Naaber omavolitseb. Kas kahjude korral saab nõuda rahalist hüvitist?
kodus.ee
Korteriomaniku ainuomandisse kuulub vaid õhuruum, korteri sees olevad mittekandvad seinad, sisseehitatud mööbel, põrandakatted jms. | 123RF

 Lugaja tunneb huvi, kes peaks korvama tekkinud kahjude likvideerimise kulud, kui üks korteriomanik on ehitanud oma pesuruumi ja kanalisatsiooni ümber nii, et on oht maja kandvate konstruktsioonide kahjustumiseks või siis on valesti soojustatud ning selle selle tulemusel tekkiv kondensvesi hakkab samuti kahjustama hoonet.  

Vastab Eesti Omanike Keskliidu esimees Priidu Pärna.

Isegi kinnistusraamatusse on sisse kantud korterite kohta märkus, et selle korteriomandi omandiõiguse teostamine on kitsendatud teiste korteriomanike õigustega.

See vastastikuse sõltuvuse põhitõde lähtub asjaolust, et krunt ja kortermaja kuulub tegelikult omanike kaasomandisse. Korteriomaniku ainuomandisse kuulub vaid õhuruum, korteri sees olevad mittekandvad seinad, sisseehitatud mööbel, põrandakatted jms. 
Omanik ei tohi kaasomandit muuta ilma teiste nõusolekuta. Sellest lähtuvalt ei tohi omavoliliselt vahetada aknaid, kinni ehitada rõdusid, muuta küttesüsteemi. Isegi koridori avanev korteriuks on kaasomandis!

Paraku näeme igapäevaelus, et omanikud rikuvad seda põhimõtet ja teevad justkui enda korterit puudutavaid töid teiste kaasomanike nõusolekuta. Kaasomanikud võivad muidugi otsustada, et igal omanikul on õigus ise oma kulul aknad vahetada või rõdu kinni ehitada, kuid ilma vastava otsuseta ei tohi seda teha ning sageli peab seejuures järgima otsuses antud tingimusi.

 

Korteri remontimine on siiski tegevus, mida omanik võib teha iseseisvalt. Tuleb veel kord rõhutada, et seejuures ei tohi ta rikkuda ega muuta kaasomandis olevaid tehnosüsteeme, isegi kui need paiknevad korteri piires. Küttesüsteemi ja kanalisatsiooni ümberehitamine vajab kindlasti kaasomanike nõusolekut. Kui tehnosüsteemide rikkumine või väärsoojustamine hakkab kahjustama kaasomandit (niiskuskahjud, ventilatsiooniprobleemid jms), siis vastutab loata muutuste tegija tekkiva kahju eest võlaõigusseaduse kohaselt. 

Rahalise kahju hüvitamise nõude võib kahju tekitaja vastu esitada ühistu, lisaks võib nõuda endise olukorra taastamist. Võimalik on, et kahjud kõrvaldatakse esmalt ühistu kaudu ja siis nõutakse sisse kahju tekitanud omanikult. Kahjude põhjuse väljaselgitamiseks ning tõendamiseks on vaja sageli tellida ekspertiis selleks pädevalt ehk kutsetunnistust omavalt isikult. Ehitusekspertiisideks pädevate isikute loetelu leiab riigi peetava majandustegevuse registri kaudu https://mtr.mkm.ee/.

Iga korteriomanik ja ühistu saab loomulikult nõuda, et korterisisene ehitustegevus vastaks ka ehitusseadustiku nõuetele: kortermaja osade ümberehitamiseks on üldiselt vaja ehitusteatise ja projekti esitamist omavalitsusele. Mis töö vajab ehitusluba või -teatist ja mis mitte, tuleb täpsustada kohaliku omavalitsuse ehitusjärelevalve ametnikuga. Samas, kui omavalitsus on töid lubanud, ei tähenda see veel automaatselt, et korteriomanik ei vaja teiste omanike nõusolekut. Ehitusteatis ja ehitusluba on üksnes instrumendid, mille kaudu omavalitsus järgib üksnes avalik-õiguslikest ehitusnormidest kinnipidamist, ja need ei reguleeri suhteid naabritega.

Allikas: Kodu&Aed

Jaanuarikuu Kodu&Aiast saad lugeda põhjalikult valgustusest, puidust, pisikestest kodudest, toataimede kohast sisustuses, isuäratavatest retseptidest ja paljust muust.