Pühade ootus Supelsakstes
Tiina Kolk
Kodu & Aed/Jõulud
supelsaksad, jõulud
Ühispildil on (vasakult) Anna ja Jaani poeg Karl, esiplaanil istuvad Villu tütar Marta ning Anna ja Jaani tütar Ella. Nende taga seisavad Villu, Ruth, Jaak, Emma ja Anna Huimering ning kõige taga Jaan Karp. | Meeli Küttim

Jõuluajal on kohvikus teadagi kibekiired päevad ning seepärast otsustasid kohviku Supelsaksad omanikud Jaan Karp ja Anna Huimerind lähedased enne kibekiiret aega kokku kutsuda, et pühadeplaane pidada. Kuigi terve nende suur pere ei saanud selleks Pärnusse tulla, kujunes õhtust meeleolukas koosviibimine.

Erilise atmosfääriga kohviku Supelsaksad pererahvas pakub külastajaile võimalust taas kogeda ammu kaotsiläinud värvikat ja lopsakat maailma, pannes menüüsse nii vanaemadelt kui Prantsuse klassikast pärit roogi. Siin valitsevad vitaalsus ja ehedus ning õhus hõljub hea kohvi ja vast valminud hõrkude kardemonisaiade lõhn.

Kaheksa aastat tagasi riskisid muusik Jaan ja prantsuse filoloog Anna – toona elasid nad ajutiselt koos pisipojaga Pärnus suguvõsale tagastatud mõnusas katusekorteris, mille naise arhitektist isa Jaak ja kunstnikust ema Ruth olid oma neljale lapsele mõeldes korda teinud – suvepealinnas kohviku avada. Kuigi oli sügav masuaeg, olid nad õnneliku juhuse tahtel leidnud selleks sobiva, pea 150 aasta vanuse hästi säilinud maja.

Väljast üpris tagasihoidliku moega hoone siseruumid on palju suurejoonelisemad oma anfilaadsüsteemi, kahhelahjude, kahepoolsete tahveluste, algupäraste akende ja väärikate vanade põrandatega. Toona meespere eestvedamisel tehtud põhjaliku remondi käigus toodi kogu klassitsistliku puithoone ilu paksu kultuurikihi alt välja ning praegu ei meenuta majas miski vahepealseid aegu.

Nii kohvikul kui ka selle toetusgrupil on läinud hästi. 2011. aastal pärjati Supelsaksad Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemiaga, kohvik valiti 50 Eesti parima söögikoha hulka ning hiljem korduvalt Pärnu parimaks kohvikuks.

Arhitekt Jaak Huimerind pälvis Kultuurkapitali aastapreemiad Maarjamäe lossi tallihoone renoveerimise ja Pärnu villa restaureerimise eest. Ruth Huimerind avaldas mullu oma fotosid tutvustava raamatu. Nooremad lapsed Saara ja Johan elavad praegu maailmalinnades – Londonis ja New Yorgis. Saara õpib King’s College’is kultuurikorraldust, Johan täiendab end internina fotograafia ja produktsiooni vallas. Villu tasakaalustab kirjut boheemlaste seltskonda ratsionaalsema mõtteviisiga ning töötab finantsalal, tema kaksikutest tütred Marta ja Emma õpivad sügisest Tallinna Reaalkoolis. Jaani ja Anna poeg Karl käib Olavi Kõrre juures kitarrimängu õppimas ning tütar Ella lasteaias.

Põhjalikud ettevalmistused

„Enne jõule on hullult kiire. Kohviku-, kodu- ja pereelu on nagu segunenud. Näiteks kui läheme kuuske ostma, siis toome kohe mitu puud: ühe kohvikusse, kaks sinna terrassile ja neljanda koju,” mainib Anna. Perekonnapeoks ja advendiaja sissejuhatuseks tõid nad kohvikusse väikesed kuused, mida kaunistati Ruthi kollektsioonist valitud ehetega. Nimelt on fotograafist graafilisel disaineril märkimisväärne kuusekaunistuste kogu.

„Jõuluõhtuks toome suure kuusepuu ja ma ehin seda lausa pool päeva. Mida rohkem, seda uhkem! Kard ja värvilised elektriküünlad peavad kindlasti olema. See on selline lapsepõlve muinasjutukuusk,” mainib Ruth. Seni kui Ruth ja lapselapsed sobivaid ehteid valisid, kattis Anna koos teiste kodakondsetega laua. Villu oli Tallinnast kaasa toonud suure kimbu alpikanniõisi.

