4 kevadist pilgupüüdjat
Aarne Kähr
Maikellukesed on kevadlilled, kes toovad aeda elegantsi ja aroomi. | Shutterstock

Mais on looduses tõeline lillepidu: õitsevad võsaülased, kullerkupud, kopsurohud ja oi kui paljud veel.

 

 

Maikelluke

Maikelluke Convallaria ei pruugigi olla alati mai kelluke. Selle taime nimi on üle võetud sakslastelt, nendel tuleb kevad palju varem kui meil. Maikelluke võib Lõuna-Eestis õide puhkeda küll mai teises pooles või kuu lõpus, kuid Põhja-Eestis teeb seda sageli juuni alguses. Kellele maikelluke, kelle juunikelluke.

Iidne idamaa tarkus väidab, et iga inimese südames õitseb hingeõis. Goethele meeldisid roosid, Tšaikovskile maikellukesed nagu ka kogu Soome rahvale – see on Soome rahvuslill. Legend räägib, et maikellukesed sündisid Maria pisaratest, kui ta nuttis ristilöödud Kristuse risti all.

Maikellukesed on kevadlilled, kes toovad aeda elegantsi ja aroomi. Samas natuke kurbustki, sest nende õitsele puhkedes on esimene kevadõite palang juba möödas.

Ta on levinud laialdaselt Euroopast Hiinani ja naturaliseerunud paljudel parasvöötme aladel. Maikelluke on vähenõudlik, kuid eriti meeldivad talle tammelehed. Kui võimalik, multšige maikellukeste pinnast tammelehtedega.

Paljudel taimedel peetakse heaks näitajaks suureõielisust, ent suureõielised maikellukeste sordid ei pruugi korralikult püsti seista, samuti võivad neid räsida vihmad-tuuled. Maikellukeste sorte on paarikümne ringis, kellest ehk kõige kenam on valgekirjude lehtedega ʼAlbostriata’. Ta moodustab kompaktseid kogumikke. Pobleemiks on vaid õige valgustugevusega kasvukoha leidmine: täispäikeses lehed pleegivad, liiga pimedas jäävad luitunuks.

Maikellukesed on hinnatud lõikelilled lilleseadetes, samuti pruudikimpudes. Minna altari ette maikellukese kimbuga võib olla paljude pruutide unistus.

shutterstock_1077398162.jpg

Võsaülase sorte on valgest kuni siniste ja tumeroosadeni.
Shutterstock

Võsaülane

Kui sinililled toovad metsa alla taevasina, siis valged võsaülased Anemone nemorosa rohkem valgust. Ega võsaülane olegi kohane nimi ühele väärikale kevadlillele. Metsaveered ja hõredad puistud, kus ta kasvab, pole ju mingid võsad. Niiet see nimi on küll võssa läinud.

Võsaülased õitsevad aprillist juunini, eelistades niiskemat poolvarjulist kuni päikeselist kasvukohta. Nagu paljud kevadlilled kogub ka võsaülane juba eelmisel suvel risoomi varuaineid. Risoomid on pindmised ning metsas langeb neile metsakõdu, aga aias võivad need väga karmil talvel külmuda. Nii et kui on tulemas suured külmad, peaks risoomid katma mõnesentimeetrise kergema kompostiga.

Võsaülase sorte on valgest kuni siniste ja tumeroosadeni. On ka pool- ja täidisõielisi sorte. Roosadest on üks paremaid ʼKentish Pink’. Tema alustab õitsemist valgeõielisena, kuid iga päev tuleb värvi juurde ning juba nädala pärast on õied roosad või isegi helepunased – oleneb, kuidas keegi värve näeb. Täidisõielistest on üks kenamaid sorte ʼPink Delight’, kelle õis on õrnroosa ja väga tihedalt täidetud. Mitmevärvilistest on väga silmatorkavad ʼGreen Fingers’ ja ʼGreen Deam’.

Võsaülasel on lumega head suhted. Kõik loomad ja taimed olid saanud värvi, ainult lumi oli jäänud ilma. Temagi oli seda palunud, aga keegi polnud raatsinud enda omast loobuda. Viimaks andnud habras ja õrnuke võsaülane lumele oma värvi. Sellest peale vihkavat lumi kõiki lilli peale võsaülase.

 

shutterstock_1014375049.jpg

Metsades ja niitudel õitsevad kullerkupud mai lõpus, juuni alguses.
Shutterstock

Kullerkupp

Kullerkupp kui päikesenupp. Meie harilik kullerkupp Trollius europaeus ei söanda oma südant uudishimulikele avada. Samas on hiina kullekupp Trollius chinensis avatud õite ja erksa oranži värviga. Erinevate liikide- sortide ristamisel on saadud aed-kullerkupp Trollius x cultorum. Sorte pole laias maailmas palju, neistki enamik vähelevinud.

Metsades ja niitudel õitsevad kullerkupud mai lõpus, juuni alguses. Sageli kasvavad nad kõrge rohu sees ja ka kõrvuti nõgestega – taim peab ju ennast kaitsma, kas või naabrite abiga. Aias edeneb kullerkupp tavalises parasniiskes ja päikeselises kasvukohas. Varjus võivad taimed välja venida ning isegi lamanduda.
Kullerkupp on hea lõikelill. Tema mahl on veidi mürgine, seega ettevaatust.
Kullerkupud sobivad veekogude lähedusse ja eemale suurtest puudest, kuna nad ei talu nende juurte survet. Ehk juhtub teie aias ime ja seal avab oma päikeselised õied harilik kullerkupp.

 

shutterstock_764740516.jpg

Aias on kopsurohi väga tänuväärne taim just varase õitsemise tõttu.
Shutterstock

Kopsurohi

Kopsurohi on varane ärkaja ning õitseb juba aprillis-mais. Euroopa parasvöötme metsades ja ka Eestis on harilik kopsurohi Pulmonaria officinalis laialt levinud. Tema noored lehed kõlbavad süüa, vanemad on aga puitunud ja vintsked. Kopsurohi ongi kopsu rohi. Tema enne õitsemist või ka õitsemise ajal korjatud lehed kuivatatakse, nendest valmistatakse teed köha, gripi ja külmetuse vastu.

Aias on kopsurohi väga tänuväärne taim just varase õitsemise tõttu, sest paljud püsikud, nagu hostad, astilbed ei taha veel kuidagi ärgata. Sorte on kopsurohul kümneid ja kümneid. Kõige enam on kirjulehise kopsurohu Pulmonaria saccharata ja punase kopsurohu Pulmonaria rubra sorte.
Kirjulehised kopsurohud ongi kõikvõimalike laikudega ning siniste õitega. Punaste kopsurohtude lehed on nii kirjud kui ka rohelised, lisailu annavad punased õied. Kevadel, kui õisi on veel vähe, on soojad värvitoonid nagu päikese abilised aias. On veel palju hübriide, kellel enam liiginimesid ei näidata. Nende hulgas on palju hõbedaste lehtedega sorte.

Kopsurohud kasvavad hästi poolvarjus ja tavalises aiamullas, kui see pole liiga kuiv. Kuna nendel on vähe narmasjuuri, siis suvel väga palavate ilmadega nad närtsivad. Hommikul või õhtul oleks hea taimi veega turgutada.
Kopsurohtude lehti võib kasutada lilleseadetes, aga nad peavad olema välja kasvanud ja tugevad. Kui soovite kevadel vitamiinipommiks peale naadi-võilille ka kopsurohu lehti, siis istutage mõni taim köögiviljapeenrasse.

Sarnased artiklid