Päikeseline peremaja, parajaks mõeldud
Eve Veigel
Kodu & Aed
home-decor-kitchen
Maikeni ja Lauri kodu Harku metsa ääres | Juta Kübarsepp

Päikeselise ja avara peremaja teevad koduseks hoolega kaalutud ruutmeetrid, targalt valitud värvid, parajalt puitu ja rõõmsad lastehääled.

Kes: Maiken (40), Lauri (39), Kaarel (15), Kene-Mai (6) ja Käsper (4).

Mis: 150 m² puumaja 1200 m² krundil.

Kus: Laagri alevikus Tallinna külje all.

„Jorjenid õitsevad, viinamarjad kasvavad, meie tegutseme,” võtab oma päeva kokku Maiken Tasa, kes on Harku metsa taga Laagris elanud nüüdseks juba kolm aastat. Kunagi Õismäel ühetoalisest üürikorterist koos alustanud, jõudis nende pere oma kodu sisse seada esmalt avaras korteris Nõmmel. Kolmanda lapse sünd andis tõuke sealt edasi liikuda. Nüüd oskab Viru- ja Harjumaa juurtega paar päris hästi võrrelda, kuidas on lastel kasvada korteris ja oma õuel.

Pereema Maiken tunnistab, et oli päris üllatunud, kuidas kaasa, kes senimaani oli kinnitanud, et tema ei ole „majainimene”, muutis kolmanda lapse ootusega otsustavalt oma suhtumist ning tegi ka majaehitusel suure osa viimistlustöid oma kätega. „Korteris elamise aegu tellisime kõik ehitustööd spetsialistidelt! Aga siin on oma värvitud ja paigaldatud puidust laed ja seinalaudised, kõik liistud akende ümber,” kiidab ta. Valmis elamise ostmist kaaluti vaid sedavõrd, et mõeldi vana maja võlule. Aga kuna seegi oleks toonud kaasa kõvasti lisatöid, siis otsustatigi juba päris uue ehitamise kasuks.

Täpselt tarvidust mööda

2012. aasta algul soetasid Maiken ja Lauri Harku metsa äärde krundi pooleli jäänud majaga, mis tuli esmalt lammutada. Seejärel käis kõik väga tempokalt: ehitama hakati aprillis ja juuniks pidi maja olema panga ettekirjutuse kohaselt väljast valmis. „Meil polnud ei arhitekti ega nägemust, teadsime vaid, et tahame skandinaavialikku puumaja. Käisime ringi ja vaatasime näidismaju, kus enamasti oli ülakorrusel üks tuba ja suur trepihall,“ meenutab Maiken. Juhus viis nad kokku arhitekt Veiko Teiniga, kellega koostöös valmis paari kuuga nende perele sobiv projekt, mille põhjal kerkis väga ratsionaalne elamine. Maja esimesel korrusel on koda, esik-trepihall, köök-elutuba, WC, majapidamis- ja sauna puhkeruum ning saun. Teisel korrusel on neli magamistuba, WC-vannituba ja trepihall-kontor.

„Ma ei armasta kappe, ja ma ei armasta koristada,“ põhjendab Maiken majja detailideni planeeritud arvukaid panipaiku. „Vanas kodus olid meil kõik orvad kappideks tehtud. Kui siia tulime, oli meil kaasa võtta vaid üks kummut, poisi toa laud ja klaver. Müüsime vana korteri koos mööbliga, kuna seal oli teise mõttega soetatud asju. Põhimõtteliselt kolisime kapid tühjaks.“Panga seatud ehitustempo tõttu pidi maja aastaga valmis saama. Seega oli kõigega väga kiire ja pere sealjuures täienemas. Raske oli leida häid ehitusmehi ja nii tegigi perepea ise maja puidust laed, seinapoordid, liistud ja ka sauna. Projekti tegemise aegu käidi veel korterist mõõtu võtmas: kas plaanitavates ruumides on ikka piisavalt avarust.

