Külaskäik: Triinu Pungitsa kodu Karlovas
Kersti Pikk
Diivan
Vanast postkastist sai elutuppa stiilne puhvetkapp. | Terje Ugandi

 Triinu Pungitsa loomingus on salapära ja unenäolisust, see on jõuline ja alati eristuv. Muinasjutuline meeleolu valitseb ka moekunstniku kodus Tartus Karlovas, kus tume puit, sametised seinatoonid ja hämarad nurgad segunevad koos värvikate detailidega boheemlikuks virvarriks.

Ajaloolises ees-Karlovas, idüllilisel pöetud pärnadega ääristatud tänaval asuv historitsistlik puitelamu on ehitatud 1914. aastal, arvatavasti ehitusinsener Fromhold Kangro projekti järgi. Kahe eenduva erkeriga, millest üks lõpeb juugendliku joonega katuseuugi ja teine ümarkuplilise tornikesena, hoone esindab hästi linnaosa dekoratiivse esinduslikkuse poole püüdlevat puitarhitektuuri. Alguses oli elamus neli viietoalist korterit, kuid nõukogude perioodil ehitati suured korterid mitmeks väiksemaks elamispinnaks ümber.

Praegu taas nelja pere päralt olevas majas on algupäraselt säilinud trepikoja trafarettornament, lihtne puittrepi pulkvõre ja vertikaalselt pikaks venitatud kuusnurga motiivis korterite välisuksed. Interjöörides on alles uhked valgetest glasuurpottidest karniisiga ahjud.

Vanas ja ehedas peitub võlu

Triinu pere soetas teisel korrusel asuva korteri seitse aastat tagasi. Selleks hetkeks oli buumiaegadel korteri renoveerimist alustanud arendaja jõudnud ruumid nõukogudeaegsest kihistusest puhastada ja omaaegse viietoalise korteri vahepeal eraldatud toad taas ühendada. Müügikorteriks sobiva uue ja anonüümse siseviimistluseni aga enam ei jõutud. Triinu ja tema elukaaslase Rivo rõõmuks jõudis korter nende kätte täpselt sobivas seisukorras – vanadest tapeetidest vabastatud seinte ning papi- ja värvikordade alt välja tulnud ehedate laudpõrandatega. Just sellistes veidi viltu vajunud, kulunud ja nihkes olevates ruumides peitus loomingulise paari jaoks korteri tõeline potentsiaal.

Loomevaldkonnas tegutsevate inimestana ei kaasanud Triinu ja Rivo edasisse ehituskäiku sisearhitekti, oma kodu kujundati ja sisustati enda käe ja maitse järgi. Seinad viimistleti mahedates toonides savikrohviga, laiad põrandalauad peitsiti tumedaks, tubade algupärased kaarja joonega tahveluksed puhastati värvist ja renoveeriti.

Paar puuduvat siseust ja üksikud toredad mööblitükid leiti maja pööningult unustatud kila-kola hulgast. Paljud esemed on ostetud vanakraamipoodidest või päästetud teekonnast prügimäele ühe vana mõisakooli inventari hulgast. Vana ja väärika kõrvale toovad värvi ja mustreid kauplusest Universaal Universum pärinevad leiud.  Kahe sissepääsuga korteri planeeringus säilitati voolav ruumiprogramm, kus toad kulgevad mõnusas ringsüsteemis. Ühe muudatusena ehitati endise köögi asemele vannituba ja nüüd võib nii mõnegi külalise üllatuseks tagatrepist sisenedes sattuda otse pere stiilsesse vannituppa, kus laes ripub lühter ning seinal õlimaal.

Isikupärased detailid ja lahendused

Tundliku käega renoveeritud mööbel, põrandad ja uksed pole perfektselt siledaks lihvitud, vanunud väljanägemisega pinnad toovad esile ajalooga interjööri karakteri ja võlu. Vaatamata läbi maja planeeringule kahele poole – tänavale ja sisehoovi – avanevatele akendele valitseb tumedas koloriidis tubades kergelt müstiline hämarus. Valgus ja varjud panevad elama mõne maski või nuku kapinurgal ning vana kiikhobuse toanurgas; kõrged peeglid ja klimtilikud naised kunstnik Kerttu Läti maalidel heidavad ruumi vaikseid salapilke.

Erkeriakendega elutoa eheteks on kaunilt taastatud vana glasuurpottidest ahi ja vaimukas alternatiiv sektsioonkapile: erinevas stiilis ja suuruses kapikesed on värvitud valgeks ning seatud üksteise otsa vabasse kompositsiooni. See on julge ja isikupärane lahendus, just nagu Triinu loodud rõivadki!

Pererahva sõnul on kodu sisustamine olnud põnev loominguline protsess, mis pole tänasekski lõppenud. Hubane ja sooja personaalse puudutusega kodu on paindlik pere elurütmi suhtes. Kord saab elutoast või köögist kahe väikese tütre mängumaa, siis jällegi Triinu ja Rivo lennukatest ideedest pungil olev kodukontor-ateljee.