Müüt või tõde? 10 väidet, miks juuksed hõrenevad
Kodutohter
Kas sa oled täheldanud, et sügis-talvel jääb kammi või harja rohkem juukseid kui muul ajal? | Shutterstock

Juuste väljalangemine on tavaliselt kahjutu ja ajutine, kuid vahel võib olla tegemist ka alopeetsia või mõne haiguse sümptomiga.

 1. Juuste väljalangemine on märk haigusest

Müüt. Tihti on juuste väljalangemine ajutine ja kahjutu ning möödub iseenesest. Juukseid võib tavalisest enam välja kukkuda igapäevastel põhjustel, nagu sünnituse järel, rasestumisvastaste pillide võtmise alustamisel või lõpetamisel, psüühilise või füüsilise stressi tagajärjel, kui toidus pole piisaval hulgal vitamiine ja mineraalaineid, mõningate ravimite kõrvalmõjul või lihtsalt vananemise tõttu. 
Üsna harilikud on androgeenne ehk meestüüpi juuksekadu ja naistüüpi juuksekadu. Kui juuksed hõrenevad tugevalt oimukohtadelt ja pealaelt, siis on see meestüüpi juuksekadu. Ka naistel lähevad juuksed pealaelt hõredamaks, kuid pealagi täiesti kiilaks ei jää. Kui peanahale tekivad täiesti juusteta laigud, siis on tegu haigusega, mille nimi on koldeline alopeetsia. Vahel võivad juuksekao põhjuseks olla ka muud tõved, nagu näiteks kilpnäärme üle- või alatalitlus, diabeet või peanaha atoopiline ekseem.

2. Juukseid langeb välja vähehaaval aasta läbi

Tõde. Vahel väidetakse, et sügisel jääb kammi või harja rohkem juukseid kui muul ajal, kuid uurimused pole seda tõestanud.

3. Tutistamistestiga saab kontrollida, kas juukseid langeb välja tavalisest rohkem

Tõde. Kui võtta väike salk juukseid, umbes 30–40 juuksekarva, näppude vahele ja tõmmata, siis normaalselt jääb kätte umbes viis juuksekarva. Testi tuleks teha eri kohtadest. Tutistamistestist pole kasu, kui on koldeline alopeetsia, sest siis tulebki juukseid peast erinevalt.

4. Geenid määravad, millised on meie juuksed

Tõde. Geenid määravad meie juuste värvi, tiheduse ja selle, kui kiiresti ja kui pikaks nad kasvavad. Mees- ja naistüüpi juuksekadu mõjutavad paljud geenid. Meestüüpi juuksekadu võib esineda isegi siis, kui isal on paksud juuksed, sest kiilaspäisus võib olla päritud hoopis emapoolsest suguvõsast.

5. Sagedase juuksepesuga võib juuste väljalangemist ennetada

Müüt. See, kui tihedalt juukseid pestakse, juuste väljalangemist ei mõjuta. Igapäevasest pesust on kasu vaid siis, kui peanahal on seborröa ning tekivad rasvased kollased ja ketendavad laigud.

6. Juuste väljalangemine alla 20-aastastel on erand

Tõde. Juuste väljalangemine murdeeas on väga harv, kuid päritud meestüüpi juuksekadu võib alata juba paarikümneselt. Murdeeas on juuksekao põhjuseks tavaliselt haigus: alopeetsia või anoreksia.

7. Toidulisandid takistavad juuste väljalangemist

Nii ja naa. Toidulisandeid pole vaja, kui süüa mitmekesiselt. Meie kliimas peaks aga oktoobrist kuni märtsi lõpuni juurde võtma D-vitamiini. Mõnel juhul on abi ka 2–4 kuu pikkusest biotiinikuurist.

8. Arsti juurde peab minema kohe, kui juukseid tuleb peast tavalisest rohkem

Nii ja naa. Kui juukseid langeb välja tavalisest rohkem ühtlaselt üle kogu pea, siis tavaliselt olukord normaliseerub paari kuu jooksul. Kui juukseid tuleb peast väga palju ja tekivad juusteta laigud või lööve, peab kindlasti minema arsti juurde. Vahel võib juuste väljalangemine olla põhjustatud ravimitest, näiteks kui hakatakse võtma epilepsiaravimit, võib esimesed 2–4 kuud kukkuda peast ohtralt juukseid. Sellisel juhul peaks arutama arstiga, kas on võimalik ravimit vahetada.

9. Alopeetsia tuleb järjest tagasi
Tõde. Uurimused on näidanud, et 30–50% patsientidest uueneb alopeetsia viie aasta jooksul ja võib tulla tagasi isegi pärast seda. Alopeetsia aktiveerub tavaliselt kuude või aastate pärast taas. Alopeetsiat ravitakse kortisooniga nii välis- kui ka seespidi, lisaks on kasutatud valgusravi. Umbes 70% alopeetsia all kannatajatel kasvavad mingi aja jooksul uued juuksed kas osaliselt või täielikult tagasi.

10. Juuste väljalangemise põhjuse saab välja selgitada
Müüt. Suuremal osal juhtudest ei leita selget põhjust, miks juuksed välja langevad. Enamasti olukord stabiliseerub iseenesest ja otsest põhjust ei leita ka uurides. Kui tugev juuksekadu kestab pikka aega, tuleb teha terviseuuring pere- ja nahaarsti juures.

Mida peaks sööma, et juuksed oleksid läikivad ja tihedad? Siit saad teada!