Vana maja lisasoojustus
Teija Aaltonen
TM Kodu & Ehitus
Kapitaalremondi läbinud vana maja | Shutterstock

Külma maja soojustamise teema tundub olevat lihtne: soojustusvill seina ja valmis. Kuid tegelikult tuleb ehk lahti võtta kogu välisvooder põrandast vahelaeni. Isetegijal võib juhtuda hulgaliselt ehitusvigu. Lisasoojustamiseks on nõuandeid palju, aga juhiseid, kuidas töö kindla peale korralikult tehtud saaks, on vähe.

Mõned vanad majad tunduvad nii külmad, et tekib küsimus, kas neile üldse ehitamise ajal soojustust on pandud: maja nurkadest on tunda tuuletõmbust ja põrandad on külmad. Et asja parandada, tuleb midagi ette võtta. Ent kas soojustusremont võib ka liialt kalliks minna?

Õhulekked

Internetis, pannes otsisõnaks "lisasoojustus", pakutakse kõigepealt ehitusmaterjalide müüjate linke, pakutakse kõiksugu materjale, ikka parimaid ja tõhusaimaid, odavaimaid ja kiireima paigaldusega lisasoojustamise mooduseid. Nii et kas tõesti kohe ostma ja soojustama? Umbropsu siiski ei tasu alustada. Ruumides oleva tuuletõmbuse põhjus võib olla, et näiteks akendel pole tihendeid. Tihtipeale on aga põhjuseks silmale nähtamatuna olevad ehituskonstruktsioonides peituvad vead. Ehitamiseaegsetest dokumentidest selgub küll toonase hoone seisund, aga need ei ole pädevad, andmaks teavet hoone nüüdse olukorra kohta.

Paljudel puhkudel on vanad majad koos oma soojustuse ja õhutihedusomadustega teab kunas ehitatud ja tagasihoidliku konstruktsiooni poolest aastatega ka ehituslikult nukramasse seisu jäänud: vajunud, pehkima hakanud, lausa lagunenud. Nii võib ka liitekohtades-läbiviikudes olla vajakajäämisi

Et maja soojustada, on vaja täpseid algandmeid, sest maja on ehituslik tervik. Tuuletõmbuse ja külma tunne pole sugugi mitte alati vähesest soojustusest tulenev – põhjus võib olla ka see, et hoone pole piisavalt tuulekindlalt kaetud. Maja tuulekindlaks tehes peab siiski arvestama, et säiliks piisav õhuvahetus. Hoone õhuvahetus ja selle õhulekkekohad toimivad erinevalt, mis võib tekitada valeotsustusi. Maja sees võib olla ülerõhk, kui sissepuhke õhuvool on suurem kui väljatõmbe õhuvool. Õhk koos siseõhu niiskusega väljub hoone ülaosast. Alarõhk hoones tekib sundventilatsiooniga ja sel juhul on majas tunda tuuletõmbust lekkekohtadest sissetuleva õhu tõttu. Tasakaalustatud sundventilatsiooni puhul (sissepuhe ja väljatõmme) väljub õhk hoone seinte ülaosa ja pööningulae kaudu ning tuleb hoonesse seinte alaosa ja põranda kaudu.

Halvimal juhul on vale soojustus vales kohas, valesti paigaldatuna, selle peal veel valesti tehtud õhutiheduse parandamine – need tekitavad kimbatusi lisaks, mitte ei vabasta neist. Külmast saadakse küll lahti, aga maja muudetakse niiskuse- ja hallitusseentelõksuks. Lisasoojustus ja tuulepidavus on peamine, mida maja õige õhu ja konstruktsioonide niiskussisalduse juures arvestama peab. Enne, kui maja remontima hakata, peab olema piisavalt end teema suhtes harinud.

Artikli täismahus lugemiseks osta värske ajakiri poest või telli ajakiri TM Kodu & Energia.

vundamendi_soojustus_ja_hudroisolatsioon.jpg

Vundamendi soojustus ja hüdroisolatsioon
erakogu