Tuudi jaamahoone uus õitseng
Agneta Land-Koskinen
Diivan
Avar elutuba oli endise jaamahoone ooteruum. Aknarivi all paikneb kogu ruumi ulatuses praktiline riiul. Tammepuust söögilaud, nagu ka toolid selle ümber, on taaskasutusel. Söögilaua kohal ripuvad Tom Dixoni valgustid Copper Shade. Kristall-lühter pärineb | Terje Ugandi

Traditsionalismi sugemetega funkstiilis Tuudi raudteejaamahoone paikneb Rapla-Virtsu raudteetammi ääres, Lihulast 7 km kaugusel. Lähim keskus Haapsalu jääb paigast 45 km ning Pärnu 55 km kaugusele. 1930ndatel valminud jaamahoone on ehitatud Leon Johansoni kavandi järgi. Praegu on kunagine Tuudi jaamahoone, mis veel hiljuti tühjana seisis, uuele õitsengule puhkenud, vaatamata sellele, et rongid seal enam ei sõida.

Peale peamaja kuulub Tuudi hooneteansamblisse veel maakelder, kaks kuuri ja saunamaja. Maja praegune omanik ostis jaama koos kõrvalhoonetega väga kehvas seisus – uksed-aknad eest ära, mistõttu kurikaelad pääsesid majja hävitustööd tegema. Omanik otsustas vana jaamahoone korda teha, et säästa see pahatahtlike möödakäijate veel suuremast rüüstamisest.

Planeering peaaegu sama

Väljastpoolt näeb jaamahoone välja selline, nagu see 1930ndatel kunagi ehitati. Ehitisest on säilinud vanu fotosid, mille alusel tehti renoveeritud hoone uste ja akende raamijaotus. 214ruutmeetrises majas on kokku üheksa tuba. Esimesel korrusel on avatud köök elutoaga, kaks tuba, WC koos duširuumiga, tehnoruum ja esik-trepihall. Teisel korrusel on kokku kuus tuba ja kaks eraldi tualetti – ühes dušš ning teises vann ja trepihall. Endise jaamahoone ruumiplaneering on säilinud enamjaolt samana, nagu see kunagi oli. Erinevus on selles, et varasemate kuivkäimlate asemel on nüüd maakütteseadmetega tehnoruum ja endiste korterite köögid on muudetud tualettruumideks-vannitubadeks.

Looduslikud materjalid, palju algupärast

Siseviimistluses on kasutatud looduslikke materjale ja säilitatud võimalikult palju algupärast. Kogu interjööri seinad ja laed on lubikrohvitud ning kaetud lubiliimvärviga. Ruumi laed on ajastule omaselt kumerad, olles meeleolukad ja samas ka praktilised – kumeratest nurkadest siirdub küttesoojus ruumi tagasi, jäämata sinna pidama. Esimese korruse tubade põrandatel on tammelauad ja esikus paekiviplaat. Teisel korrusel on algupärane laudpõrand taastatud ja värvitud. Esimeselt korruselt teisele viiv trepp on ainus säilinud algupärane ruumielement jaamahoones. Praeguse omaniku sõnul olid ehitise tühjana seistes kurikaelad üritanud paekiviastmetega betoontrepi raudvõret eest kangutada, kuid õnneks edutult – vana trepp oli niivõrd tugevalt ja kvaliteetselt ehitatud.

Siseuksed on taaskasutusel ja erinevaist paigust kokku kogutud. Mõnda siseust tuli olemasolevate usteavade tarvis väiksemaks teha, mõnda omakorda «kasvatada». Samuti on esimese korruse osalise tellisseina ladumisel kasutatud vanu, mitte uusi telliseid. Akendel on vanad kremoonid.

Jaamahoone kirju elulugu

Kunagisel Tuudi raudteejaamahoonel on märkimisväärne minevik. Raudteejaama aegu oli majas neli korterit, kus elasid mitmelapselised pered. Jaamahoonena lõpetas ehitis tegevuse 1969. aastal, mis ei tähendanud asustuse lõppu majas – inimesed elasid seal edasi. Hoone on erinevatel aegadel olnud koduks paljudele inimestele ja peredele. Nüüd on jaamahoonel uus etapp – maja on taas valmis pakkuma kodu uutele elanikele.