Söö ikka liha ka!
Mai Maser
Kodutohter detsember 2016

Hoolimata uue aja suurest taimetoidutuhinast jääb ka liha enamiku toidulauale. Mis oleksid jõulud ilma seaprae ja hapukapsata?! Kui süüa liha mõistlikult, siis ainult sellest ei johtu ei ülekaalu- ega vähioht. 

Hoolimata uue aja suurest taimetoidutuhinast jääb ka liha enamiku toidulauale. Mis oleksid jõulud ilma seaprae ja hapukapsata?! Kui süüa liha mõistlikult, siis ainult sellest ei johtu ei ülekaalu- ega vähioht. 

Inimene on oma olemuselt segatoiduline, seega ka lihasööja. Liha on üks täisväärtuslikumaid toiduaineid, mis annab kehale vajalikku materjali lihaste ehitamiseks, samuti vastupidavust ja elujõudu.  

Eriti väärtuslikku valku
Ajast aega on põhjamaade inimesed liha maitsega harjunud, kuid veelgi tähtsam on see, et sellest tarvilikust toiduainest saame suure bioväärtusega väga vajalikku valku, mis aitab kaasa ka antikehade tekkele organismis. Lihavalk sisaldab kõiki üheksat asendamatut aminohapet, mida organism ise ei tooda ning mis on inimesele sobivas vahekorras. Liha koostisosadest moodustavad valgud kuni 20%, suur osa on vett (70–75%), lisaks rasvu ning olulisi vitamiine ja mineraalaineid. Näiteks sisaldavad liha ja lihatooted enamasti B6- ja B12-vitamiini (rasvasemad ka A-vitamiini), hästi omastatavat rauda, samuti tsinki ja seleeni.
Loomsed valgud seeduvad suhteliselt täielikumalt ja kiiremini kui taimsed ning organism omastab neid hõlpsamalt. Peale igat liiki liha, ka linnuliha, on loomsete valkude head allikad veel muna, piimatooted (nt kohupiim, juust, kodujuust) ja kala. Kaunviljades, teraviljatoodetes, pähklites ja seemnetes on samuti rohkesti valku, kuid see on mõnevõrra tagasihoidlikuma bioväärtusega. Loomsed valgud eraldi, kuid ka kombinatsioonis taimsete valkudega annavad piisavalt asendamatuid aminohappeid, olles enamjaolt küllaltki hästi seeduvad. Sellega peavad arvestama taimetoitlased, kes liha ei söö – nendel on mõistlik piim ja munad menüüsse siiski alles jätta.

 

Artikli märksõnad