Oma loengus keskendus Mart Kalm Eesti esimese iseseisvusperioodi arhitektuurile, sellele, kuidas noor riik ennast ruumiliselt manifesteeris ning arhitektuuri abil ühiskonna arengusse panustas. Märgilisi hooneid valmis 1920.–30. aastatel mitmeid – Riigikoguhoonest Toompeal (valmis 1922), Tallinna Kunstihoone (1934) ja Vabariigi Presidendi kantseleini Kadriorus (1938), rääkimata moodsatest koolihoonetest nii linnades kui ka maa-asulates. Kuidas kajastusid arhitektuurielu rahvusvahelised tendentsid – eelkõige modernistliku arhitektuuri levik – siinses ehituskunstis? Millist mõju avaldas poliitiline võim tollasele arhitektuurile? Mis muudab selle perioodi hooned kütkestavaks ja väärtuslikuks?
Loengusari "Elav ruum" on Eesti Arhitektuurimuuseumi uus loengusari, kus astuvad üles nii arhitektid, ajaloolased, muinsuskaitsjad kui ka teised ruumispetsialistid. Muuseum soovib populaarses vormis tutvustada arhitektuuriajalugu, tegevarhitektide loomingut ning käsitleda publiku osalusel meie elukeskkonnas toimuvaid muutusi. Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.