Pärast seda, kui Ukrainas sõda valla pääses, on Eestis üha rohkem hakatud rääkima sellest, kuidas vabaneda Venemaa gaasist, mida Eesti kasutab praegu umbes 5 TWh aastas.
Vanemates kortermajades on kütmiseks ja sooja vee saamiseks laialt levinud gaasiveesoojendid, mis kasutavad torujuhtme kaudu tarnitavat maagaasi ja mille põlemisprotsessiks võetakse õhku siseruumidest.
Gaasiveesoojendid on levinud arvukalt nõukogude a
Märtsi alguses võõrustas Rootsi biogaasi assotsiatsioon eestlasi, lätlasi ning leedukaid Uppsalas. Kokkutulnutele tutvustati kohalikku biogaasi tootmisjaama Uppsala Vatten ning räägiti Rootsi eeskujul gaasibusside ning -veokite taristust ja ohutusest.
Päästeliidu andmetel saavad Eesti päästjad aastas umbes pool tuhat väljakutset, mille põhjuseks on vingugaas. Õnnetuste arv on viimastel aastatel kasvanud ja mitmed juhtumid viinud kahetsusväärselt inimeste elu kaotuseni.
Viimastel aastatel on üha enam tõusnud tähelepanu keskpunkti transpordisektoris kasutatavad gaasikütused, mis jõulise alternatiivina on kanda kinnitamas nii eraisikute seas kui ka ühistranspordivaldkonnas, samuti veonduses ja laevanduses.
Soojuspumpade kõrval võidab üha enam inimeste poolehoidu gaasiküte ning suurenenud on soov panna korterisse oma isiklik gaasikatel, mis toob koju üheaegselt nii soojusenergia kui ka sooja vee.
Üha laiem alternatiivkütuste valik on jõudnud ka transpordi- ja logistikavaldkonda ning juba täna on kodumaisel turul kättesaadavad mitmed raskekaallastest CNG-kaubikud, veokid ja bussid.
Soodsa ja keskkonnasäästliku alternatiivina on muutunud surumaaga
Üle-eestiline tihenev tanklavõrgustik, margiesindustes pakutav järjest laiem mudelite valik ning soodsam kütuse hind on pannud autoomanikke üha sagedamini valikut tegema CNG-kütusel liikuvate sõiduautode kasuks.
Et alternatiivkütused on järjest populaar