AASTA KODU 2018 | Aja võnked vanalinnas

Elen Luht
Kultuurimälestiseks tunnistatud hoones elada on üks asi, selles remonti ja ümberehitust teha hoopis teine. | Juta Kübarsepp

Vanalinnad on täis isikupärast arhitektuuri, mis koduotsijaid võlub ja meelitab. Samas kaasneb selle võluga tubli annus vastutust ja kompromissivalmidust.

Mul oli unistus leida Tallinna vanalinnas selline korter, kus oleks võimalik ehitada pööning eluruumiks,” meenutab tosina aasta tagust aega peremees Veljo. Helsingis ehitusinsenerina töötades oli ta näinud kortereid, kus nii oli tehtud. Kuid aastal 2006 vanalinnas kodu leida oli paras väljakutse. Kui mõni korter ka müüki tuli, osteti see kohe ära. Seetõttu kaalus Saaremaalt pärit Veljo hoopis Helsingisse korteri soetamist, töö tõttu tuleb tal nagunii viibida ka sealpool lahte. Helsingi kesklinnas oligi saadaval sobiv korter, remonditud ja valmis sissekolimiseks. Pakkumine ahvatles, kuid siis saabus sõnum: müüki tuli korter vanalinnas – väike, pime, lagunenud ...
„Tõsiselt mõtlesin, kumba valida, kas Helsingi korter või see siin, mis oli täiesti elamiskõlbmatu. Hind oli sama,” räägib mees. Kuid hing tõmbas ikkagi Tallinna.

 

Kultuurikihtide võlu
 

Maja Pikal tänaval oli halvas seisus, kuid võluva ajalooga. 15. sajandil valminud ja hilisbaroksete täiendustega kaupmehemaja ehitati 19. sajandi keskel ümber korteriteks. Selles majas leidis kodu ka 1917. aastal loodud Siuru kirjandusselts.

Veljo ostis korteri kolmandal korrusel, kuhu pääseb mööda 18. sajandil rajatud barokset puutreppi. Trepikoda on siiani veel remontimata ja annab aimu oludest, mis siin 12 aastat tagasi valitsesid.

„Fassaad lagunes, katus paistis läbi, korteri põranda all oli meetri jagu prügi,” kirjeldab perenaine Tiina trööstituid olusid. Kuid unistus oli silme ees. Järgmiste aastate jooksul osteti ära ka kõrvalkorter, seejärel pööningukorrus, vastutasuks sai ühistu teha korda katuse ja fassaadid.

Samal ajal kui maja väljast tervenes, hakkas tasapisi ilmet võtma ka Veljo ja Tiina uus kodu, mis kulgeb nüüd läbi kolme tasapinna. Esimesel on avatud köögiga elu- ja söögituba. Teisel tasapinnal asuvad magamistuba, töötuba ja vannituba. Tänu kõrgele katuseharjale on korteris ka kolmas tasapind külaliste magamistoa ja valgust täis mõtlemisnurgaga. Siin on koha leidnud ka perenaise üks suur armastus –  lilled: „Nad on siin saanud nüüd kaks aastat kasvada ja tundub, et siin väga meeldib neile.”

 

Koostöös muinsuskaitsega
 

Kultuurimälestiseks tunnistatud hoones elada on üks asi, selles remonti ja ümberehitust teha hoopis teine. Siin peitub ka põhjus, miks kodu valmimine nii pikalt aega võttis. Veljo räägib, et nii suurema ümberehituse puhul kui ka väiksematele detailidele lahendusi otsides on nad teinud tihedat koostööd muinsuskaitsega. Katuseakende tegemise eel käis kohal terve komisjon, kes vaatas tehtud aknapaigutusmalli ja otsustas aknad lubada seetõttu, et need tänavalt ei paista.

Artikli täismahus lugemiseks osta värske ajakiri poest või telli ajakiri Kodu & Aed.