Mida istutada hauaplatsile?
Alari Suurmets
TM Kodu & Ehitus
Kalmistud on tihtipeale ka avalikud pargid | Alari Suurmets

Kuidas kujundada üks tõeliselt kaunis hauaplats ja milliseid taimi, puid või põõsaid üldse sobib kalmistul kasutada? Millised liigid või sordid sealseid tingimusi taluvad?

Seda kõike uurisime inimeselt, kelle töö hulka kuulub muuhulgas hauaplatside kujundamine ja korrashoid. Oma soovitusi ja nõuandeid jagab haljastaja Kristi Varul.

TMKE: millest alustada?

Alustuseks tuleks hauaplats kriitilise pilguga üle vaadata ja mõelda järgmiste küsimuste üle. Kas sellist platsi on ka möödujatel ilus vaadata? Kui palju aega, raha ja energiat võtab kalmu korrashoidmine? Kas oleks vaja midagi muuta? Kas ma saan sellega ise hakkama või on mõttekas pöörduda professionaali poole? Kui neile küsimustele on vastatud, saab hakata tegutsema.

TMKE: kui inimesel on suur soov asjaga ise tegeleda, siis millised on tüüpilisemad vead, mida kiputakse tegema?

Kõige tüüpilisem viga on, et inimene kujundab hauaplatsist lillepeenra või valitakse sinna kasvama tingimustele mittesobivad taimed. Selle vältimiseks tasub konsulteerida mõne aednikuga või kui on aega ja viitsimist, uurida mõnest raamatust taimede kirjeldusi – kui kõrgeks ja laiaks antud taim kasvab, milliseid kasvunõudeid vajab. Viga on istutada kalmule ka metsapuid, nt tammi, kuuski või pihlakaid, mõtlemata, et harilikud metsapuud kasvavad tohutult suureks ja võivad häirida naabruses olevate platside omanikke.

TMKE: millal alustada?

Enamasti algab korrastamine kevadel, kui ilmad on meeldivalt soojad ja inimestel soov värskes õhus tegutseda. Kalmu korrastamine algabki talvel tekkinud oksarisu ja muu ebavajaliku eemaldamisest. Kui öökülmade oht on möödas ning kaunis ja kujundatud hauaplats juba olemas, võib alustada suvelillede istutamisega – kui soovitakse suvehooajal hauaplatsil õieilu näha. Suuremaid mulla- ja kujundustöid on samuti hea kuivema ilmaga teha. Korrastustöid võib teha aastaringselt.

TMKE: millised piirded valida?

Kui hauaplatsil pole veel piiret, aga seda soovitakse, tuleb esiteks oma soovide ja ideedega kalmistuvahi poole pöörduda ja plaanid temaga kooskõlastada. Igasuguste piirete, ääriste ja isegi heki puhul on kooskõlastamine väga oluline, julgeb spetsialist manitseda. Kui piire puudub, soovitab asjatundja valida võimalikult madalakasvulise taimestiku (kuni 0,5 m). Näiteks pukspuu (Buxus sempervirens) sobib meie kliimasse sobib hästi ja on ilus. Piirdehekk püsib ilus vaid siis, kui seda paar korda aastas pügada.

Betoonpiirdeid saab osta ka valmiskujul ja nende valimisel peaks lähtuma hauakivi värvusest. Betoonpiire tuleks kaevata osaliselt maa sisse, mitte asetada maapinnale. Piirdena võib kasutada ka murtud kivi, omavahel värvuselt ja kujult sobivaid raudkive ja paekivi. Kui hauaplatsil on kaunis piire olemas, soovitakse enamasti, et platsi tühi osa oleks kaetud mõne dekoratiivse materjaliga.

TMKE: milliseid dekoratiivseid pinnakattematerjale võiks kasutada?

Kõige parem ja hooldusvabam materjal on liiv – see on looduslik ja seda on kerge lehtedest, okastest ja okstest puhastada. Ilus pinnakate on ka killustik, kuid tuleb arvestada, et ilusana püsib killustik 4–5 aastat, seejärel peaks selle välja vahetama. Selle ajaga on killustiku vahele pudenenud umbrohuseemned, väikesed lehed on kõdunenud ja tekitanud seemnetele kasvuks viljaka pinnase.

Head pinnakatjad on ka taimed – kukehari, kivirik, metspipar, väike igihali, pohl, liivatee, väikeseleheline luuderohi, roomav kadakas, väikeseleheline tuhkpuu jt. Pinnakattematerjali valik sõltub inimese maitsest ja hauaplatsi hooldaja veenmisoskusest, miks üks või teine pinnakattematerjal just sellele platsile hea on. Valides pinnakatjateks taimed, peab arvestama mullastiku ja valgustingimustega.

TMKE: kui palju haljastust?

Igal hauaplatsil on vähemal või rohkemal määral haljastust – suvelilled, puud või põõsad.  Ilusa platsi saab, kui umbes 1/3 on istutuse all ja ülejäänud platsi katab kas pinnakattematerjal või -taimed. Ja kindlasti pole maitsekas kasutada liiga palju erinevaid värve, kaks omavahel sobiva värvusega taime on täiesti piisav.

TMKE: suvelilled või püsikud?

Varakevadel võib hauaplatsile istutada aed- ja sarvkannikesi või priimulaid. Kui kalmistul soovitakse kevadel näha sibullilli õitsemas, siis sibulad tuleks maha panna juba sügisel. Sibullilledest sobivad kalmistule nt madalad tulbisordid, krookused, lumikellukesed, lumekupud või võrkiirised.

Suviseks istutuseks võiks kasutada meile tuntud ja alati õitsevat begooniat, mugulbegooniat, roosbegooniat, sultan-lemmaltsa, pelargooni, Mehhiko päsmaslille, madalat peiulille, sinilobeeliat, vilt-ristirohtu, padipõõsast vms. Loetletud suvikud taluvad hästi kalmistu tingimusi ja lisavad õieilu. Sügiseseks istutuseks on väga ilusad kanarbikud ja sale eerika koos padipõõsaga. See istutus on ilus kuni järgmise kevadeni. Sügisel võib istutada veel alpikanne ja taliharja.

Püsikute istutamisel peaks siiski silmas pidama, et need oleksid vähenõudlikud, minimaalset hoolt vajavad ega muutuks agressiivseks paljunejaks. Kindlasti tuleb valida kasvukohale ja valgustingimustele vastav püsik. Püsikud võiksid olla kas värviliste lehtedega või erineva vormiga (püstised, roomavad, kerajad, sammasjad). Püsitaimede kasutamine kalmudel on palju hooldusvabam ja kokkuhoidlikum lahendus.

Mida istutada kalmistule?

Sobilikud püsikud ja puud on: helmikpöörised; pisipöörised, tiarellid; madalad kõrrelised; aeglase kasvuga okaspuude kääbusvormid. Viimaseid leidub nii hariliku kadaka, hariliku kuuse, hariliku jugapuu kui ka ebaküpresside sortimendis.

Väldi: lehtpuid ja põõsaid, mis vajavad sagedast kärpimist, lõikamist; sirelit, äädikapuud, pihlenelat, kurdlehist kibuvitsa – need paljunevad juurevõsude abil kiiresti ja vallutavad kogu kalmu; sõnajalgasid – varsti on kogu hauaplats neid täis; kiiresti kasvavaid ja laiuvaid taimi (nt mikrobioota) – need laiutavad nii, et platsile ei mahu enam toimetama ja liikuma.

Artikli märksõnad