kodu-sisustus-august2016-4.jpg

home
Maikeni ja Lauri kodu Harku metsa ääres.
Juta Kübarsepp

Sisearhitekt aitas säästa aega ja raha

„Mina olen pigem lapsi kasvatanud ja tööd teinud, samal ajal kui Lauri on maja ehitanud,” kirjeldab Maiken, kuidas põhilised tööd-tegemised jäid kaasa kanda. Samuti tunnustab ta sisearhitekti, kellega pere väga rahul on. „Ma poleks kunagi arvanud, et sisearhitekt võib niipalju aidata,” meenutab Maiken nendega koostööd teinud Marit Kutserit, kellelt telliti esmalt elektriprojekt ja siis juba kogu sisekujundus. „Mulle meeldis väga Mariti väljend: kõik ilusad asjad kokku ei pruugi anda ilusat lõpptulemust. Need nõksud ja soovitused, kust mida vaadata, aitasid meid väga palju. Kõik arvasid, et sisearhitektid soovitavad väga erilisi ja kalleid asju, aga tema oli nõus meiega ka IKEAsse kaasa tulema,” loetleb Maiken mõtteid, mis aitasid nii kokku hoida kui ka jõuda meelepärase tulemuseni. „Marit aitas meie eelistustest tervikpildi kokku panna ja mõistis ka me rahakoti paksust,” kiidab ta üksteisemõistmist.

„Piiratud eelarve paneb sisekujundajale minevat kulu küll kaaluma, aga kui keegi terve aasta sind aitab ja olulise esile toob, koostab ka eritellimuste joonised, siis saadki veidi erilisema ja parema tulemuse,” kirjeldab Maiken, mida kõike oli lihtsam teha koos sisekujundajaga. Sisearhitekt Marit aitas ka tapeedikulu, plaatide jm materjali kulu arvestada ning tellimusi vormistada – töö ja laste kõrvalt toonuks iga lisateema ülemäära vaeva.

Maja või korter?

Lauri kinnitab, et oma majaga kaasnevad tööd olid talle lapsepõlvest hästi teada ja kuni korteris ruumi jagus, hoidis mugavus neid seal paigal. Aga nüüd ei ole mingitki kahtlust, et vahetus oli igati õigeaegne. Lisaks on hästi planeeritud majaga igakuised kulud väiksemad kui suures korteris. Hea tulemuse nimel on vaja siiski väga paljud asjad enne hästi läbi mõelda, millest olulisemana toob ta välja maja suuruse, materjali ja küttesüsteemi. Puitkarkassmaja valiti sellepärast, et seda sai kõige paremini soojustada. Ruutmeetritelt üritas ta teha maja nii väikese kui võimalik, aga on nüüd veendunud, et iga asi kokkuhoidu ei too ja praegu kavandaks ta mõnevõrra avaramalt.

Algul arvati, et köök võiks suurel perel olla eraldi ruum, siis aga otsustati avatud ruumide kasuks. „Mõtlesin sellele, milline on maja siis, kui ükskord kahekesi jääme. Aga see 15 20 aastat, mis lapsed meiega koos on, oleks vaja vahel ka omaette olla,” tõdeb Lauri, et avatud eluruumid ei ole alati kõiges praktilised. Küttesüsteemi pealt kokku hoidmine ei anna samuti tulemusi, on ta kindel ja soovitab valida tehnosüsteemidest ühe firma lahendusi – erinevate sobitamine ei pruugi anda tegelikku kokkuhoidu ja garantiid. Valitud maaküttega on nende pere igati rahul.

Allkorrusel käib elu ringiratast kahel pool maja, suvel aeda avatud elutoauksest sisse ja välja – terrassid on majal mõlemal pool. Juhtus nii, et ühe asemel telliti kogemata kaks betoonkividest ringi ehk „päikeseterrassi”, meenutab Maiken, ja nii sai ka mõlemale koht leitud. Kuna maja ehitusjääkidest oli Lauri valmistanud lastele ka mängumaja, siis leidiski teine ringkividest terrass oma koha selle ees. Et oma maja juures tööd ei lõpe, on õuel ka korralik keldriga abimaja, kuhu mahuvad nii saed, aiatarbed, rattad kui ka suusad, mida viieliikmelisel perel ikka jagub. Üllatav lisahüve majas elamisele on see, et sõpru käib nüüd külas hoopis rohkem – ruumi on nii lihtsalt olemiseks kui ka tegutsemiseks.

Kolm küsimust perele: vastavad Lauri ja Maiken Tasa

Millega kõige rohkem rahul olete?

Meie sooviks oli valgusküllane, avar ja hubane maja. Oleme rahul tervikliku tulemuse ja sujuva koostööga, mis laabus koos sisearhitektiga vastastikuses üksteisemõistmises.

Mida nüüd teisiti teeksite?

Soovitud hubasus ja laste turvalisus on saavutatud, aga nüüd eelistaks Lauri elutoast eraldi kööki.

Mida soovitate teistele kodurajajatele, kes sama tee plaanivad ette võtta?

Julgustame kõiki oma majale mõtlejaid – sellises keskkonnas on väga tore lapsi kasvatada. 

Artikli märksõnad