AASTA AED 2018 | Aed nagu rätsepatöö

Kaja Kurg
1340 m2 suurune isikupärase kujundusega liigirikas aed, mis on „valgunud” ka krundilt välja tänavaäärsele alale. | Tiit Koha

Vahvalt vormi lõigatud puud ja põõsad, aiabonsaid, justkui lekaaliga tõmmatud looklevad peenraservad – tundub, et siin aias tegutseb keegi, kes rätsepatööd hästi tunneb. Täpselt nii ongi.

Aia üks „peaaednikest” Jelena Gontšarenko lõpetas omal ajal Peterburis kunstniku-modelleerija kõrgemad kursused ja teenib leiba eraõmblejana. Naise ameti tõttu sattuski varem Pärnus korteris elanud pere Paikusele, sest oli vaja avarat tööruumi. Rohelisest aedlinnast leitud majakarp ehitati lõpuni valmis ning samal ajal hakkas ilmet võtma ka aed.
Teine „peaaednik” on Jelena ema Galina. Kahe naise ühise töö ja loominguna ongi saanud kunagisest ehitusmaterjali alla mattunud krundist põnevate sopikestega roheline oaas.
Ema ja tütart köidavad aianduses erinevad valdkonnad, mis kokku moodustavad aga ilusa terviku. On kujunenud välja mõlemale sobiv tööjaotus.

„Mulle meeldivad rohelised toonid ja kivid, okaspuid armastan veidi rohkem kui lehtpuid. Värvikirevad õied mind ei köida, samas armastab neid aga ema. Mina lõikan, pügan ja niidan, ema istutab, rohib ja väetab,” räägib Jelena. Kui vaja, tuleb naistele appi ka meespere. Vladimir tunnistab näiteks muiates, et aitab raskusi vedada ja tõsta.

 

Okkaline algus
 

„Kui olime platsi puhtaks teinud, uue mullaga katnud, muru külvanud ning sai hakata kujunduse ja taimedega tegelema, valdas meid tohutu vaimustus. Ostsime kokku ilupuid, eriti palju just okaspuuvorme, istutasime õuna-, kirsi- ja ploomipuud. Aianurka rajasime kaks veesilma ja hakkasime sealt tasapisi kujundusega edasi liikuma. Kõik tuli kuidagi iseenesest, oma ideede järgi,” meenutab Jelena.

Perel oli varem Pärnu külje all Tammistes suvila, kus toimetades oli aianduspisik idanema hakanud. „Igal õhtul pärast tööd tormasin suvilasse, et seal midagi teha,” ütleb Galina.

Sel suvel 18 aasta vanuseks saanud aias on kujunenud aja jooksul kenad taimekooslused. Põhiliselt igihaljaste taimedega kujundatud eesaed on aasta ringi roheline: siin on sihvakad elupuusambad, roomavad kadakad pinnakatjaks, sekka pukspuu ja elupuu ümarad kerad. Toredad okkalised vormid püüavad pilku ka tiiginurgas.

Okaspuud on silmatorkavalt ilusad ja terved. Kui okkalises võras on näha pruunistunud kohti, tõmbab Jelena kätte tugevad keevitajakindad ning puhastab puu surnud okkapudist. Nii mõnigi puu on tulnud kahjuks ka maha võtta. Sel kevadel pidid pererahva kurvastuseks lahkuma näiteks kaks kevadpäikeses põlenud suurt kadakat.
Veesilmade ümbruses köidab pilku kaunilt kujundatud kivine maastik. Kivid on olnud mõlema naise kirg: „Kui teised läksid jalutama, siis meie suundusime kive otsima. Sünnipäevaks palusime tuua kingituseks ikka ilusaid kive.”

 

Tembutused taimedega
 

Jelena naudib taimedega tegelemist suure lustiga ja laseb oma loomingulisel mõttel vabalt lennata. Võtame näiteks aia keskel laiutava sinakashalli torkava kuuse. Kes oleks tulnud selle peale, et pügada see „tuuleveskiks”? Puu alumine pool on tüse silinder, ülemine on vabakujuline, aga seegi on plaanis ümaraks lõigata. Aastaid tagasi minivormi pähe ostetud puu varjutaks praegu juba poolt aeda, kui seda poleks hakatud kääridega ohjeldama. Latva on juba mitu korda ära võetud.

Teine tore leid on elumaja esiküljel palmetina kujundatud paradiisiõunapuu, mis ulatub juba teise korruse rõdule. Oskusliku kääritöö tulemusena mõjub väänleva tüve ning okstega puu maalilise ronitaimena. Kui ta kevadel oma roosad õied avab, puhkeb fassaad sõna otseses mõttes õide. Imeline vaatepilt avaneb ka toast rõdule vaadates. Suve lõpus kaunistavad oksi väikesed punased õunad, raagus ajal naudib silm kunstipäraselt väänlevat oksastikku.

Silma jääb ka kontpuu palliks lõigatud tüvivorm, mille tüvi on kahest osast spiraalina kokku keerdunud. „Tee ääres oli suur kontpuu. Võtsin sealt oksad, keerutasin kokku ja pistsin mulda,” avaldab Jelena lihtsa nipi, kuidas tüütuseni tavalist kontpuud põnevamalt kasutada.

