Tark tegutsemine päästab elu
Marika Vingissar
Kodutohter oktoober 2017
Südame seiskumisel alusta viivitamatult elustamisega: vabasta hingamisteed, tee kunstlikku hingamist ja südamemassaaži . | Shutterstock

Inimesi võivad ootamatult tabada igasugused tervisehädad, ja küll on hea, kui läheduses on keegi, kes oskab või vähemalt püüab aidata. Seda, kuidas reageerida ja mida kõigepealt teha, uurisime MTÜ Rahvakoolitus Elu esmaabikoolitajalt Margit Pärnalt.

 

Oleme küll lugenud ja ka näinud, kuidas peab õnnetuse korral tegutsema, kuid kardame ikkagi, et teeme midagi valesti ja võime olukorra hullemaks teha. Õnneks pole enamik õnnetusi või hädajuhtumeid nii ohtlikud, et kaalul oleks kannatanu elu – talle tuleb sageli lihtsalt toeks olla ja kiirabi välja kutsuda.

Ettevaatust peatraumaga

"Kui inimene on kukkunud pea peale, tuleks esmalt kontrollida, kas ta on teadvusel," rõhutab Margit Pärn. "Teadvuse kaotuse korral tuleks kannatanu keerata väga ettevaatlikult küliliasendisse – mitte mingil juhul ei tohi teda tõsta istuma ega enda najal süles hoida. Kui on lülisambavigastus, teeb see asja hullemaks. Teadvusel inimene võtab ise asendi, kus ta ennast kõige mugavamalt tunneb.

Tugeval kukkumisel pea peale võib tekkida ka kaelavigastus. Kuigi inimene teadvust ei kaotanud, tuleks sellegipoolest jälgida, kas tal on valu kaelas ja ega käed-jalad ei surise. Nende sümptomite korral tuleb jätta inimene rahulikult lamama ja kutsuda abi. Tugeva löögi korral pähe võib tekkida ka peaajupõrutus. Seetõttu vajab inimene pärast kukkumist vähemalt 24 tundi lamamisrežiimi, rahu ja jälgimist, sest alati on oht, et traumajärgsetel tundidel või päevadel võivad ootamatult tekkida uued sümptomid või ettenägematud tüsistused. Kui tekib järjest tugevnev peavalu, iiveldus ja tasakaaluhäired, tuleks lasta end meedikutel üle vaadata."

Seeni peab hästi tundma

Igal sügisel jookseb uudistest läbi mõni seenemürgistuse juhtum, mis halvemal juhul võib lõppeda isegi surmaga. Esmaabikoolitaja arvab, et korjama peaks ainult neid seeni, mida inimene kindlalt tunneb, kuid ikka aetakse mõni mürgine seen söögiseenega segi. "Kui on kahtlus, et tegemist võib olla seenemürgistusega, peab kannatanule andma väikeste lonksudena vett juua ning võimalikult kiiresti tuleks anda aktiivsütt. See on asendamatu abimees mürgistusjuhtude korral ja seda peaks igas koduapteegis varuks olema. Aktiivsüsi seob söödud mürgiseid aineid ja takistab nende imendumist.

"Abi oleks sellest, kui saaks kindlaks teha, mis seenega oli tegu ja kui palju seda söödi. "Kohe tuleks helistada ka mürgistusinfoliinile 16662, et saada teada, kas tegemist on mürgise seenega ning kas manustatud kogus on tervisele ohtlik või mitte. Infoliinilt saadud juhiseid tuleb järgida täpselt. Kui teadvus kaob, tuleb kohe kutsuda kiirabi," selgitab Margit Pärn.

Telefon metsa kaasa

Ikka juhtub, et mõni vanamemm või -taat läheb metsa seenele või marjule ja eksib ära. Kui enne õhtut koduteed ei leia, tuleb tal ööseks metsa jääda ja see võib saada saatuslikuks – eksinut võib ähvardada alajahtumine. Organismi alajahtumist soodustavad veel märjad riided, tugev tuul, kroonilised haigused ja liikumatus.

"Mõõduka alajahtumise korral langeb kehatemperatuur 29,5–27 kraadini ning inimese mõtlemisvõime nõrgeneb, tekib mälukaotus, ükskõiksus- ja tardumusseisund ning unisus. Kui kehatemperatuur langeb 26,5–25,5 kraadini, kaotab külmunu teadvuse, ei reageeri kõnetamisele, refleksid kaovad, südametalitlus muutub korrapäratuks ning võib peagi lakata," hoiatab Margit Pärn.

