Pahatahtlikkus, võlad ja prassingud võivad kodust ilma jätta

kodus.ee
vihased naabrid
Pidevad lärmakad peod kortermajas võivad viia selleni, et teised korteriomanikud otsustavad esitada võõrandamisnõude. | Shutterstock

Võlad, kaasomandi kahjustamine, lärmakad peod ja ühistu sisekorrareeglitele sülitamine: taolised korteriomanikud on mõruks pilliks igas korteriühistus. Ent kas sellisel juhul võivad naabrid nõuda korteri võõrandamist?

"Ennekõike tuleb meeles pidada, et korteri võõrandamine on kõige raskem karistus, mis korteriomanikule osaks võib saada ja selle rakendamine peab tõesti olema hästi kaalutud," toonitab Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. "Samas pahatahtlikult kohustuste täitmisest kõrvalehoidvad omanikud peaksid siiski arvestama võimalusega, et korteriühistul on õigus nõuda neilt korteriomandi võõrandamist. Näiteks võib ühistu üldkoosolek kohustada omanikku, et ta enda korteri võõrandaks, kui vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega on viivitatud üle kolme kuu. Samas on võõrandamisnõuded põhinenud ka teistel asjaoludel - nt korduvad öörahu rikkumised, korteris põlengute tekitamised jne," selgitas ta.

Uuest aastast kehtima hakkav korteriomandi- ja korteriühistuseadus sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Võõrandamisnõude võib esitada, kui korteriomanik on korduvalt jätnud täitmata käesoleva seadusest tulenevad kohustuse - seaduse kohaselt peab iga omanik hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

Eriomandi eseme korrashoidmisel on korteriomanik muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta. Ka võib võõrandamise põhjuseks olla pahatahtlik käitumine teiste korteriomanike ja kaasomandi suhtes: näiteks kui inimene keeldub lubamast küttetorustiku vahetust oma korteris. "Samuti võib võõrandamisnõude esitada juhul, kui vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu või isik häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite teostamist," selgitas Mardi.

Kuidas võõrandamisnõude esitame käib?  Uue seaduse kohaselt otsustavad võõrandamisnõude esitamise üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel. Nõude esitamist ei saa korteriomanike kokkuleppega välistada ega piirata ning kui kinnisomand on jagatud kaheks korteriomandiks, võib võõrandamisnõude esitada üks korteriomanik teise vastu.

"Kuid enne nõude esitamist peab olema ühistul piisavalt tõendeid: ähvarduskirjad, politsei protokollid jms. Lihtsalt väidetest, et keegi tegi seda või toda, kohtus ei piisa," hoiatas Mardi. Vastavasisuline otsus tuleb vastu võtta korteriühistu üldkoosolekul ning see peab olema võimalikult detailselt lahti kirjutatud, sisaldama võõrandamise põhjusi jne.  "Selle otsuse poolt peab hääletama niipalju inimesi, et neile kuuluks kaasomandist rohkem kui pool," selgitas ta. "Ehk siis kui kaasomandi suurus on näiteks 300m2, peab otsuse poolt hääletanud inimestele kuuluma kaasomandist üle 150m2," tõi jurist näite.

Seejärel tehakse otsus probleemsele isikult teatavaks ja antakse talle näiteks kolm kuud aega vabatahtlikult korteri müümiseks. Võõrandamisnõude saanud korteriomanik kaotab hääleõiguse ka KÜ üldkoosolekul. "Kui isik seda ei täida, pöördubki KÜ võõrandamismenetluse algatamiseks kohtusse," selgitas Mardi. EKÜL õigusosakonna juhataja toonitab aga, et üldkoosoleku otsus kehtib vaid 1 aasta. "Kui selle aasta jooksul pole kohtusse pöördutud, tuleb teha uus otsus, " mainis ta.

Sarnased artiklid