Lapse nahapõletik suvel
Elise Järvik
Kodutohter juuni 2017
Atoopilise dermatiidiga võib kaasneda toiduallergia | Shutterstock

Ehkki enamasti toob suvi kroonilistele nahaprobleemidele leevendust, on asju, mida atoopilise dermatiidi ehk nahapõletiku põdeja ka soojal ajal jälgima peab. Selgitusi ja soovitusi jagab Tartu ülikooli kliinikumi lastearst-allergoloog Kaja Julge.

 

"Atoopiline dermatiit on krooniline põletikuline nahahaigus, mis kõige sagedamini algab esimesel eluaastal. Tavaliselt hakkab see ennast näitama alates kolmandast-neljandast elukuust, ent võib avalduda ka varem või hiljem," räägib dr Julge.

Haigus avaldub väga erinevalt

Lastearst selgitab, et atoopilise dermatiidi korral on naha kaitsefunktsioon nõrgem, nahk on kuiv ja sügelev, tekkida võivad punased karedad laigud ja väikesed villikesed. Ägedamal juhul, eriti imikueas, võib esineda tugevat punetust, vesitsemist ja koorikuid. Kuivuse tõttu on nahk vastuvõtlik erinevatele infektsioonidele, sellele võivad tulla bakterid, viirused, seened.

Lööve paikneb eri vanuses isesugustes kohtades. "See võib avalduda hästi erinevalt, olla hajusalt või igal pool: näol, kehatüvel, jäsemetel. Tital on see tavaliselt põsepuna piirkonnas, rindkerel, seljal ning jäsemete sirutuspindadel, üsna sageli reitel ja säärtel, ning mida suuremaks laps saab, seda rohkem atoopiline dermatiit sirutuspindadele ronib: siis on seda rohkem randmetel, küünra- ja põlveõnnaldes, aga ka kaelal, laugudel, samuti võib haigus jätkuda käte ekseemina," loetleb dr Julge.

Uuringute järgi esineb atoopilist dermatiiti umbkaudu 15 protsendil lastest ning kõige levinum on see kaheaastaste seas. "Enamikul on atoopilise dermatiidi kerge vorm, nagu astmagi on 80 protsendil kergekujuline. Ja kahel kolmandikul läheb see mööda, eriti kui peres ei ole allergiahaiguseid, allergiatestid midagi ei näita ja lapsel ei ole tekkinud muid haigusnähte, nagu korduvad nohud ja astmavaevused."

Kolmandikul seotud allergiaga

Atoopilise dermatiidi tekkes on tähtis osa geneetilisel eelsoodumusel ning elukeskkonnal: sageli avaldub haigus nende koosmõjul. Keskkonnateguritest peetakse tähtsaimaks nüüdisaegset linnastunud elustiili, kuid täpset mõjurit ei teatagi.

Umbes kolmandikul on see seotud allergiaga.

  • Imiku- ja väikelapseeas kaasneb atoopilise dermatiidiga peamiselt toiduallergia, kusjuures sagedasemad toiduallergeenid selles vanuses on lehmapiim, muna ja nisu, harvem pähklid, soja ja kala.
  • Hiljem on põhilised toiduallergeenid pähklid ja kala.
  • Õietolmudega ristreageerivad toidud, näiteks toored porgandid või õunad, võivad tekitada suus sügelust.
  • Nii lastele kui ka täiskasvanutele võivad mõjuda lööbe ägestajana ka lenduvad allergeenid, nagu õietolm, loomakarvad ja tolmulestad.

On täheldatud, et mida varem atoopiline dermatiit avaldub ja mida ulatuslikum see on, seda suurema tõenäosusega on põhjuseks allergia ning siis võivad aja jooksul kujuneda ka teised atoopiahaigused, nagu astma või allergiline nohu.

Artikli märksõnad