Aias on palju ümmarguseks pöetud või siis loomupäraselt kerana kasvavaid okaspuid ja lehtpõõsaid. „Meile meeldivad ümarad asjad. Ümmargune vorm on harmooniline ja mõjub hästi,” ütleb Jelena.

Tundub, et ta on kääridega kogu aeg põõsaste kallal. Lõbusad pallid on saanud viirpuust, kontpuust, lodjap-põisenelast, pärg- ja jaapani enelatest. Aiabonsaiks lõigatud-näpistatud mägimännil kükitavad samuti okkalised pallikesed. Isegi suur pihlakas on saanud ümara vormi ning näeb välja nagu vihmavari. Ümarale teemale sekundeerivad püsikastrite ümarad puhmikud.

 

Õierikas lilleaed
 

Püsililled on Galina hoole all. Ühes aia servas on n-ö kübarapeenar, kus kasvab palju päevakübaraid ja siilkübarad. Õunapuudealune varjuaed on astilbede päralt, pikk rida on päevaliiliaid ja aedflokse. Lõhnavas floksireas kasvab 11 erinevat värvi sorti. Maja varjus katab maad kümnete hostasortide kirju lehevaip.

Suve keskpaigast sügiskülmadeni kaunistavad aeda hortensiad. Need on Galina viimase aja erilised lemmikud, sest õitsevad pikalt ja toovad oma suurte õisikutega aeda palju õieilu.

Potis või peenral kasvavaid põõsaid oli eelmisel suvel kokku juba 39. Nende seas on näiteks tohutu suurte õisikutega ’Lime Light’. Tore sort on ’Exclusive’, mis alustab õitsemist juba juulis. Taim on algul valge, augustis muutub roosaks ja hiljem läheb peaaegu punaseks. Samasugust põnevat värvimuutust pakub ka ’Wim’s Red’, mis näitab õisi juba juuni lõpus. Neli selle sordi potitaime on tagumisel terrassil edukalt väljas talvitunud. Suurelehised hortensiad ’Magical’ on külmaõrnad ja need viib perenaine talveks garaaži.

Ilusat värvimängu pakub ka turbaaed. Varasuvel õitsevad siin kaks valge- ja neli lillaõielist igihaljast rodo. Viimaste õitsemise ajal värvub lillaks ka suur lapp liivateed. Turbaaias on lapike suureviljalise jõhvikaga, mille jõmakad viljad valmivad oktoobris. Ühel heal saagiaastal korjati siit lausa üheksa liitrit jõhvikaid.

 

Üllatavad lahendused
 

Aias näeb ka nutikat taaskasutust: kahe pika sirge lillepeenra serv on saanud laiast kummiribast äärise. Tegu on kalatööstuses kasutuses olnud vana transportöörilindiga. Parimat peenraserva on raske leida: ligi paarikümne sentimeetri laiune must ja raske kummiriba ei lase murul peenrasse tungida ega torka taimede alt silma.

Kummiriba kasutus teeb aia hooldamise tunduvalt lihtsamaks, looklevate peenraservade juures tuleb aga siiski teha paar korda suve jooksul labidatööd.        

Aia tagumises nurgas on väike peenramaa, mille kujunduses on näha samuti kunstniku kätt. Kumera servaga peenrad koos nendevaheliste rajakestega meenutavad ülalt vaadates Mercedese märki. Et oleks ilus, pandi peenraid, isegi kartulimaad, ääristama aedmaasikatest mikrohekid.

Tarbeaiast saab pere maitserohelise ja küüslaugu, kabatšokid ja herned. Seal ronib tuginööril tavaliselt seitse kurgitaime, tomatitega varustab aga lahke naabrinaine. „Kartulimugulaid panen mulda täpselt 50. Juulis, augustis ja septembris sööme oma värsket kartulit,” annab Galina ülevaate potipõllundusest.

 

Ilus olgu ka aia taga
 

Rõdult vaadates on näha, kuidas aianurgas olev kivipeenar valgub üle piirde ka tänavaäärsele alale. Ilus kulgemine on iga detailini läbi mõeldud. Aiatagune aed sündis seetõttu, et teeäärne plats oli suurem kui naabritel. „Muru oli igav, tahtsime midagi, mis silma rõõmustaks,” räägivad hakkajad naised. Tänavaserva kaunistab nüüd ilupõõsastest ja okaspuudest komponeeritud kena istutusala.

Aga vähe sellest: korda tehti ka üle tee olev politseikoolile kuuluv võsastunud maalapp, kuhu istutati suure kaarena 30 roosaõielist sirelipõõsast. Sirelite õitsemise ajal on vaatepilt imeline. Kümmekond aastat niitis Jelena platsi ise, nüüd korraldab seda tööd omavalitsus. Korda tehtud koht rõõmustab möödujaid ning lapsed käivad seal mängimas.

„Kodu kauniks 2018” aasta aia preemia 2500 eurot Bauhofilt.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid