Talv on katustele katsumuste aeg
Kristina Traks
TM Kodu & Ehitus
katus
Katus | Promopilt

Talvel tuleb suurt tähelepanu pöörata katustelt lume ja jää tõrjele. Samuti näitab pakaseilm hästi kätte, kus on maja nõrgad kohad – nimelt tekivad jääpurikad sinna, kust katuse alt tulev soojus sulatab katusel lund, mis üle räästa valgudes purikaid looma hakkab.

Katusel olev lumi ja jää pole mitte ainult katusele endale ohtlikud, vaid alla kukkudes võivad need vigastada ka inimesi ja sõidukeid. Näiteks Tallinnas jälgib munitsipaalpolitsei väga teraselt seda, et majadel oleksid purikad eemaldatud ning katustelt ei variseks jääd. Liigne lumekoormus ohustab kõige enam teras- ja puitkonstruktsioonidega kergehitisi või ehitiste osi (varjualused, varikatused, karniisid), lameda katusega või väikese katusekaldega ehitisi ning vanemaid ja juba amortiseerunud ehitisi. Katustel on kriitilised need kohad, kuhu tuulega tekivad lumekogumid. Seal võib lume tekitatav koormus olla palju suurem konstruktsioonile lubatud koormusest.

Lisaks võivad jääpurikad ja -kamakad lõhkuda ka vihmaveesüsteeme, takistada katuseharja poolt tuleva lume sulamist ning sulanud vesi võib hakata katusekattematerjalist (teraskatuse puhul paanide liitekohtadest, kivikatusel kivide vahelt) katuse- ja seinakonstruktsiooni sisse jooksma. Ka võib sulavesi koguneda räästakasti, kus öösel külmudes tekitab uue jääkogumi ning iga päevaga aina kasvades kukub lõpuks koos räästakastiga alla. Räästakasti kogunev sulavesi võib hakata imbuma ka seinakonstruktsiooni, ning tekitab suure kahju soojustusele ja siseviimistlusele. Äsja sadanud lumi pole raske, kuid ajapikku ja eriti soojemate ilmadega vajub see kokku ning kuigi visuaalselt paistab lund olema katusel vähem, siis tegelikult on mass raskem.

„Kui värskelt sadanud lund on juba vähemalt 20-30 cm, tasuks kindlasti saju lõppedes hakata seda katuselt eemaldama. Soovitav on see eemaldada juba enne sula tulekut, sest siis on see protsess tunduvalt lihtsam, sest juba jäätuma hakanud lume eemaldamine on palju raskem. Et jääpurikaid ei tekiks või tekiks väga vähesel määral, tulekski varakult katuselt lume koristusega tegeleda. Siinjuures tuleb meeles pidada, et ohutus on alati number üks ja seda ei tohi mingil juhul eirata,“ räägib Ruukki Products ASi Põhja-Eesti piirkonna müügijuht Kristjan Õsso. Oluline on eemaldada ka lumetõkete taha pidama jäänud lumi, sest talve jooksul koguneb sinna aina lund juurde ning oma raskusega võib see rikkuda nii lumetõkke kui ka katuse.

Natuke lund võib katusel olla

Õsso soovitab jätta katusele ca 5-sentimeetrise lumekihi ja ülejäänud labidaga alla lükata. Muidugi tuleb katusel töötades ennast turvarakmetega kinnitada, soovitavalt nt II klassi katusesilla või -redeli külge, ning märgistada tööde piirkond ümber maja, et keegi möödakäijatest ei jääks katuselt tuleva lumelaviini alla.„Kui lükata katus päris paljaks, võib lumelabidas teraskatuse pinnakatte ära rikkuda ning tulemuseks on vähekestvam katus. Kevadel tasub alati katus visuaalselt kontrollida ning teha aegsasti vajalike parandusvärvimisi,“ soovitab Õsso. „Teraskatustel ja ka kindlasti enamike teiste katusekattematerjalide puhul ei tohiks valimatult kangiga jääpurikaid või külmunud lund peksta. Selle tagajärjel võite kangi lüüa ka katusematerjalist läbi.“Katusepuhastajat tellides kontrolli firma tausta: kui ta on sel alal tegutsenud mitu aastat ning tema kohta on internetis kiitvaid kommentaare, tasub tellida pigem see katusepuhastaja kui suvalised mehed, kes küsivad küll vähem raha, kuid ei anna garantiid, et katus ja nad ise terveks jääksid.

