Kuidas muuta kodu ökonoomsemaks?
Kairi Oja
TM Kodu & Ehitus
Igale majale tuleb läheneda individuaalselt, ainult nii muutub see energiasäästlikumaks | Promopilt/AS Toode

Ehkki kaasajal oleme harjunud kuulma ennekõike liginullenergiahoonetest ja koguni plussenergiahooneid on Maarjamaale juba rajatud, võib paljudest kodudest kujuneda "miinusenergiahoone". Kuidas sellest miinusest välja tulla ja kasvõi "nulli" jääda?

Enamik maju on "miinusenergiahooned"

Anrebell küttesüsteemide konsultant Eerik Kaste nendib, et paraku on kõik hooned juba eos miinusenergiahooned – hetkest, mil soojaveekraan lahti keeratakse. "See lahing on juba alguses kaotatud, kuid kodu energia säästmise ja kulude miinimumini viimise juures kehtivad igavesed kulunud reeglid," alustab Kaste. "Näiteks nagu käibefraas "Ma pole nii rikas, et odavat asja osta," "Kui tahad odavat ja head, pead kaks asja ostma: üks odav ja teine hea," "Koonerdamine pole kokkuhoid" ja nii edasi," loetleb ta tõenäoliselt klišeedena tuntud tõeterasid, võttes kõik selle kokku lihtsa tõdemusega: "Kui raha ei ole, maksad tarbimise eest, ja kui raha on, maksad tarbimise vähendamise eest, ehk et maksad niikuinii," muigab Kaste.

Ka Tallinna Tehnikaülikooli Inseneriteaduskonna doktor, sisekliima, sisesoojustuse ja energiatõhususe spetsialist Üllar Alev, kelle teadustegevus on peamiselt suunatud vanadele puidust maamajadele, kinnitab, et maja ise ja seal elamine kulutab paratamatult energiat: kütmine soojuskadude kompenseerimiseks läbi piirete, ventilatsioon, valgustus ja muud elektriseadmed. "Elektriradiaatoriga kütmine on paigalduskulult ja keerukuselt ilmselt kõige odavam ja lihtsam kütteviis vanemas majas. Kui maja on väike ja hästi soojustatud, võib see teatud tingimustel isegi mõttekas olla," kostab Alev ja lisab, et õhksoojuspump kasutab samuti kütmiseks elektrit, kuid vajab, olenevalt tingimustest, umbes kaks korda vähem energiat kui elektriradiaator.

Esmalt tee selgeks: kuhu soojus kaob

Et üldse saaks mõelda küttearvete vähendamisele, tasub Kaste sõnul esmalt selgeks teha, kuhu soojus kaob. "Tegelikult saab kõik alguse seinte soojustamisest ja ventilatsiooni soojustagastusest. Pärast seda, kui soojusenergia kaod on väiksemad, saame hakata mõtlema soojuse tootmiskulude vähendamisele. Madala temperatuuriga soojuse tootmine on kõrgema kasuteguriga ehk odavam," valgustab ta. "Järelikult peaks olema küttesüsteem selline, mis tarbib madalat temperatuuri, nagu näiteks põrandaküte teeb. See aga tähendab, et ehitustööd lähevad üsna kalliks."

Esmapilgul kallivõitu investeeringuna näivad PV-paneelid väidab Kaste olevat siiski mõistliku hinnatasemega, võrrelduna hoone kapitaalsema ümberehitusega. "Nende tööde tõrval on PV-paneelid koos paigalduse ja mikrotootja lepinguga üsna odav investeering. Kui mikrotootja kogus koos kõigi kuludega ei lähe tõenäoliselt üle 15 000 euro maksma, siis maja soojustamine ja põrandakütte sisse ehitamine kahekordistab selle numbri kindlasti."

Maasoojuspump säästlikem

Veel soovitab Kaste kaaluda soojusenergia allika lisamist, näiteks maasoojuspumba näol. "See on täna madalaima küttearvega seade. Muidugi paigaldus koos maakontuuri paigaldamisega algab ligi 8000 eurost ja seda isegi pisikeses majas, ütleme ligi sajaruuduses, aga see pole veel kaugeltki kõik – soojasõlm, torustikud majas ja automaatika tõstavad investeeringut veel ligi 6000 euro võrra. Seega: kui sellised summad tunduvad suured, tuleb esmalt tegeleda sissetulekutega," järeldab Kaste.

Margus Remmel ettevõttest Makrosterk soovitab: "Projekteerija, ehitaja ja majaomaniku heas koostöös renoveeritud majas on võimalik oluliselt küttearveid vähendada." Tema ütluse kohaselt on vanemates majades tavalised külmakohad aknad ja akende ümbrused. "Põrandad kipuvad külmad olema soojustamata vundamentide ja soklite tõttu. Juba majja saadud soe tahab aga halvasti soojustatud katuse kaudu välja minna." Väiksemaid külmakohti saab iga koduomanik Remmeli sõnutsi ise likvideerida. Kindlasti ei tule kahjuks asjatundjatega enne pisut nõu pidada.

