Naise kolmas iga
Marika Vingissar
naine
Üleminekuiga on periood naise reproduktiivsete ehk viljakate aastate ja menstruatsiooni lõppemise vahel. | Freeimages.com

Kui kätte jõuavad üleminekuaastad, ohkavad paljud naised kergendatult, et enam pole vaja sidemeid osta ja koos kuupuhastusega jäävad ära ka igakuised meeleolu kõikumised. Omad probleemid on aga ka selles eas, tuleb vaid osata neist võitjana välja tulla. Mis on menopaus ja kuidas seda ära tunda, uurisime Ida-Tallinna keskhaigla günekoloogilt Aira Perilt.

 

Naistel oleks nagu kolm iga: esimene on lapsepõlv enne puberteeti, siis tuleb viljakas iga ja viimane on viljatu periood. "Üleminekuiga on periood naise reproduktiivsete ehk viljakate aastate ja menstruatsiooni lõppemise vahel. Sel perioodil naise suguhormoonide tase kõigub. Menstruatsioonitsüklid ei ole alati ovulatoorsed ehk munarakk ei saa alati lõpuni küpseks. Naissuguhormoonide tootmine munasarjas on ebaühtlane. Mõned tsüklid on täisväärtuslikud, teised mitte. Menstruatsioonid võivad sel ajal olla ebaregulaarsed ja sageli kestab verejooks üle nädala. Esineb kuumahoogusid.

Üleminekuiga algab keskmiselt neli aastat enne menstruatsioonide lõppemist ehk meie kliimas umbes 47-aastaselt. Mõnel varem, mõnel hiljem," nendib dr Peri. "Sel ajal peaks kindlasti kasutama rasestumisvastaseid vahendeid. Ei maksa arvata, et kui paar kuud pole menstruatsiooni olnud, siis seda enam ei tulegi. Tsükkel on ebakorrapärane, ning kes ei plaani ega soovi küpses eas enam rasedaks jääda, peaks siiski rasestumisvastaseid vahendeid kasutama."

Erinevad perioodid elus

Paljud naised kannatavad unetuse ja kuumahoogude all ning ootavad pikisilmi, millal see ükskord lõpeb. "Üleminekuperiood võib kesta kuni viis aastat," räägib günekoloog. "Kui munasarjad lõpetavad suguhormoonide tootmise, siis aju regulatsioonid rahunevad. Samas 20 protsenti naistest kogeb kuumahoogusid üle 15 aasta. See on suuresti individuaalne. On naisi, kelle jaoks üleminekuaastad kulgevad kergemini, ja samuti on naisi, kelle elukvaliteet saab kõvasti kannatada ning kes tõepoolest vajavad kõrvalist abi." Tihti kohtab kirjutistes mõisteid "kliimaks", "menopaus", "premenopaus" ja "postmenopaus", mis suuresti segadust tekitavad. "Menopausiks loetakse aega, kui viimasest menstruatsioonist on möödas 12 kuud ja rohkem menstruatsioone tulnud ei ole. Euroopa naistel algab menopaus keskmiselt 51. eluaastal.

Periood enne menopausi on premenopaus ehk viljastusvõimeline periood ja pärast menopausi on postmenopaus. Nagu öeldud, saabub enamikul naistel menopaus 45.–55. eluaasta vahel. Menstruatsioonide lõppemist enne 40. eluaastat peetakse enneaegseks ja neile naistele soovitatakse hormoonasendusravi," selgitab naistearst. "Kliimaks seevastu on suguhormoonide defitsiidist ja hormoonide kõikumisest tulenev sümptomite kompleks. Need on nii vasomotoorsed (kuumahood, südame rütmihäired) ja psühholoogilised kui ka füsioloogilised ja ainevahetuslikud reaktsioonid, mida naine üleminekueas kogeda võib. Üldiselt mõeldakse kliimaksi all eelkõige kuumahoogusid, mis on kõige valitsevam ja häirivam tunne. Menopaus ei ole sama mis kliimaks. Kliimaks on sümptomid, menopaus aga seisund," täpsustab günekoloog termineid.

Artikli märksõnad