Maja korda taaskasutusmaterjalidega
Ulla Kervinen
TM Kodud & Õued
Pole ime, et perele meeldib rootsi uusklassitsistlikus stiilis sisustatud verandal aega veeta. | Mauritz Hellström, Timo Ronkainen

Isetehtud remondiga saadi vanas auväärses majas juurde lisamugavust, kodusust ja omalaadsust. Korda tehti vana õueehitis ja uuest verandast sai pere lemmikkoht.

Maja on ostetud 2008. aastal. Ametlik ehitusaeg on 1911, aga naabrite tehtud uurimistöö põhjal on samal paigal maja olnud juba 19. sajandi lõpul. Põrandapinda on majas 140 ruutmeetrit: kolm magamistuba, suur köök, majapidamistööde ruum ja elutuba ning uus veranda. Perenaine Elina kolis sellesse majja koos kahe lapsega, siis aga tutvus Timoga, kellest sai samuti pereliige. Timo on meistrimees ja nii ongi peres tasapisi maja suhtes plaane tehtud ja remondiga alustatud.

Taaskasutus lisab loovust

Peres on põhimõte kasutada võimalikult palju taaskasutatavaid materjale, Timo on neid leidnud tuttavate juurest ja mitmelt poolt lammutatud majadest. Vana maja korda saamine on aastatepikkune töö – kui üks koht on korda tehtud, tuleb juba soov teises kohas kohendama hakata. Laste sirgudes muutuvad ka vajadused. Kõike, mida majas tehakse, tehakse austusega vana maja suhtes ja vaid õigeid ja hingavaid materjale kasutades.

Eelmised asukad on majas juba remonti teinud. Õigesti remonditud kohtade uuendamine võib veel oodata. Pererahvas on vaid selgeks teinud selle, et maja remontimisel ei oleks soojustamisel kasutatud plasti ja muid maja konstruktsioonidele halvasti mõjuvaid materjale, nagu 1970-ndatel aastatel tehtud remontimiste puhul on juhtunud. Maja palkseinad on hea tervise juures, vaid juurdeehituses tuli mõned kohad välja vahetada. Põrandaalune on tuulutatav ja õhustus seal toimib hästi. Majas on väljaehitamata, saepuruga soojustatud vahelaega pööning, seal oli hea vahelae soojustuseks puitkiudvilla paigaldada. Laest võeti ära endiste remontide ajal sinna pandud viimistlusplaadid, kuna sooviti ehtsat laudlage.

Enne, kui Timo peresse tuli, oli Elina pidanud köögis tegema tulekahju järgse remondi. Tulekahju oli saanud alguse sellest, et süüa tehes kukkus 1970-ndate aastate köögiventilaatorist mingi plastosa pliidile ja läks põlema. Õnneks sai Elina tule kustutatud vahtkustutiga, aga kustutamisest jäi vägev jälg kööki. Köök tuli uueks remontida, väljaarvatud köögikappide raamistik. Välja vahetati köögiventilaator ja kodumasinad ning kappidele osteti uued uksed köögimööblifirmast.

Köök oli väike ja sedasi tuli mõte lammutada maha köögi ja magamistoa vaheline sein – nii saadi kööki korralik sööginurk. Köögi seinast võeti ära suitsust mustunud saepuruplaadid, mille all oli korralik palksein ja uue sööginurga seinas kahhelahju taga tellistest tuletõkkesein. Need jäetigi nähtavale, et oleks näha maja ehituslikku ajalugu. Kahhelahju ei oldud kasutatud 18 aastat, see tuli lasta korstnapühkijal puhastada ja korda teha, sest korsten oli umbes ja ahi ei tõmmanud. Ahi on nüüd rohkem siiski meeleolu loomiseks, sest toasooja annab ikkagi elektriküte ja õhksoojuspump.

 

Õueehitis saunaks

Majas oli elektrikerisega saun. See lammutati välja ja otsustati teha puuküttega saun õueehitisse ja hoone keskel olevasse vanasse kontoriruumi saunakamber. Lammutatud elektrikerisega sauna asemele tuleb duširuum samaaegselt WC laiendamisega. Ja parasjagu neis remonditööd käsil ongi. Vana majapidamistööde ruum oli väga väike, sinna mahtus vaid pesumasin. Ruumi laiendati, võttes lisa ühe magamistoa arvelt.

Pikk õueehitis oli osaliselt külmpanipaik. Hoone otsaosa oli omal ajal kasutusel laudana, otsustades vana sõnnikuluugi põhjal. Autotallina on kasutatud vana tööriistakuuri, mille värav on nüüd tänapäeva vajadustele vastavaks tehtud. Hoone teises otsas, kahepoolsete ustega värava taga, on laste mänguruumid. Ja vastasots on endiselt külmpanipaigana kasutuses. Sellesse otsa sai tehtud uued aknad ja välisuks taaskasutusena.

