Kuidas muuta kodu ökonoomsemaks?
Kairi Oja
TM Kodu & Ehitus
Igale majale tuleb läheneda individuaalselt, ainult nii muutub see energiasäästlikumaks | Promopilt/AS Toode

Ehkki kaasajal oleme harjunud kuulma ennekõike liginullenergiahoonetest ja koguni plussenergiahooneid on Maarjamaale juba rajatud, võib paljudest kodudest kujuneda "miinusenergiahoone". Kuidas sellest miinusest välja tulla ja kasvõi "nulli" jääda?

Enamik maju on "miinusenergiahooned"

Anrebell küttesüsteemide konsultant Eerik Kaste nendib, et paraku on kõik hooned juba eos miinusenergiahooned – hetkest, mil soojaveekraan lahti keeratakse. "See lahing on juba alguses kaotatud, kuid kodu energia säästmise ja kulude miinimumini viimise juures kehtivad igavesed kulunud reeglid," alustab Kaste. "Näiteks nagu käibefraas "Ma pole nii rikas, et odavat asja osta," "Kui tahad odavat ja head, pead kaks asja ostma: üks odav ja teine hea," "Koonerdamine pole kokkuhoid" ja nii edasi," loetleb ta tõenäoliselt klišeedena tuntud tõeterasid, võttes kõik selle kokku lihtsa tõdemusega: "Kui raha ei ole, maksad tarbimise eest, ja kui raha on, maksad tarbimise vähendamise eest, ehk et maksad niikuinii," muigab Kaste.

Ka Tallinna Tehnikaülikooli Inseneriteaduskonna doktor, sisekliima, sisesoojustuse ja energiatõhususe spetsialist Üllar Alev, kelle teadustegevus on peamiselt suunatud vanadele puidust maamajadele, kinnitab, et maja ise ja seal elamine kulutab paratamatult energiat: kütmine soojuskadude kompenseerimiseks läbi piirete, ventilatsioon, valgustus ja muud elektriseadmed. "Elektriradiaatoriga kütmine on paigalduskulult ja keerukuselt ilmselt kõige odavam ja lihtsam kütteviis vanemas majas. Kui maja on väike ja hästi soojustatud, võib see teatud tingimustel isegi mõttekas olla," kostab Alev ja lisab, et õhksoojuspump kasutab samuti kütmiseks elektrit, kuid vajab, olenevalt tingimustest, umbes kaks korda vähem energiat kui elektriradiaator.

Esmalt tee selgeks: kuhu soojus kaob

Et üldse saaks mõelda küttearvete vähendamisele, tasub Kaste sõnul esmalt selgeks teha, kuhu soojus kaob. "Tegelikult saab kõik alguse seinte soojustamisest ja ventilatsiooni soojustagastusest. Pärast seda, kui soojusenergia kaod on väiksemad, saame hakata mõtlema soojuse tootmiskulude vähendamisele. Madala temperatuuriga soojuse tootmine on kõrgema kasuteguriga ehk odavam," valgustab ta. "Järelikult peaks olema küttesüsteem selline, mis tarbib madalat temperatuuri, nagu näiteks põrandaküte teeb. See aga tähendab, et ehitustööd lähevad üsna kalliks."

Esmapilgul kallivõitu investeeringuna näivad PV-paneelid väidab Kaste olevat siiski mõistliku hinnatasemega, võrrelduna hoone kapitaalsema ümberehitusega. "Nende tööde tõrval on PV-paneelid koos paigalduse ja mikrotootja lepinguga üsna odav investeering. Kui mikrotootja kogus koos kõigi kuludega ei lähe tõenäoliselt üle 15 000 euro maksma, siis maja soojustamine ja põrandakütte sisse ehitamine kahekordistab selle numbri kindlasti."

Artikli täismahus lugemiseks osta värske ajakiri poest või telli ajakiri TM Kodu & Energia.