Mida saad toataime kohta teada tema lehtde järgi?
Kaja Kurg
Taime lehed kõnelevad üsna palju tema eluviiside ja vajaduste kohta. | Shutterstock

Seda, kui palju vajab mingi toataim valgust, soojust, kastmist ja õhuniiskust, saab üldjoontes teada ka lehtede järgi. Lehed kõnelevad taime eluviisist tema looduslikul kasvukohal kas siis niiskes varjulises vihmametsas, kuivas kuumas või mujal. Seda teadvustades saab paljusid hooldusvigu vältida.

* Tugevad, nahkjad, sageli vahaja kihiga kaetud lehed nagu kummipuul või tääkliilial ei vaja suurt õhuniiskust. Selliste lehtedega taimed taluvad ajutist kuiva, vältima peab seisvat vett. Neile sobib päikesepaisteline ja soe (isegi palav), talvel aga jahe koht.

* Lihakate lehtedega sukulentsed taimed, näiteks aaloed ja soomuslehikud, taluvad palavust, kuivust ning kuiva õhku. Seisvat vett tuleb potialusel tingimata vältida. Nad armastavad päikest, ka eredat, kuid talvel tahaksid olla nad jahedas.

* Suured, pehmed ja tavaliselt helerohelised lehed, näiteks sparmannial ja kirinõgesel, osutavad niiske õhu vajadusele. Neid taimi tuleb sageli kasta ja piserdada, hoida aasta ringi soojas ja valges, kuid otsese päikese eest kaitstud kohas.

* Õhukeste, õrnade, mahlakate, sametiste või tugevalt liigestunud lehtedega taimed – näiteks säntpooliad, sõnajalad, lemmaltsad – vajavad samuti suurt õhuniiskust. Hoia neid ühtlaselt niiskes mullas ja piserda sageli. Neile meeldib mõõdukalt soe ning poolvarjuline kuni varjuline kasvukoht.

* Väikeste, enamasti nõeljate tihedate lehtede taimed, nagu näiteks harilik mürt, lepivad väiksema õhuniiskusega. Tähtis on neid mõõdukalt kasta, et ei tekiks seisvat vett. Suvel meeldib neile soe kuni kuum koht, sest nad on päikeselembesed. Talvel hoia hästi jahedas.

Põhjustest, miks toataimede paljundamine ebaõnnestub, sellest loe siit. 
Kuidas toataimi talvel kasta, sellest saad teada siit.

 

Artikli märksõnad