Mida teha, kui sipelgad kipuvad elamisse?
Kairi Oja
TM Kodu & Ehitus
Sipelgad | Shutterstock

Kuidas kutsumata külalised - sipelgad, kes hulgakaupa elamisse pressivad- õue tagasi juhatada?

Saue vallavanem Andres Laisk on aastaid puhanud Hiiumaal, ent talvisel ajal on suvekodu üksi ning nii leiab Laisk kevadeti saarele jõudes tihtipeale eest uued elanikud. Kord juhtunud koguni nõnda, et sipelgad otsustanud tulla kogu perega. "Pooleldi majas sees, pooleldi väljas uhkeldas pesuehtne sipelgapesa," räägib Laisk, kelle ütlust mööda üritasid nad perega aastaid kutsumata külalistest vabaneda. "Küll kühveldasime labidaga metsa, külvates oletatavatele teeradadele soola ja muid käepäraseid vahendeid, lõppeks võtsime kasutusele pindmised pritsitavad mürgid. Ükski neist ei aidanud ja igal aastal kordus sama," jätkab ta. Lõpuks leidis mees Käina talupoest musta pulbri, mille toime öeldi olevat selline, et töösipelgad viivad selle pessa kaasa ja probleem kaduvat. "Toimis," ütleb Laisk ja on kindel, et ega emasipelgani jõudmata neist vist vabaneda võimalik polegi. "Humaansed meetodid paraku ei näi toimivat," kostab mees, kes on muidu loodusega igati sina peal.

Võitlus kevadest sügiseni

Peaasjalikult Valgamaal elav, ent töö ja laste kooli tõttu argisel ajal ka Tallinnas resideeruv ajakirjanik Kristina Traks ütleb, et kokkupuuteid väikeste mustade elukatega, kes alatasa maal tubadesse kipuvad, on tal üksjagu. "See nuhtlus hakkab pihta kevadel. Praegu märkasin neid jälle seina ääres rivis kõndimas ning kõik see trall kestab vahelduva eduga sügiseni välja," ütleb Traks. "Vahepeal kaovad nad nii ära, et unustan nende olemasolu sootuks."

Iseäranis hull on olukord Traksi sõnutsi aga mingi aeg augustis, kus sipelgate selts oma pulmalendusid peab. "Mõnel aastal on neid olnud sel ajal maja ümber, maja peal ja ka tubades, nii et mustab. Ja nad kõik on asjalikult teel kuhugi ülespoole ning mõne aja pärast kaovad taas. Pesa, või kust nad üldse majja tulevad, pole ma kunagi avastanud," lausub Traks, kes on enda sõnul tõrjega kaunikesti laisk. "Paari üksiku sipelga pärast mürki veel välja ei otsi, aga kui seinte ääres neid juba rohkem kõnnib, olen puistanud suhkrusarnast sipelgapulbrit. Seda nad söövad ja varsti on plats puhas ning vaikus mõneks ajaks jälle majas."

Igapäevaselt linnaametnikuna leiba teeniv Kärt Kanne on sipelgatega mures olnud aastaid. "Kui kevad käes, trügivad nad nii tuppa, terassile, peenrasse kui kasvuhoonesse. Mässasin erinevate pulbritega ja printsisin erinevate vahenditega, kuid kõige tõhusamaks ja ka mugavamaks osutusid olid igast ehituspoest saadavad ja paar eurot maksvad väikesed karbikesed, mida sipelgate teele asetada," ütleb Kanne. Noodsamad karbikesed asetas naine prügikastisahtlisse ja diivani alla ning kasvuhoones riiuli alla. Et aias mängivad lapsed ja lippavad koerad, tundus karpide kasutamine kõige ohutum. "Silma ei häirinud ja üsna ruttu oli sipelgatest plats puhas. Uuel kevadel tuleb muidugi nendega jälle tegelema hakata. Nii kordus see ju ka tänavu," sõnab ta.