Tähelepanu vihmaveesüsteemidele

Mõnikord võib olla mõttekas vihmaveerennidesse- ja torudesse küttekaablite paigaldamine. AS Esvika Elekter müügijuht Tõnu Koppel selgitab, et küttekaablite paigaldamine katuse lume- ja jäätõrjeks aitab ära hoida jääpurikate tekkimist ja alla kukkumist, vihmaveesüsteemide (ja ka katuse) purunemist või kahjustumist suure lume ja jää koormuse all, katuseneelude, äravoolude ummistumist ning külmumist. „Korralikult soojustatud katuste korral tekivad jääpurikad vihmaveerennides väikese miinuse ja/või plussi korral ja sellisel juhul piisab vihmaveerenni ja-torusse paigaldatavast küttekaablist probleemi kõrvaldamiseks,“ ütleb ta. Küttekaablid sobivad Koppeli sõnutsi igale katusele ja renni. Tuleb jälgida katuse ja vihmaveetorude ja rennide materjali ja vastavalt sellele valida ka kaablite maksimaalne meetrivõimsus. Kui on tegu ruberoid-(tõrvapapp)katuse või plastrennidega, siis ei tohiks kaabli meetrivõimsus ületada 10 W/m, muul juhul 20-40 W/m.

Samas märgib Koppel, et kui majal ikka järjekindlalt igal talvel räästastesse jääpurikad ilmuvad, siis järelikult on see halvasti soojustatud. Siis ei ole aga rennide kütmisest enam kasu. Taolisel puhul on abi, kui probleemsetele kohtadele paigaldada küttekaabel 150…250 W/m2 üles-alla looklevalt lumetõkkest allapoole kuni katuseservani. Loomulikult peab küttekaabel olema ka vihmaveerennis ja -torus. Kindlasti ei tohi katustel kasutada tavalisi põrandaküttekaableid. Tehniliselt jagunevad sulatuskaablid kaheks: püsitakistuskaablid ja isereguleeruvad kaablid. Esimesed on soodsamad, kuid nende tellimisel peab täpselt teadma oma maja rennide ja torude pikkuseid, sest hiljem paigalduse käigus püsitakistuskaableid lühemaks lõigata ei tohi. Isereguleeruvad kaablid maksavad rohkem ning aja jooksul töötades nende efektiivsus väheneb (st aastate möödudes tuleb need paratamatult välja vahetada), kuid neid on võimalik töö käigus parajasse mõõtu lõigata.

Ilma termostaadita ei saa

Koppel räägib, et just viimaste osas on inimestel palju väärarvamusi. Arvatakse, et seda tüüpi küttekaabel lülitab ennast sisse ainult alates mingist temperatuurist ja sellele kaablile pole termostaati tarvis. „Tegelikult tarbib küttekaabel voolu igasuguste temperatuuride korral. Mida madalam on temperatuur, seda võimsam on küttekaabel ja vastupidi. Välja aga see kaabel ennast ise kunagi ei lülita, vaid selleks on ikkagi tarvis termostaati,“ selgitab ta. Üldine reegel on, et üle 8 meetri pikkustesse rennide-torude süsteemidesse on mõistlik paigaldada püsitakistuskaablid (Ensto TASH või DEVIsnow DTCE-30), lühematesse sobivad isereguleeruvad kaablid (Ensto Optiheat või DEVI Iceguard 18). Lisaks on vaja ühendus- ja paigaldustarvikuid ning juhtimisseadet (termostaati). Mõistlik on valida termostaat, millel on nii temperatuuri kui niiskuse andurid (DEVIreg 850 või ECO 900). Siis lülitatakse kaablid sisse ainult juhul, kui reaalselt niiskus (st lumi ja jää) hakkab rennidesse tekkima.

Kas osavate kätega majaomanik saaks ka ise küttekaablite paigaldamisega hakkama? Koppel soovitab pigem kasutada spetsialisti abi, sest tegemist on ikkagi elektritöödega. Hea uudis on aga see, et kui kaablid on õigesti valitud ja paigaldatud ning tegu on püsitakistuskaablitega, töötavad need tõrgeteta aastakümneid. Kaablid ise mingit hooldust ei vaja, küll aga tuleb kindlasti puhastada katused ja rennid igal sügisel lehtedest, okastest ja muust prahist, sest muidu võivad kaablid üle kuumeneda ja läbi põleda.

Artikli märksõnad