Kuidas luua aed kortermaja juurde?
Merilen Mentaal
Minu Aed
Laste liivane mänguala on osaliselt piiratud plokiks pügatavate elupuudega ning ühelt küljelt peitmis- ja jooksurõõmu pakkuvate kõrreliste ribadega. Viimased sirguvad sügise saabudes enamikul selle ala peremeestel üle pea. | Merilen Mentaal (Mentaalmaastikud)

Merilen Mentaal (Mentaalmaastikud) kujundas aia Kopli 76a elanikele mõned aastad tagasi arendusprojektina alguse saanud Fisk-residentsides. "Mis annab ühele elukeskkonnale nii positiivse tunde – kas seal elavad inimesed ja ümbruskond või nende kombinatsioon? Pigem mõlemad koos," kirjutab ta.

 

Hea on, aiakujundusprojekt teha siis, kui tellija on innustatud veidi erilisemast, hubasest ja inspireerivast elukeskkonnast nii sees kui väljas, arvestades sellegagi, et maastiku rajamine nõuab samuti raha. Fisk-residentside puhul oli kohe teada, et suure kortermaja, ridamajade ja ühe paarismaja vahele jäävasse kinnisesse välisruumi peab tekkima võimalikult kodune ja mõnus roheline ala, kus pea kõik saavad endale nii eraldi terrassi kui ka ühise mängu- ja puhkeala õue keskele. Peale selle oli vaja ära mahutada autod, jalgrattad ja prügikastid ning samas pidi jääma tunne, et see kõik on veidi eemal – sa ei ela autoparklas.

Kahe aastaga on ehitatud majad ja rajatud aiad, sealsed elanikud naudivad nüüd roheluses oma teist suve. Lapsi on igas vanuses ning vanemad saavad nad rahuliku südamega lasta õue jooksma, sest ala on kinnine ja turvaline. Põnevat tegemist on neil seal piisavalt. Suur liivaala loob liivase ranna tunde, kõrreliste mängulised ribad võimaldavad joosta, end peita ja mängida ka palli, ilma et oleks hirmu, et midagi võib hävida. Ridamaja osal elanikel on nii kivist majaesine kui ka majatagune puidust terrass, piiratud heki ja lopsaka taimestusega nautimaks pärastlõunast päikest. Paarismaja elanikele jäi päris suur, samuti hekiga eraldatud ja mahukate terrassidega ala – omamoodi aed aias.

Taimed on sinna valitud sellised, mis rõõmustavad silma läbi aasta. Muidugi jäävad põnevamad kooslused ja värvid kevadesse-suvesse-sügisesse. Kevadel õitsevad eri tooni tulbid, sirelid ja bergeeniad. Suve algul rõõmustavad silma päevaliiliad, ebajasmiinid, härjasilmad, kitseenelad ning muutuv kirburohi ja salveid. Suve teises pooles lisanduvad siilkübarad, hostad, valgeõielised pujud, hiidiisopid ja astrid, samuti saavutavad oma täieliku hiilguse erinevad kõrrelised. Sügise toovad kollaste marjadega pihlakad ja mitmed puud, mis vahetavad oma rohelised lehed erksamate kollaste, oranžide ja leekivpunaste vastu. Hekina eraldavad alasid hästi seinaks pügatavad elupuud ’Brabant’ ning vabavormilisemad põõsastarad hortensiatest, ebajasmiinidest ja lodjap-põisenelast ning kõige madalamad pügatavad hekid läikivast tuhkpuust. Talveks jäävad alles peale elupuude ka jugapuude plokid, oranžide võrsetega kontpuud ning efektsete oranžide okstega pärnad ’Winter Orange’.

Tundub, et tekkinud aiad võluvad elanikke ja kutsuvad neid rohkem aega väljas veetma, samuti üksteisega suhtlema. Aed ja rohelus on neile käegakatsutavas läheduses ja osa nende igapäevasest elust, jagades elamusi läbi oma muutumise, õite ja aroomide. Seega on need rohealad igati täitnud oma eesmärgi olla energia taastaja, sest siin elavad inimesed on teinud juba nii mõnegi ühise ürituse, pidanud oma sünnipäeva, ka muidu nautinud ühistegemisi.