Palgivahetus vanal majal. Miks vundament viltu vajub?
Hannu Koiviso
Väikesed ekskavaatorid ja kahveltõstuk kuluvad palgivahetustööl marjaks ära. | Hannu Koiviso

Ka palk elab – seda mõjutab õhuniiskusest tulenev pehkimine. Vanaaja ehitusmehed on arvesse võtnud edaspidiseid palkmaja parandamisvajadusi juba palkhoonet ehitades.

Erinevate hoonekonstruktsioonide puhul on ka palgivahetamise vajadus erinev. Alt tuulutatavate põrandatega hoonel suuremat palgivahetust ei tohiks ette tulla, kui põrandaalune tuulutus on ikka korralikult ehitatud.


Niiskus on puidu vaenlane
 

Kui halva õhuvahetuse tõttu tõuseb niiskus puidus 23 protsendini, hakkavad seda ründama seened ja puu hakkab mädanema. Soklile toetuvas põrandas tõuseb niiskusesisaldus eriti kevaditi, kui õhuniiskus ületab 90 protsenti. Kui ka kevadilm on kuiv, lisab õhutemperatuuride vaheldumine siiski niiskust.

Vanematel palkhoonetel võib olla mullassokkel, kus väliseinte alla on kuhjatud sambla ja muu pinnase segu; nii ka seintest sissepoole, et ära hoida välisseinte ääres ruumides sees külmasildu. Mullassoklis on mullaspalgid, mis piiritlevad mullassokli laiuse hoone põranda all, välisseintest umbes 70 cm seespool. Välisseina ja mullaspalkide vahele on pandud täiteks orgaanilist ainet, pinnast, tõrvapõletusjäätmeid, tellisesodi ja muud saadaolevat. Mullaspalkide asemel on kasutatud ka kiviladu.

Mullassokli puhul tekib kapillaarsusnähtuse tõttu probleem niiskusega, kui vesi tõuseb mullassoklis ülespoole. Puu pikalt niiskust ei talu ja ka niiskuse abil kasvama hakanud seened mädandavad puitu. Saunades ja lautades, kus rohkem niiskust, on ka rohkem puidukahjustusi kui kuivades hoonetes.

Puidust katuse kõige tavalisem kahjustaja on seen nimega majakorgik ehk majanääts. Sel seenel on vaja eluks 40-protsendilist niiskuskeskkonda. Enamasti esineb teda räästaosas.


Alumist palgirida on lihtne vahetada
 

Kivid ei pea olema kõrguses ühel joonel, sest palgisse saab kivile toetumiseks vastava pesa teha. Alumine palgirida on tihtipeale tehtud ülaltpoolt siledaks, et seda oleks kerge välja vahetada, kui see pole just ülemise palgireaga lukustatud. Sellisel kombel saab alumise palgi otse küljepoole välja liigutada.

Vanaaja ehituskunstis on ennevanasti arvesse võetud ka toorest puust tekkivad kimbatused.

Alumise palgirea vahetamine  käib nii, et keermevarda abil tõmmatakse ülemine palgirida kummaltki poolt 6 x 6 plankude vahele kinni ja seestpoolt tõstetakse hüdrotungraudadega hoone üles – nii saabki alumise palgi kergesti välja tõsta.

Kui ka järgmisi palke on vaja vahetada, kukuvad need juba niisama alla. Võimalikult palju tuleks kasutada masinate abi. Väikesed ekskavaatorid ja kahveltõstuk kuluvad palgivahetustööl marjaks ära.


Miks vundament viltu vajub?
 

Sein peab koormama aluskive ühetasaselt, keskelt sokliserva silmas pidades. Seepärast ongi aluskivid umbes paar tolli seinapalkidest väljaspool. Vahel aga on soklikivid kaldunud ülaservast väljapoole. See on sellest, et palgid on seestpoolt mädad ja raskuskese on liikunud aluskivi välisservale.

Maa külmumine tekib aga asjaolust, et soklialune täide on tihedaks muutunud. Välisnurga rennid tekitavad veel lisaveekoormust, mis võib hoonetele mõjuda suisa punktkoormusena.

Tavaliselt on nii, et seinad vajuvad, aga hoone keskel olev ahi püsib samal kõrgusel. Toas saab sellest aru palli abil, mis veereb seinte äärde,  mitte toa keskele.

Kas vana pakmaja soojustada või mitte, sellest loe põhjalikult siit
Vana talumaja põranda taastamisest loe siit.