Remmeli sõnul ei ole hoone energeetiliselt plussi saamisel päikesepaneelidest üksi abi. "Päikesepaneelid polegi mõeldud meie kliimas kütmiseks. Pigem on lahendused tänapäeva tingimustele vastav ahi, õhk-vesisoojuspump, maasoojuspump või taheküttekatel – olgu see siis pelletite või puugaasiga köetav." Maasoojuspumpa ning õhk-vesi soojuspumpa hindab väga tõhusaks ka Üllar Alev. "Ka need kasutavad toimimiseks elektrit, kuid seda ikka märgatavalt vähem kui näiteks õhksoojuspump."

Soojapidavus ei seisne vaid soojustuskihis

Planimeksi projektijuht Regina Sullakatko sõnul mõjutavad energia tarbimist peamiselt hoone välispiirete soojapidavused, hoone ventilatsioon ja küttesüsteemide valik. "Hoone soojapidavus pole siiski pelgalt paks soojustuskiht. Oluline on hoone õhupidavus ja soojustuse kaitse tuule eest. Kui projekteerija isegi näeb ette auru- ja tuuletõkked või lahendused, mis on auru- ja tuulekindlad, siis tõeliselt auru- ja tuuletiheda maja saab ehitada üksnes head ehitustukvaliteeti silmas pidades," kostab Sullakatko ja toob näite, et pelgalt paar pistikupesaauku aurutõkkes ja konstruktsioon ongi rikutud. "Ebakvaliteetselt paigaldatud tuuletõkkest piisab, et vill kaotab oma soojapidavusvõime, sest ligipääsev tuul jahutab selle maha. Vill ise tuult ei pea ja see teeb sama välja, kui paned tuulega kampsuni selga, aga tuulepidavat riietust mitte – nii on ka kampsunist vähe kasu."

Soojustagastusega ventilatsioonisüsteem!

Kindlasti tuleks Sullakatko soovitust mööda paigaldada hoonele soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. "Kui arvestada, et elamus peab õhk vahetuma iga kahe tunni tagant, siis seega see väljast tulev külm värske õhk tuleb üles soojendada, samal ajal me laseme selle koguse sooja õhku hoopiski välja. Seega on väga suur kokkuhoid, kui me saame 80–90 ja isegi rohkem protsenti soojust väljatõmmatavast õhusoojusest tagasi," põhjendab ta.

Mis puutub küttesüsteemidesse, tasuks Sullakatko sõnul valida neist niisugune, mis kasutab kütteenergia tootmiseks ka taastuvat ressurssi. „Ilma elektrita ei toimi peale kamina-ahju küll tänapäeval ükski küttesüsteem. Lisaks mängivad küttesüsteemi valiku puhul rolli veel mugavad kasutustingimused. "Kui näiteks soovitakse mingi aeg kodust eemal olla ja tahetakse, et asi ikka toimiks – näiteks reisil olles, on sel suur kaal. Kamin ja ahi ennast ise ei küta ja lisaks on nende puhul ka see häda, et nood on madala kasuteguriga, pealekauba peab siis tegelema ka puude varumise ja ladustamisega. Muidugi omas majas võiks mingi selline küttekolle olla, kasvõi meeleolu loomiseks aegajalt," arutleb Sullakatko.

Mugavaimad põhiküttesüsteemid maa- ja õhkküttesüsteemid

Põhiküttesüsteemina on Sullakatko kinnitust mööda mugavaimad maasoojuspumpadega ja õhk-vesisoojuspumpadega küttesüsteemid, mis ühendatud põranda või radiaatorküttega. "Päikesepaneeli kohta võin öelda, et kuna see toodab energiat suhteliselt ebaühtlaselt, on vaja leida võimalus ka energia akumuleerimiseks. See tähendab taas lisamahutit, kuhu patareid saaksid energia ära anda," lausub ta. Veel on Sullakatko sõnul olemas tehnilised lahendused, et päikesest tulevat ülejäävat energiat müüa tagasi elektrienergiat müüvale ettevõttele, ja kui elektrit puudu jääb, osta energiat jällegi elektrifirmalt.

"Pelleti- ja puuküttekatlad nõuavad kindlasti eraldi ruumi ning peab tegelema materjali varumise ja muu sinna juurde kuuluvagaga. Lisaks veel tuleohutuse teema ja eraldiseisva ruumi ehitusmaksumus," loetleb Sullakatko argumente.

Õhk-vesi- ja maasoojuspumpade puhul on Sullakatko sõnul hoonesisene seade sisuliselt ühe suure külmkapi suurune kast, mille võib paigaldada sinna, kuhu meeldib. „Õhksoojuspumba puhul muidugi peab arvestama, et hoonest väljas on agregaat, mis teeb vähesel määral müra ja vajab ka eraldi hooldust, maasoojuspumba puhul pole sedagi.“

Maasoojuspumba puhul on vaja pinda, kuhu maakontuur paigutada: 100m2 maja vajab 300–400 m2 maad, kuhu ei rajata hooneid, teid ega platse. Veel on olemas puurkaevulahendused ja spiraalid, aga need on juba kallimad. Et aga parandada olemasoleva hoone energiatõhusust meeletute investeeringuteta, on Sullakatko sõnul mõistlik kaaluda kindlasti soojustagastiga ventilatsioonisüsteeme, mida saab panna ka korterisse.

