Kuidas taastada vana laudpõrandat?
Teija Aaltonen
Ingrid Maasik
TM Kodu & Ehitus
Vanade puitpõrandate korda tegemiseks ei pea olema ekspert, enamasti saab sellega hakkama ka pühendunud asjaarmastaja. | TM Kodu & Ehitus arhiiv

Ehtne ja soe puitpõrand on iga kodu kaunistuseks. Õigeaegselt parandatud ja regulaarselt hooldatud laudpõrand on pikaealine ja selle koristamine kerge.

"Vana maja renoveerimine ei ole raketiteadus. Vanade ehitusmeetodite ja -materjalidega omal ajal püstitatud hooned on täpselt nii otsekoheselt lihtsad, nagu pealt paistab. Sama kehtib ka vanade puitpõrandate kohta. Nende korda tegemiseks ei pea olema ekspert, enamasti saab sellega hakkama ka pühendunud asjaarmastaja," julgustab vanade hoonete renoveerimisele pühendunud puusepp Jari Lehtonen. Tööd tegema minnes tuleks laudpõrandaid teraselt uurida.

Põrand tasub süsteemselt läbi kõndida, eriti tuleks tähelepanu pöörata nõtkuvatele kohtadele. Murdumisohtlikud lauad leiab üles põrandal hüpeldes. "Enne maja ostmist tuleks põranda ja alustalade seisukorda võimalikult põhjalikult uurida. Elamu seisukorrauuringute teostajaid leidub tänapäeval küllaga. Kui ostja tahab kindla peale välja minna, võib ta eksperdi kaasa võtta. Isegi nii elementaarse varustusega nagu taskulambi ja korraliku pussnoaga saab palju ära teha – kui puss vajub põrandasse nagu nuga võisse, oleks ehk mõistlikum kõdumaja ostmata jätta."

Põrandaremondi mastaapsus võib hirmu peale ajada, sest halvemal juhul tuleb terve põrand üles võtta ja tube ei saa mõnda aega kasutada. Kui viletsas seisukorras on vaid üks koht, võetakse lahti ainult kahjustatud lauad. Üks jupp tasub näidiseks vanamaterjali lattu või puitmaterjali kauplusse kaasa võtta. Kui vähegi võimalik, püütakse vanad lauad asendada samaväärsetega. Kui põrandat on palgatud taastama puidurestauraator, hoolitseb tema vajaliku materjali ja tarvikute hankimise eest.

Kui varbad külmetavad

"Vanades majades on tihti probleemiks põrandast õhkuv külm ja tuuletõmbus. Sellisel juhul kangutatakse põrandalauad sõrgkangiga lahti, alustades seina äärest. Lauad nummerdatakse hoolikalt, sest need on aegade jooksul igaüks isemoodi ära vajunud," räägib puusepp. Seejärel uuritakse alustalade/laagide ja soojustusmaterjali seisukorda. Kui vana soojustus tuleb välja vahetada, siis mitte tingimata uut tüüpi materjalide vastu. Kui põranda all oli saepuru, võib talade vahed näiteks sobiliku höövlilaastuga täita, kuid võib kasutada ka tselluvilla, ekovilla ja/või linasoojustust.

Klaasvilla Lehtonen vanades hoonetes ei kasutaks. Ka ei poolda ta puistevilla, kuna paigaldamise metoodikast johtuvalt võib materjali sisse jääda nn õhutaskuid. Parem on kindla peale välja minna ja soojustus käsitsi paika toppida. Höövlilaastud katab meistrimees aurutõkkepaberiga ja tuuletõmbe vältimiseks isoleerib seinaääred tihti veel linakiudsoojustusega.

Pragusid ja kriuksumist igale maitsele

Puitpõrand reageerib alati niiskusolude muutumisele ja laudade vahelised praod kuuluvad selles mõttes asja juurde. Prao suurus sõltub laudade laiusest: kitsad lauad – väikesed praod, laiad lauad – suuremad praod. Inimesed on pragude suhtes erinevatel seisukohtadel. Mõnede arvates võib põrandate taastamisel jätta nähtavale nii praod kui ka kriimud jm pisivead, sest perfektselt ühtlane puitpõrand võib vanas majas pisut steriilne välja näha.

