7 nõuannet hea tomatisaagi saamiseks
kodus.ee/Ingrid Bender
Kuidas saada head tomatisaaki? | Shutterstock

Eestlased armastavad oma koduaias tomatit kasvatada, aga algaja tomatikasvataja murrab pead: kuidas saada korralikku saaki? Kodus.ee palvel jagab lugejaile head nõu Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur Ingrid Bender. "Tomat on väga valgusenõudlik ja soojalembene kultuur. Seetõttu on parim, kui kasvuhoone asub valgusküllases ja põhjast tulevate külmade tuulte eest kaitstud alal," annab ta esmalt nõu, kuhu sättida tomatitaimedele kasvhoone.

Muld. Tomati kasvatamiseks on sobivaim pinnas muld, mis on huumusrikas, kobe ja nõrgalt happeline (pH 5,5-6,5). Neutraalsel ja aluselisel mullal on toitumine häiritud, ilmnevad nn puudushaigused.

Väetamine. Kõige lihtsam on väetada veise- või hobusesõnnikuga. Ka sõnniku baasil valmistatud hästi tasakaalustatud kompost sobib suurepäraselt. "Nende väetiste kasutamine tagab mullas vajaliku toitainetesisalduse ja jätkusuutliku toimimise väga paljudeks aastateks," soovitab Bender. "Ka on mulla kaudu levivate haiguste esinemine pärsitud sõnniku või sõnnikut sisaldava komposti kasutamisel. Suure eduga saab kasutada tomatitaimede väetamiseks ka teisi komposte, mereadru ja omavalmistatud nõgesekääritist. Kaubandusvõrgust on võimalik osta mitmete välisfirmade toodetud igati sobivaid spetsiaalseid tomati väetamise väetisi."

Kastmine. Jahedamate pilves ilmade korral kasta üks kord nädalas, kuumal ajal 2-3 (4) korda nädalas. Tomatitaimede kastmiseks on parim aeg varahommik ja hommikupoolik. Kasta ohtralt ja harvemini, kuid mitte lasta mulda läbi kuivada, sest siis viljad lõhenevad väga kergesti peale kastmist.

Taimede kujundamine. Kõrgekasvulised (indeterminantsed) taimed on mõistlik kujundada üheharulisena, sest see kujundusviis on kõige väiksema töömahuga. Mitmeharuliseks kujundamine saaki ei suurenda, küll aga suurendab töömahtu, sest iga haru vajab eraldi toestusnööri sidumist ja hiljem  taimevartevarte iganädalast ümber nööri keeramist. Poolkõrgeid (pooldeterminantsed) sorte on väga lihtne kujundada, sest need sordid lõpetavad tavaliselt ise 6.-8. kobara järel kasvu. Alumisi külgvõrseid peab nendel sortidel eemaldama vaid 3-4. Madalakasvuliste sortide taimedel tuleb eemaldada alumiste lehtede kaenaldesse kasvanud alumisi külgvõrsed. Osa neist tuleb kasvama jätta, sealt kasvab tomatisaak.

"Külgvõrseid tuleb eemaldada igal nädalal. Sellisel juhul ei kasva need liiga suureks ja saak kujuneb kokkuvõttes suuremaks võrreldes sellega, kui võrseid üle mitme nädala eemaldada," soovitab Bender.

Tuulutamine. Haiguste leviku piiramiseks on vajalik, et kasvuhoone oleks hästi tuulutatav. "Parim on hoida otsmised uksed või tuulutusluugid ööpäevaringselt lahti alates sellest ajast, kui öökülmade oht on möödas. Ööseks sulgeda uksed või luugid alles sügisel, kui on jälle öökülmasid karta. Katuseluugid hoida suvel kinni (juhul kui on olemas kasvuhoone mõlemas otsas uks või tuulutusluuk või on avatud piisavalt külgmisi luuke), et vihmade korral sademed taimi märjaks ei teeks. Selline ööpäevaringne tuulutamine on kõige tulemuslikum haigusi vähendav võte, sest taimed on peaaegu pidevalt kuivad ja haigustekitajatel puudub levikuks soodne võimalus," soovitab spetsialist.

Haigused. Jahedapoolsel ja vihmasel perioodil, kui õhuniiskus on väljas ja kasvuhoones kõrge (üle 80%) on peamisteks haigusteks

  • hahkhallitus (Botrytis cinerea)
  • tomati-pruunmädanik ja –lehemädanik (Phytophthora infestans)
  • tomati-ruugehallitus (Fulvia fulva)

Istutusjärgselt jahedatel ja niisketel perioodidel võib esineda juure- ja varrepõletikke.

"Kütteta kasvuhoones on hahkhallitus sageli kõige tavalisem ja kõige enam levinud haigus. Tomati-pruunmädaniku ja –lehemädaniku tekitaja tuleb kasvuhoonesse kartulilt, seetõttu on väga vajalik, et kartul kasvaks kasvuhoonest kaugemal, mitte vahetus naabruses," hoiatab Bender. "Tomati-ruugehallitus levib ainult lehtedel. On aretatud palju ruugehallitusekindlaid sorte. Näiteks kodumaistest sortidest on sellised ’Malle’ F1, ’Evelle’, ’Vilja’, ’Piibe’ F1, ’Erk’, ’Maike’, ’Mato’, ’Valve’ ja ’Terma’ ja ’Varto’."

Haiguste leviku pidurdamiseks piisab enamasti sellest, kui kasvuhoonet pidevalt ja korralikult tuulutada, sest õhu liikumine kasvuhoones hoiab õhuniiskuse taseme madalal ja taimed on kuivad.

Tomatitaimedele on Benderi sõnul ohtlikud mitmed viirushaigused. "Siiski esineb viirushaigusi tomatil kütteta kasvuhoones põhjamaistes oludes vähe. Kõige tavalisem viirus Eesti oludes on tubaka-mosaiikviirus (TMV). See võib taimedel ootamatult ilmneda, kui on just äsja alustatud saagi korjamisega ja taimed on valmimata vilju täis," selgitab Bender.

Kuidas seda ära tunda? "Nakatunud taimed jäävad kasvus naabruses olevatest tervetest taimedest maha, on lühemad. Taime varrele moodustuvad mustad pikitriibud. Ladvaosa peeneneb ja lehed muutuvad kitsaks, moonduvad. Vilju moodustub juurde vähe ja viljad jäävad väikeseks. Valmivate viljade pind muutub krobeliseks ja värvumine on ebaühtlane. TMV-d levitavad lehetäid ja kasvuhoonekarilane, aga ka  tubakat suitsetav inimene, kes võib nakatada taimi ka siis, kui ta hetkel ei suitseta. Tubakaosakesed peatuvad inimese riietel, nahal ja juustel. Viirust kantakse edasi ka saastunud kinnaste või tööriistadega."

Sordid. Suurema saagi saamiseks peab eriti hoolikalt sorti valima. Sobivaimad sordid on haiguskindlad, varased (peamine saak valmib enne haiguste massilist levikut) ja on sageli uuemad kodumaised sordid. Kohalikel sortidel on eelis ebasoodsa ilmastikuga aastatel. Sooja ja vähese vihmaga suvedel annavad võrdselt head saaki nii paremad välismaised kui ka kodumaised sordid.

"Väga suurte viljadega (vilja keskmine kaal üle 200g) sortide kaubanduslik saak kipub sageli tagasihoidlikuks jääma, sest suured viljad lõhenevad reeglina kergemini kui keskmise suurusega ja väikesed viljad. Suured viljad valmivad pikemate vaheaegade järel ja neid moodustub taimele arvuliselt vähem," selgitab Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur Ingrid Bender.