"Kerge ja mõõduka alajahtumise korral tuleb inimene viia kiiresti sooja ruumi, võtta ära märjad riided ja jalanõud, mässida tekkidesse ja anda sooja juua. Muidugi ei tohi pärast ülessoojenemist uuesti külma ja tuule kätte minna." Margit Pärn rõhutab, et alati peab kontrollima, kas laetud telefon on kaasas. Kuigi vahel ei pruugi metsas levi olla, võib ringi käies ja tuttavat kohta või teed otsides ikkagi levipiirkonna jõuda. Ja liikumine on kasulik, sest see hoiab keha soojana. Külmalaine korral tuleb hoida kontakti üksildases maakohas elavate sugulaste ja tuttavatega, et olla kursis nende tegemistega. Ei maksa unustada ka eakaid naabreid, kes võivad vajada hoolt ja abi ning kes ei pruugi ise hakkama saada

Põletus vajab kiiret jahutust

Okste põletamisel ja hoidiste tegemisel on kerge ennast ära põletada. Kiire ja õige esmaabi on põletuse korral ülimalt tähtis. "Kõigepealt tuleb võimalikult kiiresti eemaldada põletada saanud kohalt riided ja jahutada nahka 15–20-kraadise veega. Kui vesi on jahedam, võib nahale tekkida külmakahjustus.

Koduapteegis võiks varuks olla põletusgeeli – vesiemulsioongeeli, mida võib panna põletada saanud kohale. See vähendab valu ja põletuse süvenemist. Põletus võib 24 tunni jooksul süveneda, seetõttu hinnatakse põletuse astet alati alles ööpäeva pärast. Kui põletus on suurem kui kaks protsenti kehapinnast või kui tegemist on kolmanda astme põletusega, peab kutsuma kiirabi.

Samuti tuleks kiirabi kutsuda kindlasti siis, kui põletus on näo piirkonnas ja inimesel on tekkinud kähisev hingamine. Sel juhul on tõenäoliselt saanud põletada ka hingamisteed – see võib juhtuda, kui oksi põletades läheb lõke suureks. Hoidiste tegemisel peaks kõik liigutused enne läbi mõtlema, et ei tekiks kuuma marinaadi või moosiga rabistamist. Purkide alla peaks panema märja köögirätiku, et need ei libiseks, ja kuumi purke võiks tõsta ja kaasi sulgeda nahkkindaga," annab Margit Pärn nõu.

Kuidas aidata tänaval lamavat inimest

Pahatihti liiguvad inimesed õnnetuspaigast või tänaval lamavast inimesest mööda, nagu poleks midagi märganud, ja õigustatakse ennast, et kindlasti on too purjus. Kas vaevama jääv süütunne on parem kui teadmine, et sa said kellelegi head teha? Alati tuleb püüda hädasolijat oma teadmiste piirides aidata, kuid oluline on hoiduda kannatanule veelgi suurema kahju tekitamisest. Ja kiirabisse oskab igaüks abi kutsumiseks helistada.

Mida teha, kui keegi meie kõrval, kas tänaval või ühissõidukis, kokku kukub? Kas teda tohib liigutada või tema pead kergitada?

Esmaabikoolitaja Margit Pärn õpetab: "Kui inimene kukub kokku, siis jäta ta lamama ja proovi temaga kontakti saada. Kui inimene on teadvuseta, ei tohi teda üles tõsta enne, kui tema teadvus on taastunud. Kontrolli, kas ta hingab, ja hoia tema hingamisteed avatuna, lükates pea kuklasse või keerates kannatanu külili. Kutsu abi ning ole kannatanu juures kiirabi tulekuni. Kiirabi teeb kohale jõudes juba ise kindlaks, kas tegemist on infarkti, minestuse, kukkudes saadud peatrauma või -põrutusega."

Näpunäited alajahtunud inimese abistamiseks

Kui märkad maaslamajat, kutsu kohe abi, sest suure külma korral on abi kiire saabumine kriitilise tähtsusega.

Liiguta kannatanut ettevaatlikult.

Vabasta inimene märgadest riietest. Soojuse hoidmiseks pane talle selga kuivad riided ja mähi ta teki sisse.

Võimaluse korral vii kannatanu sooja kohta, kus on soovitatavalt toatemperatuur, ning alusta tema aeglast ülessoojendamist.

Sügava alajahtumise korral alusta soojendamist seestpoolt väljapoole. Organismil aitab soojeneda näiteks soojade aurude sissehingamine või sooja vedeliku joomine.

Südame seiskumisel alusta viivitamatult elustamisega: vabasta hingamisteed, tee kunstlikku hingamist ja südamemassaaži vahekorras 2 : 15 (kaks korda teed suust suhu hingamist ja 15 korda vajutad, peopesi üksteise peal hoides, rindkerele).

Kui sügava alajahtumisega kaasnevad teadvushäired, helista hädaabinumbril 112.

Mida kindlasti teha ei tohi

 Sauna minemine on külmakahjustuse järel keelatud, kuna temperatuuri järsk tõus võib olla organismile eluohtlik.

 Ära pane käsi ega jalgu kuuma vette, kuna temperatuuri järsk muutus võib kahjustada kudesid.