Pragudest lahtisaamiseks on kolm võimalust. Kui põrandalaudade vahed on häirivalt suured, siis kiilutakse neisse pikad puiduribad. Teine võimalus on terve põrand üles võtta ja lauad tihedamalt paigaldada, sel juhul mahub seina äärde laudu juurde. Kolmas võimalus on täita laudade vahed lihvtolmu ja elastse pahtliseguga, üle lihvida ja seejärel viimistleda; tulemuseks on täiuslikult ühetasane ja veatu puitpõrand.

"Võib öelda, et laudpõrand peabki veidi kriuksuma, kuid see ei tohiks häirivaks muutuda. Kõige lihtsam on parandada ühte kriuksuvat lauda – see otsitakse üles ja kinnitatakse kõvemini. Selleks lüüakse vana naela kõrvale laagi sisse uus neljatolline galvaniseeritud raudnael. Kui kriuksuvaid laudu on rohkem, võetakse need üles, kontrollitakse, vajadusel parandatakse aluspõrandat ja naelutatakse tagasi. Uste ees ja muudes kohtades, kus põrandalauad kipuvad kriuksuma ja nõtkuma, tuleks need naeltega tihedamalt kinnitada," soovitab Lehtonen.

Sipelgad ja sünteetika

Vahel teevad hobusipelgad vanades majades nii palju kahju, et põrandast võib läbi vajuda. Tegelikult on sipelgad indikaatoriks, mis viitab muule probleemile. Sipelgaid ei huvita terve puit, vaid ainult kõdunev ja niiske. Seetõttu ei piisa puitpõranda päästmiseks hobusipelgate mürgitamisest, vaid likvideerida tuleb probleemi põhjus. Selleks peab põranda lahti võtma, niiske saepuru välja kaevama ja kõdunevad talad uutega asendama.

Kunagi olid ajad, kui ka vanad ilusad puitpõrandad kaeti sünteetiliste katetega. Tänapäeval on väärtushinnangud muutunud ja vanu põrandaid püütakse taastada. Paljudes kohtades on sellega paraku hiljaks jäädud. Vastupidiselt levinud arvamusele ei kaitse vaipkate puitpõrandat, pigem vastupidi.

"Olen juhtunud nägema maju, kus laudpõrand on olnud 1970. aastatest saadik sünteetilise katte all. Kui põranda all ei ole korralikku tuulutust, kerkib niiskus pinnasest üles põranda suunas ja puit hakkab tasapisi pehkima. Sünteetiline materjal on paraku aurutihe ja kui see lõpuks eemaldatakse, on põrandalauad heal juhul veel kenad ja tugevad, kuid aluspõrand on kõdunenud."

Viimane lihv

Jari Lehtosel on vana maja puitpõranda viimistlemiseks oma kindel eelistus: värv. Tema enda 83 aastat vanas majas on traditsiooniliselt halliks värvitud põrandad. Halli värvi kasutati omal ajal hädaga pooleks, sest muid toone ei olnud saada. Lõpuks silm harjus ja puudusest sai voorus. Nii saigi hall valge kõrval traditsiooniliseks puitpõrandavärviks.

Vanal puitpõrandal võib elamise jälgi näha olla. Puidukaitsevahendiga katmine teeb põranda vastupidavamaks, kuid vanadel laudadel olevaid kriimustusi, ebatasaseid ja kulunud kohti ei pea iga hinna eest välja lihvima. Mõnele inimesele lausa meeldib, kui põrandavärv on siit-sealt veidi kulunud, see on nagu aja pitser. Värvi alt paistev puit ei hakka lagunema, kui niiskus saab sellest välja kuivada, keegi ju ei käi põrandatel pidevalt näiteks märgade jalanõudega.

Puusepp hoiatab puitpõranda taastajaid kahe eksimuse eest. Puitpõrandat vahatada soovitab ta ainult sellisel juhul, kui inimene on oma otsuse täiesti teadlikult läbi kaalunud. Nimelt tungib vaha sügavale puitu ja kui hiljem tuleb tahtmine põrand hoopis üle värvida, võib vaha välja lihvimine olla äärmiselt keeruline või isegi võimatu. Teiseks on täielik lollus kinnitada lauad kruvidega ja värvida hiljem kruvipead koos muu põrandaga üle. Kui kunagi hiljem on tarvis põrandalaudu parandada, ei jõuta tegijat ära kiruda. Võimalik, et laudu ei saagi muud moodi kätte kui tükkidena.