5+ nõuannet, kuidas multš su aiale kasulik on

Inese Käspri
TM Kodu & Ehitus
Multš
Multšimine | Shutterstock

60% kodus.ee küsitlusele vastanuist kasutavad mahalangenud puulehti kompostiks või purustavad multšiks.  TM Kodu & Ehitus vaatleb multši lähemalt: see täidab aias nii dekoratiivseid kui ka praktilisi funktsioone, pakkudes taimedele soodsaid kasvutingimusi ja takistades umbrohu teket. Tooraine ja materjali struktuuri järgi saab valida sobivama multšitüübi.

Orgaaniline multš on taimne materjal, mis pinnasel tasapisi lagunedes annab sellele tagasi orgaanilised ained ja suurendab pinna viljakust. Kõige sagedamini kasutatavad orgaanilised multšimise materjalid on kooremultš, puiduhake, saepuru, männikäbid, turvas, kompost, põhk, lehed ja niidetud rohu mass.

Viimasel ajal on suure populaarsuse osaks saanud männikooremultš. Ja pole ka ime – männikooremultš ei ole mitte ainult väga dekoratiivne, vaid kaitseb mullapinda kuivamise ja muda tekkimise eest sademete ajal. See takistab muidugi umbrohu arengut, vähendab järske temperatuurimuutusi pinnase ülemises kihis, soodustab biokeemilisi protsesse, mikroobide tegevust ja hea mulla struktuuri moodustumist, täiendab huumuse sisaldust mullas ja ei võimalda vihmal pinnast minema uhta. Väikeste taimede peenras ei tasu valida jämedat multši pelgalt selle tõttu, et mida peenem multš, seda kiiremini laguneb. Multš laotatakse vähemalt 5–7 cm paksuse kihina. Mida jämedam see on, seda pakem kiht laotada – jämedam koor laotub hõredamalt ja jäävad pilud umbrohu idanemiseks.

Igal aastal täiendatakse multšikihti, sest multš laguneb järk-järgult, samuti tuul puhul seda vähehaaval ära. Dekoratiivne välimus säilib 2-3 aastat. Soovitatav on katet aeg-ajalt taastada, laotades 2-3 cm värsket männikooremultši. Enne multšiga katmist tuleks ala umbrohust puhtaks rohida. Kui muld on kuiv, tuleks seda korralikult kasta. Kuigi multš kaitseb mulda kuivamise eest, ei lase kuivale mullale laotatud kate pinnasel kiirelt märguda.

Igasse kohta sobiv multš

Peenikest multši (huumust) saab edukalt kasutada maaviljakuse parandamiseks. Mullaga segatuna tagab see mulla kohevuse, hea õhu läbilaskvuse (eriti kanarbiku-, rododendroni-, roosipeenras). Enne multšimist võib laotada geotekstiili, mis vähendab pinnase segunemist multšiga. Multš geotekstiiliga kaitseb mulda paremini rohtumast. Seda meetodit on soovitatav kasutada peenardes, kus dekoratiivtaimed ei kata kogu peenraala. Geotekstiil tuleks eemaldada, kui taimed on ala katnud, muidu ei pääse multši lagunedes tekkinud orgaaniline aine mulda.

Peen kooremultš (5–20 mm) sobib madalatele okaspuudele, samuti rododendronitele, hortensiatele, mustikatele, maranale, ja teistele madalakasvulistele dekoratiivtaimedele, samuti igat tüüpi hekkidele. Keskmine multš (20–40 mm) sobib hästi ilupõõsastele, sirelitele, arooniatele, kõrgetele elupuudele, jugapuudele, dekoratiivkuuskedele ja kõrgekasvulistele kadakatele.

Jäme multš (30–80 mm) sobib dekoratiivsetele kõrgetele okas- ja lehtpuudele, Jaapani kirssidele, nulgudele, valgele männile,seedermändidele, hõbekuuskedele, igat tüüpi viljapuudele, sh ploomid, kirsid.

Probiootiline multš sobib hästi mullas elavate patogeenide piiramiseks. Haigustele vastuvõtlikud liigid ei nakatu kergesti. Piirab jahukaste ja teiste haiguste levikut karusmarja-, viinamarjaistandustes, rooside ja mitmeaastaste leeklillede peenardes, terrasside, rõdude ja siseruumide taimede konteinerites.

Puhastamata segamultši (10–60 mm) on kasutatakse palju marja- ja viljapuude ümber ning parkides.

Multšiga kata teerada

Saepuru, laaste, freeslaaste või puiduhaket kasutatakse samuti multšina. Saepuru tiheneb, takistades vihma või kastmisvee imbumist pinnasesse. Laastud, puiduhake või freeslaastud sobivad puude alla ja põõsaste ümbruse multšimiseks. Eelistada tasub lehtpuulaastu, sest selle lagunemise käigus tekib vähem soovimatuid kõrvalsaadusi kui okaspuulaastul. Väga dekoratiivne, ökoloogiline toode on looduslike värvidega värvitud puiduhake, mille värvivalikus on terrakota, tõrv ja ajupuu.

Turvast on parem kasutada mullaviljakuse parandamiseks, suurendades orgaanilise aine kogust selles, või mulla happesuse tõstmiseks, kui turvas ei ole neutraliseeritud. Turbaga on hea multšida roose ja rododendroneid, samuti magnooliad. Suvelillepeenra multšimiseks sobib neutraliseeritud turvas.

Niidetud muru kasutada muru multšimiseks, toimib ideaalselt haljasväetisena.

Põhk sobib maasikate multšimiseks, hoiab marjad puhtana. Juurviljaaias peenarde vahel vähendab umbrohu läbikasvamist.

Männikäbidel on ilutarve. Käbid on hea materjal okaspuude ja suurte põõsaste multšimiseks. Multšimist ei soovitata taimedele, millele meeldib kuiv, päikese soojendatud pinnas, näiteks iirised.

Tuleb meeles pidada, et lagunemisprotsessis tarbitakse lämmastikku, nii et seda tuleks lisada kas orgaanilise või keemilise väetisena. Enne kooremultšiga multšimist tuleb pinnast väetada. Multš laguneb mullas aeglaselt. Lisaväetamine ei ole vajalik, kui multšitakse turbasubstraadi või rikastatud kompostiga.

Anorgaanilised materjalid

Multšimiseks võib kasutada ka veerkivi ja killustikku, savikilde, mille alla kindlasti tuleks laotada geotekstiil, et piirata segunemist pinnasega ja umbrohu kasvu. Anorgaaniline on teisisõnu elutu loodus ja nii on anorgaaniline multški kivi, näiteks pestud veerised, kruus, dekoratiivsed kivid, savikillud, tellise- ja kivikillustik, aga ka sünteetilised materjalid – katteloor, geotekstiil, multšikile. Dekoratiivne kiviveeris näeb ilus välja, seda saab kasutada dekoratiivse elemendina lillepotides ja vaasides, kui huvitavaid aktsent lillepeenardes. Dekoratiivsed kiviveerisest teerajad loovad aias avara tunde.

Sarnased artiklid