„Alpikannid on nostalgialilled. Vanasti müüdi jõuluajal põhiliselt alpikanne ja neid oli paljudes värvitoonides. Nüüd on alati kodus ka hullutavalt lõhnavad hüatsindid,” mõtiskleb Ruth, kes tunneb suurt sümpaatiat mõlemate vastu.

Annale meeldivad ratsuritähed ning advendiajal puhkeb Supelsakste kohviku iga laua vaasis õide üks amarüll. Samuti on Ruth igal aastal teinud mõned butafoorsed seaded seente ja samblaga. Kuna jõuluajal on külastajad kuidagi helgemas meeleolus, peaksid kohviku menüüsse võetud klassikalised peoroad – pasteet, räimerullid, marineeritud lõhe, veisekeel – neid küll rõõmustama.

Kodakondsetele pakuti söömaajal pasteeti ja ahjukilusid. Toekamaks roaks küpsetas Anna pardikoibi, mida nad olid maitsestanud koos poja Karliga. Nimelt huvitub 9aastane õppur kokakunstist ning teeb hea meelega koos vanematega süüa. Kohvikõrvaseks valmistas Ruth klassikalisi küpsiseid ja Anna koogi. Sööjad kiitsid ka tema kartulivormi ja võisaiu.

Aastatepikkused tavad

„Jõululaupäeval on laud muidugi lookas ja kuusk kullas-karras,” märgivad pidulised. Siis koguneb nende suur pere Pärnusse nädalaks ajaks ning selleks tehakse põhjalikke ettevalmistusi, et kõik saaksid seda aega täiel rinnal nautida.

„Tavaliselt koguneme Anna ja Jaani kodus. Enne pidulikku jõuluõhtusööki käime alati kalmistul kallitele kaimudele küünlaid süütamas. Tuhanded küünlad lumes põlispuude all tekitavad harda ja pühaliku meeleolu. Koju tagasi jõudes sööme-joome head-paremat. Siis tuleb jõuluvana, kes toob täiskasvanutele loosipaki ja lastele mõistagi rohkem kinke, millest osa on kokku pandud jõuluvanale saadetud kirjade põhjal, osa tõeliselt üllatavad,” tutvustab Ruth õhtu kava.

Järgmisest päevast ehk 25. detsembrist algab teistmoodi nädal, mil mängitakse lauamänge, veedetakse sõpradega aega ning öösiti vaadatakse tohutult palju filme, kusjuures igaüks saab oma lemmikuid mängukavva lülitada.  „Muidugi muutub elurütm, sest enne kella kahte öösel magama ei saa ja enne kella 10 hommikul keegi üles ei ärka. Aga väga mõnus on seda ühekoos teha,” teatab Ruth rahuloluga. „Tegelikult on see ainuke rahulik, perele ja sõpradele pühendumise aeg. Käime külas ja kostitame ise külalisi,” nendib Anna. Pärnu ongi nende pere jaoks oluline maamärk, sest siit on ju Ruth pärit. Nüüd on see ka Anna, Jaani ja nende laste kodulinn.

Graafilisest disainerist fotograaf on Pärnus teinud võrratuid fotolavastusi, aga suvisel ajal hoolitseb ka Supelsakste lillepeenarde eest. „Näiteks tänavu kõrgusid tokkroosid seal räästani ja õitsesid rikkalikult külmade tulekuni,” märgib hobiaednik. Supelsaksu on nii nõu kui jõuga toetanud Anna vanem vend Villu ja Jaani ema Aino. Kohvikus on kõik suved töötanud ettekandjana Anna noorem õde Saara.

Sel suvel said kaksikud Emma ja Marta paraja töökogemuse kohviku kioskis jäätist müües. Enne kingipakkide loosimist arutati isekeskis, millal minna koos balletti „Pähklipureja” vaatama. „See on tore traditsioon,” kiidavad Marta ja Emma. Pärast jõulupuhkust algab Jaanil ja Annal taas kibekiire aeg, kuna nad plaanivad avada kohviku ka Tallinnas.

Vaata lisaks Supelsakste pere maitsvaid pühaderetsepte ajakirjast Jõulud!