%.“ Vaid 4% pinnale kantud õlist lendub kuivades, pind saab rohkem õliga küllastatud ja selle võib võtta kasutusele juba järgmisel päeval. Kuus märgib, et parketilakk jätab parketipinnale kihi, mis kaitseb puitu kulumise ja mustuse eest: „Seega on lakitud parketi pinda märgatavalt lihtsam hooldada kui õlitatud parketti. Hoolduslakkimist tehakse sõltuvalt vajadusest 3-5 aasta järel.“

Pesuruumi põrandale õli ei sobi

Signe Saarmets Nikerdajad OÜ-st ütleb, et enamus inimesi eelistab põrandat lakkida, kuna sageli arvatakse, et õli jätabki põranda kuidagi õliseks ega kaitse pinda nii hästi kui lakk. „See on müüt. Tänapäeva spetsiaalsed põrandaõlid on väga vastupidavad ja ei jäta õlist muljet. Mul on kogemused Borma Wachs kruntõliga: olen teinud sellega üle maakodu põranda ja sauna põranda, need on nüüd juba ligi kümme aastat ilma muredeta vastu pidanud.“

Küll ei soovita ta õli siiski päris pesuruumi – selleks on ikka spetsiaalsed vahendid. „Samas võib seda õli kasutada niiskesse ruumi mineval mööblil.“ Õlitamise puhul tuleb Saarmetsa sõnul alguses natuke rohkem vaeva näha: „Õli imbub puidu pooridesse ja üleliigne õli tuleb ära pühkida. Mõne aja pärast tuleb teha kordusõlitust ning paljudele on see tüütu. Samas, kui viitsitakse seda ette võtta, jääb põrand väga ilus ja palju vastupidavam.“

Saarmets toob näite: kui õlitatud põrandaga juhtub midagi – näiteks mööbliga kraabitakse põrand ära, siis õli puhul saab lokaalselt seda parandada, kuna õli imbub põranda sisse: „Kergelt liivapaberiga üle lihvida ja uued õlikihid vigastatud kohale peale. Laki puhul tuleb aga kogu põrand üle teha – lakk maha lihvida ja uuesti lakkida.“ Ta tõdeb, et eks igaühel tulebki vaadata selle järgi, milline on põranda kasutus.

Kohtparandatav

Floorini kaupluse juhataja Marju Ressi sõnul on õlitatud põranda suurim eelis võimalus teha kohtparandusi. „Ning puidu pind on naturaalne ja soe. Põrandaõli tungib puidu sisse ja impregneerib seda, kaitsekiht tekib puidu sees. Tekkinud vastupidav pind kaitsebki puitu kulumise ja määrdumise eest, kulunud kohti saab aga spetsiaalse vahendiga pesta ja uuesti õlitada. Ainukesed miinused naturaalse õliga viimistletud põranda puhul on, et parketi pinnale jäävad lihtsalt plekid ja aeg-ajalt tuleb teha hooldusõlitust,“ lisab Ress.

„Hooldusõlituse sagedus sõltub mitmetest teguritest – milline on põranda kasutuskoormus, kas põrandal käiakse sise- või välisjalanõudega ja kas on kasutatud õlitatud põrandatele mõeldud puhastusvahendeid.“ Hooldusõlituse vajadust saab tema sõnul hinnata eelkõige visuaalse vaatluse teel – kui hakkavad tekkima nn. käigurajad, on õige aeg teha hooldusõlitus. "Kindlasti ei tohi oodata ajani, kuni puit hakkab mustust ligi võtma, siis enam tavapärasest hooldusõlitusest ei piisa,“ rõhutab ta. „Lisaks on soovitav värskelt õlitatud põrand paar nädalat peale paigaldust katta õlivahaga, sest vaha moodustab parketi pinnale libisemiskindla, vett- ja mustust hülgava kihi.“

Ress toob näite, et kohvi- ja veiniplekke on pinnalt lihtne eemaldada, kui kaitsev vahakiht ei lase vedelikul puitu imbuda. „Õlitatud põrandate regulaarse puhastus- ja hooldusvahendina sobib kõige paremini selleks ette nähtud põrandapesuseep,“ märgib Ress.