Toas toidu ja vee jahil

Anna Jakovleva putukatõrjefirmast Astrades ütleb, et põhjus, mis sipelgaid tuppa meelitab, on selge ja konkreetne: toit ning vesi. "See käib kõikide putukate kohta, välja arvatud lutikad ja kirbud," märgib Jakovleva. Et kutsumata külalistest mõistlikult vabaneda, tuleb Jakovleva sõnutsi kaaluda mõistlikke alternatiive, mis ei põhjustaks kahju ei inimesele ega loodusele. Jakovleva on oma töös kohanud igasugu lähenemisi – kõige hullem, mis talle meenub, on põlema pandud sipelgapesa. "See on täiesti mõeldamatu käitumine, midagi sellist ei tohiks iialgi teha!" ütleb Jakovleva tõsiselt. Veel on tema sõnul olemas terve rida erinevaid pulbreid, mis on inimese tervisele kahjulikud, ent sipelgaid jätavad külmaks ja neile see ei mõju. Ka ei soovita Jakovleva aerosoole. „See on nagu pauk püssist – hävitab neid, kes on lähikonnas, ent emad on pesades alles ja nendeni see ei küüni," kostab ta. "See on üksnes raha raiskamine!"

Tegele tüütustega juba õues

Agrotarve juhatuse liige Rivo Kaldvee ütleb, et sipelgaid aktiviseerib soojus ja meelitab tuppa võimalus leida toast süüa ja juua. Kaldvee ütlust mööda on kõige efektiivsem sipelgatega tegeleda juba õues, viies pesakohad aiast ära ning pannes seejärel vanadele pesakohtadele mürki või muid peletajaid. "Näiteks pipar, paprika, sidrun," loetleb Kaldvee. „Siin tuleb tähele panna, et metskuklased on looduskaitse all ja neid mürgitada ei tohi," hoiatab ta. Kaldvee sõnul tuleb hoida toad toidust puhtana, ka on toitu soovitatav hoida kinnistes anumates, kuhu sipelgas ei pääse. Samuti tuleb prügiämber hoida ligipääsmatuna, selle ümber võiks panna ka mürki või muid peletajaid, nagu juba mainitud pipar või paprika. "Mustad nõud ja koduloomade toidukausid võiks pärast tühjaks saamist kohe ära pesta," lisab Kaldvee.

Peamised tuppa tungijad on Kaldvee sõnul vaaraosipelgad ja mustad sipelgad. "Suurim viga, mida sipelgatõrjel tehakse, on see, et kui tõrjuda neid ainult toast, siis mõne aja pärast on nad tagasi ja kõik hakkab algusest peale. Sestap ongi kõige efektiivsem tegeleda sipelgatega juba õues ja viia pesakohad aiast ära," kinnitab Kaldvee. "Tänavu sipelgate tuppa tungimine märtsis-aprillis ilmselt veel ei alanud, kuna kevad oli külm. Sipelgaid aktiviseerib soojus, seega algas sipelgate tänavune suurem sissetung eeldatavasti mai teisest poolest," arutleb Kaldvee.

Kommentaar: Aleksei Turovski, zooloog 

Tõepoolest, ainumas motiiv, miks sipelgad tuppa tungivad, on toit ja vesi. Tõsi, vahel siiski ka soojus. Kui kusagil on nende jaoks head olud, seavad nad sammud nende mugavuste poole. Kui sipelgad tulevad inimese eluasemesse, võib kindel olla, et kusagil kauguses, uhkes viiekorruselises lossis elab nende kuninganna. Ja teda ei leita niisama kergelt üles.

Aprillis oli tänavu väga külm, mistõttu võis paljudel peredel olla sooja hoidmisega raskusi. Peale niivõrd pikka talve on neil kiire oma ressursside taastamisega, sestap on see kindlasti põhjuseks, miks nad eriti suure hooga inimeste elamistesse trügivad. Kui probleem on tõsine, võib mõjuda mingi kontaktmürk, veenda neid ei ole võimalik. Jah, no näiteks salu- või metsakuklasi saab veenda, pannes nende teerajale näiteks tubakaleotise, mispeale nad muudavad oma liikumise trajektoori, nn liikumiskaarti. Kaunis tõhusalt mõjuvad tubakas, tubakaleotis, nikotiin ja nikotinoidid.