Et õueehitisse puuküttega saun ja saunakamber teha, tuli vanas kontoriruumis pea kõik maha lammutada – vaid palkseinad ja lagi jäid alles. Seintelt ja laest sai maha võetud puitlaastplaadid ja soojustus. Välisseina alumine palk oli väljastpoolt mäda. See võeti ära ja korvati see uue kivist sokliga. Palkseina oli vaja teha augud akendele ja välisustele. Kõik õuehoone uksed ja aknalengid on taaskasutusena paigaldatud. Hoone vanad uksed olid puitlaastplaadist. Sauna ja saunakambri vahesein ning sauna korsten tehti vanadest tellistest, mis saadi lammutatud majast. Tellisvaheseina ülaossa tehti kaks akent, mille kaudu saadakse valgust leiliruumi. Leiliruumi põrand tuli lahti võtta, puhastada kanalisatsioonitorud ja korda teha vee- ja kanalisatsioonsüsteemid ning panna veetõkked, nagu vaja. Leiliruumi põrandakatteks tuli hall keraamiline põrandaplaat.

Elina vanaisal oli tallele pandud männiplanke, millest Timo meisterdas leiliruumi lavalaudise ja lae. Seinapalkide vahed tihendati-topiti linatakuga. Isegi sauna puuküttekeris on taaskasutus, mis leidus Elina vanaema juures. Saunakambri põrand on tehtud vanast palkmajast saadud punnitud põrandalaudadest. Põrand lihviti üle ja lakiti.

Saunakambri lagi kaeti voodrilaudadega. Taaskasutusse tulevad tumedaks muutunud lauad lihviti siledaks ja värviti valgeks. Osa siseseinast kaeti kipsplaadiga ja tapetseeriti. Isegi saunakambri metallkamin leiti taaskasutusesemete hulgast. See värviti mustaks ja sai ehiti hõbedase triibuga. Seinte ümbertegemise käigus sein-seina haaval uuendas Timo, kes on elektriinsener, ka kogu elektrisüsteemi.

Terrassi asemele veranda

Elumaja terrassi kohale ehitas mees veranda, mille kaudu saabki maja eluruumidesse. Majaseinalt, mis piirnes terrassiga, eemaldati enne veranda püstitamist välisvoodrilauad. Väikese akna asemel oli, nagu augutäite järgi selgus, olnud omalajal uks. Sama koha peale otsustatigi teha taas uks, mille kaudu pääseb majapidamistööde tuppa. Selleks ukseks kõlbas üle kahesaja aasta vanune puituks, mille Elina puhastas ja lihvis ning töötles viimistluseks mesilasvahaga. Aga uksena selles ukseaugus pandi see ruumi kokkuhoiu pärast toimima lükanduksena.

Veranda sõrestiku ehitamisel oli abiks ka puusepp, ent muud tööd on tehtud vaid pererahva enda kätega. Kõigepealt oli vaja teha veranda jaoks alusplaat ja sokkel, mille jaoks leidus kive vanast lammutatud majast. Kivide peale püstitati 200mm prussidest sõrestik, mille kinnitati laudvooder. Veranda otsustati soojustada, et seal saaks ka talve ajal puhkehetki veeta.

Soojustus tuli nii veranda põrandasse, seintesse kui vahelae peale. Välisseina konstruktsioon on: väljas voodrilauad, soojustuseks puitkiudvill, õhutõkkepaber ja sisevoodriks kipsplaat. Põrandalaagidele põrandaks saadi Elina nõolt igivanad võimsad põrandaplangud, mis kinnitati laagidele vanade naeltega. Veranda üks sein on maja endine välissein. Põranda ja vahelae soojustuseks on samuti puitkiudvill ja õhutõkkeks õhutõkkepaber. Aknalengid on samuti taaskasutuskraam, nagu ka välisuks. Veranda näol saadi majale lisaruumi juurde 13 ruutmeetrit. Veranda kõrgus on 220 sentimeetrit. Valgeks värvitud rootsi uusklassitsistlikus stiilis mööbli verandale tõi Timo oma kodust.

Kui kõik oli valmis, otsustati veel ka vana plekk-katus korda teha. Veranda sai samuti plekk-katuse. Timo pesi vana katust, et pruun värv maha saada, ja värvis katuse üle vesialuselise katusevärviga. Katuse pindala on paarsada ruutmeetrit. Majapidamise renoveerimine saadi tehtud ilusa säästuga, kuna peaaegu kõik remonditööd tehti oma kätega ja kogu taaskasutuskraam saadi tasuta. Juba ainuüksi katuse kordategemine oleks tellitud tööna maksma läinud 3–5000 eurot.

Pereema Elina innustus suvel ka koduaias muudatusi tegema. Aianduseteadlike ema ja tädiga kavandati koos vana maja aeda sobivad õuesillutised klompkividest ning mitmesuguseid taimi, millede hulgas palju igihaljaid liike ja okaspuid. Õuesillutis saadi vaheldusrikkaks erinevaid sillutismaterjale ja sillutiskujundeid kasutades. Ja nüüd on saanud ka ajalooväärtuslikud hooned oma õige koha selles stiilselt viimistletud õues.

* tõlkinud Mattias Hiiumaal

Artikli märksõnad