Õlivaha kaitseb

Õlivaha jätab parketi pinnale samuti kaitsva kihi. Kaja Kuus märgib, et erinevalt õlist pole vaja põrandat vahetult peale õlivaha pealekandmist poleerida, samas kuivab õlivaha kiht märgatavalt kauem kui Kiilto parketiõli- või lakikiht: „Teise kihi saab peale kanda alles järgmisel päeval.“

Kuus selgitab, et õlivaha kantakse reeglina pinnale kaks kihti: „Ka õlivahatatud parkettpõrand vajab aeg-ajalt hooldust korduva õlivahatamise näol, selleks rullitakse eelnevalt karestatud ja puhastatud õlivahapinnale uus kiht õlivaha.“

Laki ja õlivaha miinustena toob ta välja asjaolu, et need materjalid kaitsevad vaid puitpõranda pinda. Kui põrand kahjustub mehaaniliselt, kahjustub ka laki- või õlivahakiht ning parkett jääb kaitseta. „Seetõttu on soovituslik kasutada nn. kahepoolset parketi kaitset seda nii õliga küllastades kui õlivaha- või lakiga kaitstes.“

Hooldusvahenditest soovitab Signe Saarmets põrandavahasid: „On parketivahad ja samas on ka kivile, linoleumile, laminaadile jne mõeldud vahad. Soovitaksin alati õlitatud või lakitud põrand üle vahatada – see kaitseb mikropragusid, mis ikka tekivad puitu kuivamisel ja põrandat on kergem jooksvalt hooldada.“ Ta lisab, et põrandavaha kaitseb, et mustus ei saaks minna neisse mikropragudesse, ja ka põrandat pestes niiskuse eest: „Olen ise kasutanud meie Borma Wachs parketivaha ja terrakota vaha ehk kivivaha, ja oskan neid soovitada. Mõned põrandaplaadid on natuke poorsed, näiteks mitteläikivad, ja seetõttu on ka neid hea aeg-ajal üle vahatada, siis ei saa mustus ja veejäljed nii hästi põrandasse ja ka vuukidesse süüvida.“ Ta lisab, et koristamisele kulub palju vähem aega.

Lakk kardab kriimustusi

„Lakiga on Signe Saarmetsa sõnul ehk lihtsam ja mugavam toimetada: lakitakse paar korda üle ja kui ei ole hirmu, et põrandaga midagi juhtub – näiteks pole väikesi lapsi või koduloomi, kes kriimustavad –, siis ongi muretu: lakk jätab põrandale õhukese kihi peale, see ei imbu eriti sügavale ja kui kriimustusi pole, on väga ilus.

Ka Marju Ress kinnitab, et igal viimistlusel on omad plussid ja miinused: „Lakitud põranda suurim pluss on vastupidavus koormusele ja igapäevane lihtne hooldus. Põrandalakk moodustab puidu pinnale kulumiskindla kihi, mis kaitseb puitu kulumise ja määrdumise eest.“

Ress tõdeb, et kui lakitud pind hakkab kuluma, tekib vajadus terve põrand uuesti lihvida ja viimistleda. Taastamine ja renoveerimine on aga töömahukas ja kulukas. „Lakitud põrandate igapäevaseks hoolduseks tuleb valida selleks sobilik puhastusvahend.“ Parim võimalus pikendada lakikihi eluiga on tema sõnul seda aeg-ajalt värskendada. Lakitud põranda värskendamiseks ja hooldamiseks on müügil spetsiaalsed vahendid, mis kaitsevad lakikihti ja annavad põrandale uue sära.

Lakiga on Kaja Kuusi sõnul võimalik saavutada väga tugevat pinna kulumis- ja hõõrdumiskindlust: „Näiteks Kiilto kahekomponentsed pinnalakid Opal ja Kalle Pro on mõeldud esmajoones spordisaalide, aulate jt avalike ruumide parkettpõrandatele, kus kasutuskoormus on tavapärasest intensiivsem. Lakitud pinna vastupidavust suurendatakse pealekandavate lakikihtide arvuga – mida rohkem pinnalakikihte, seda tugevam pind jääb.“

Artikli märksõnad