"Kui on tegu vähese soojustusega, kehtib põhimõte, et sissepoole soojustuse paigaldamine pole üldjuhul õige samm. Aga mõningad materjalid, mis tagavad aurutiheduse ja mida saab ka hoone sisepinnale paigalda, on siiski olemas, aga see pole just parim lahendus ja mõningate konstruktsioonide puhul tuleks seda käsitleda siiski ajutisena," sõnab Sullakatko. Välispiirete soojapidavus on muidugi seinte lagede ja põranda soojapidavus, kuid ka akende-uste valik ja paigaldusõigsus on väga tähtsad. Kehv paigaldus rikub ära ka kvaliteetse akna eelised.

Kergeid ja odavaid lahendusi ei ole

Tanel Gehrke firmast Maaküte kinnitab samuti, et kergeid lahendusi ei ole. "Olulisim on, et soe ruumist võimalikult vähe lekiks ja soojus, mida asemele kütad, oleks võimalikult soodsa hinnaga." Gehrke kirjeldab õhksoojuspumpa põhikütteseadmena kui valuvaigistit haigele hambale: "Valu võtab ära küll, kuid plommi see ei asenda." Terviklikema lahendusena toonitab Gehrke ennekõike keskküttesüsteemi, kuid see on juba kapitaalne investeering ja eeldab tõsisemat eelarvet.

Kindlasti ei aita Gehrke sõnul üksnes õhksoojuspumbast, juurde on vaja kas ahju või põrandakütet. "Olulisim on maja soojalekete pidama saamine – pole vahet, kui odavalt selle sooja kätte saad, kui sellega õhku kütad ja jääpurikaid kasvatad," lausub Gehrke. "Tihtipeale on selleks üks või paar konkreetset kohta – näiteks elektripistikute tagused kohad, kuhu jäetakse vahel soojustus panemata – ning kui need kõrvaldada, on juba pilt parem!" Gehrke soovitab tähelepanu pöörata purikate asukohtadele. "Kui need on katuse serval, on üldjuhul tegu kehvas konditsioonis katusega, mitte seinakonstruktsioonidega," täpsustab ta.

Olulisim on alustada piirete soojustamisega

Üllar Alev soovitab suvilast aastaringse elamu ümberehitamisel alustada piirete korraliku soojustamisega ning õhupidavuse parandamisega. "Seejuures tuleks endalt enne tööde alustamist küsida, kas maja on üldse talutavas korras või piisavalt suure emotsionaalse väärtusega, et seda remontima asuda. Nii mõnigi nõukaajal kättesaadavatest materjalidest ehitatud suvila on viletsa ehituskvaliteedi ja kehva ruumiplaneeringuga ja sageli osutub mõttekaks selline maja lammutada ning nüüdisaegsetele ehitus- ja mugavusnõudmistele vastav maja asemele ehitada," leiab Alev ja lisab, et sellises olukorras on uue ehitamine lisaks paremale kvaliteedile ka odavam.

Päikesekütte eeldused

Alev ütleb, et elamu energiatõhususe parandamisel ehk rentaabluse tõstmisel on PV-paneelid või päikesekollektorid mõttekad üksnes peale seda kui maja piirded, kütte- ja ventilatsioonisüsteem ja juba energiatõhusust silmas pidades renoveeritud. "Seega, kui rahakott õhem, tasub alustada maja piirete soojustamisega, mitte ainult seina värvimisega, ja küttekollete energiatõhususe tõstmisega – lahendused sõltuvad loomulikult olemasolevast olukorrast," lausub Alev, kelle ütlust mööda puudub vanematel majadel tihtipeale ka algne ehitusprojekt. "Ehitamisel võeti näiteks naabri maja eeskujuks ja ehitati saadaolevatest materjalidest enda vajadustele kohandatud maja."

Seega tuleb Alevi sõnul läheneda igale majale individuaalselt. "Kuna eramajade renoveerimine on pinnaühiku kohta suhteliselt kallis, siis maja energiatõhusamaks muutes ei saa arvutada ainult säästetud eurosid, peab mõtlema ka mugavuse ja sisekliima paranemisele, samuti püüdma regulaarsed renoveerimistööd kombineerida maja energiatõhusamaks muutmiseks. Näiteks maja välisvoodri vahetus on kulukas tegevus ja kui seda teha vaid eesmärgiga lisada voodri alla soojustuskiht, pole see mõistliku aja jooksul tasuv. Kui vooder on amortiseerunud ja vajab niikuinii vahetamist, on lisakulu soojustuskihi lisamisele juba tasuv ega tekita suurt lisakulu, võrreldes ainult voodri vahetamisega," julgustab Alev renoveerimisprotsessile terviklikult lähenema.