Kuidas parandada krohvikahjustusi?
Ullariitta Jarva
TM Kodu & Ehitus
Krohvitud majasein | Shutterstock

Pritskrohvi väiksemad kahjustused saab koduste vahenditega üsna lihtsalt parandada. Soovitatav on teha maja krohviparandused kohe, kui praod või augud avastatakse.

Korralikult krohvitud sein on vastupidav, krohvikiht kaitseb konstruktsiooni ilmastikumõjude eest ning annab hoone fassaadile tervikliku ja nägusa ilme. Krohvitud seinte väljanägemine ja krohvipinna muster võib olla vägagi erinev, sõltuvalt krohvi koostisest, viimistlusviisist ja värvist. Asjatundja oskab vanemate majade krohvseinte pinnamustri järgi öelda, mis ajast fassaad pärineb. Krohvipinda võib viimistleda näiteks harja, segukammi või kelluga. 1950ndatel aastatel oli krobeline pritskrohv nii populaarne, et sellega kaeti isegi puitfassaade.

Hoolikalt krohvitud fassaad peab vastu aastakümneid, kuid paraku mitte igavesti. Seinapind on eksponeeritud vihmale, UV-kiirgusele ja muutlikule ilmastikule, külmumis- ja sulamistsüklite vaheldumisele. Krohvsein ei kannata vett. Enne krohviparanduste tegemist tuleb veenduda, et hoone katus, vihmaveerennid ja -torud ning aknaplekid oleksid terved ja õigesti paigaldatud. Ka seinas olevatest kinnitustest ei tohi vesi krohvi sisse valguda. Vee kapillaarset tõusu tuleb takistada. Vanale krohvfassaadile võib mõju avaldada ka kliimamuutus, ent selle kohta puudub esialgu teave.

Leia kahjustuse põhjus!

Krohv võib hakata pragunema ja pudenema mitmesugustel põhjustel. Krohvikahjustusi võivad põhjustada näiteks niiskus, külmakerked, naabruses tehtavad suuremahulised ehitustööd, isegi suur liikluskoormus. Enne parandamist tuleks ka väikese prao puhul välja selgitada, mis selle põhjustas. Krohvipinna kopsimisel ja/või kahjustatud koha avamisel selgub, kas kahjustus on kohalik või on krohv aluspinna küljest laiemalt lahti tulnud.

Kõik kahjustused tuleks võimalikult kiiresti ära parandada, sest krohvi vahele pääsenud vesi leotab ja külmutab krohvi seinast lahti. Krohvitud fassaadi seisukorda on võimalik uurida ka termokaamera või niiskusmõõtmistega.

Vanasti olevat krohvipinda sopsitud kasevihaga. Asi on selles, et kaselehed hakkavad värske krohvipinna külge kinni ja tõmbavad seda pisut endaga kaasa. Nii sünnib ehe, pritsmemustrit meenutav pind. Tuttava tuttav, kes vihameetodist rääkis, oli mõni aeg varem kasevihaga oma majal fassaadiparandusi teinud. Seal sai oma silmaga näha, et parandatud kohad sulandusid ülejäänud fassaadiga ideaalselt. Kaseviha jutt võib kõlada veidralt, aga tulemus oli hea!

Parandamine on lihtne

Kõigepealt puhastatakse katkine koht lahtisest prahist ja krohvitükkidest. Seejärel tuleb kindlaks teha, kas pragu ümbritsev krohvipind on seina küljes kinni. Kogu lahtine krohv eemaldatakse kuni algupärase nakkepinnani. Et krohv paremini seinas püsiks, võib kasutada kruvisid, armatuurvarda juppe ja metalltraati. Kui kahjustatud on suurema ala, võib seinale kinnitada metallvõrgu. 1950ndatel ehitatud elamu puitseina oli näiteks krohvi nakkumise parandamiseks naelutatud kanavõrk-

Parima tulemuse tagab sama tüüpi segu, mida on ka eelnevalt kasutatud. Paranduste tegemiseks võib kasutada käsikrohvi, mis tegija kogemuse põhjal on hästi nakkuv ja hea töödeldavusega ning sobib seetõttu paikamistööks hästi. Enne uue segu pealekandmist pritsitakse ava servad veega niiskeks, et segu paremini külge hakkaks. Esimese kihi jaoks võiks kasutada õhemat segu, et see ka väikestesse aukudesse ja pragudesse tungiks.

Järgmise või järgmiste kihtide jaoks kasutatakse paksemat segu. Kui pragu on täidetud, nii et see on vana seinapinnaga ühetasane, võiks krohv mõned minutid kuivada, enne kui vihtlemisega peale hakatakse. Kui hakata liiga märga krohvipinda kasevihaga sopsima, tõmbavad lehed segu teravalt kaasa ja krohvipind jääb ogaline. Veidi kuivanud pinnale moodustub aga märksa rahulikum muster. 

Artikli märksõnad