AASTA KODU 2020. Sisetunnet usaldades

Tiina Lang
Aasta kodu sai Swedbankilt preemiaks 2500 eurot. Kodus domineerivad hall, valge, must. | Juta Kübarsepp

Umbse planeeringuga Stalini-aegse maja korteri muutis disainer Kaire Lusti (30) helgelt avaraks ja mugavaks, panustades pigem kallimatele ja kestvamatele materjalidele ja sisustusesemetele. Aimamata, et tema kodust saab konkursi „Kodu kauniks 2020” võitja.

Stalini-aegse halli majamüraka seintelt koorub värvi nagu kalasoomuseid. Ümberringi on samasugused, ent juba vuntsitud stiilipärandid kõrgete lagede ja kaarjate akendega. Trepikoja ust avades kerib aeg mitukümmend aastat tagasi sügavasse nõukaaega oma süngetes murenenud värvikihistustes, lipendavates põrandaplaatides ja roostetanud raudelementides, mis ajendavad pigem taas välisust otsima.

Kaire, kes oli oma kodu juba neli aastat rahumeeli otsinud, kõmpis aga uudishimuliku ja sihikindlana neljandale korrusele, kus üht korterit müüdi. Üles jõudes tundis ta, et võhm on väljas.
„Esimene mõte oli: kindlasti mitte, nii kõrgel ma elada ei taha,” avaldab Kaire, kuid nüüd jälle ei tahaks ta enam madalamal elada. „Nii äge, keegi ei vaata aknasse. Kogu aeg on hästi valge. Puud ei jää ette, tänavavalgustus ei paista tuppa.”
Kaire eelistas Põhja-Tallinna miljööväärtuslikku piirkonda, kus tema meelest asuvad kõik majad mingis kujundis väga korrapäraselt. Pealegi on ümberringi palju rohelust – parke ja merd. Hea rahulik.
„Kesklinnaelu mulle pigem ei meeldi. Varem elasin südalinnas Kadrioru piiril, kus tänavamüra tõttu ei saanud aknaidki lahti teha. Nüüd võivad need olla avatud terve öö, miski ei häiri.”

 

Värske remont lammutati
 

Maja endisaegne hingus ja üldine seisukord Kairet ei hirmutanud. Ta võib meelerahus aastaid elada ebatäiuslikus kohas, teades, et see üsna pea areneb. „Mulle Koplis väga meeldib. Paljud küsisid hämmastunult: „Kuidas sa lähed kesklinnast Koplisse?” Tegelikult oli kesklinnas palju hirmsam elada. Süstlad vedelesid igal pool maas, siin pole ma ainsatki näinud,” sõnab Kaire, kelle meelest on just tema valitud asupaigas hästi mõnus. Igal hommikul lippab ta parki või mere äärde, et oma valget Šveitsi lambakoera jalutada.

Kortermaja on üks vähestest ümberkaudsetest, mis pole veel korda tehtud. Samas on Kaire kinnisvarahuvilisena veendunud, et on teinud hea investeeringu. Kodu väärtus ajaga kasvab, ent see polnud esmatähtis. Ta oli otsinud eelkõige tunnetuslikult „seda õiget”, kuigi üle korteriukse astudes tervitasid teda tumeoranžid ja tumesinised tapeedid ning laminaatparkett. Võlusid aga kõrged laed ja kaarjad aknad …
„Korteris oli varem elanud poissmees, kes oli ise värske remondi teinud, kuid mitte kõige oskuslikumalt. Elamine oli mööblit täis ja hästi pime,” meenutab Kaire esimest vaatepilti.

Esialgu kavatses ta maha võtta vaid tapeedi ja seinad värvida, ent tegelikult jäi algsest korterist alles vaid karp. Seest lammutati kõik tühjaks, liigutati seinu, paigutati uksi teistesse kohtadesse.

„Korteri varasem planeering oli väga kummaline,” sedastab Kaire, kirjeldades, kuis tema praeguse kööginurga asemel oli hoopis vannituba ja vannitoas imeväike köök. „WC-pott on ainus asi, mis alles jäi, aga praegune vannituba on nüüd suurem kui köök.”
Algselt oli korteri 52,2-ruutmeetrine, kuid nüüd ilmselt veidi väiksem, sest väga viltusi seinu üritati sirgemaks saada. Suuremat korterit Kaire aga praegu ei ihkagi. Talle on tähtis, et kodu oleks väike. „Pole vaja nelja tuba, kui ma viibin ainult ühes, ega 50 m² elutuba. Praegune korter on täpselt paras.”

 

Miksides uut ja vana
 

Iduettevõttes disainerina töötav Kaire tegi meelepärase ruumiplaneeringu ja sisekujunduse, kaalutledes iga detaili. Üks sõbrast ehitaja aitas ehitada ja plaatija plaatida, kõige muuga tegeles ta ise. Tellis magamistoale laiad kahepoolsed uksed Rakvere lähedal asuvast Aru Grupist, lagede äärde ja keskele kipsist stukatuurid, et lisada veidi klassitsistlikku stiili. Valis ajastukohased lülitid ja pistikupesad, lasi vahetada radiaatorid vanaaegse disainiga malmradiaatorite vastu … Kairele meeldib tuunida peetud mööblit ja värvida seinu: värvirull tema peos liigub sama hõlpsalt nagu arvutihiir näppude vahel. Värvidest eelistab ta stoilisi, nagu hall, valge ja must.

„Ilmselt on need minuga kõige rohkem kooskõlas. Mu garderoob on samuti selles gammas. Muid värve saan kasutada veebilehti disainides,” selgitab Kaire. Nimetatud kolmele värvile on ta kaaslasteks sobitanud pastelseid toone, mis püsivad tema hinnangul kauem moes.
Algselt magamistoa seina saanud roosa on ta küll üle võõbanud, sest õiget tooni oli raske tabada, kuid nüüd kavatseb ta seinad värvida hoopis beežiks. „Tundub olevat rohkem selle aasta trend, kuigi ma moevoolu eriti ei jälgi,” nimetab Kaire.

Arhitektuurihuvist on korteri perenaine valinud seintele vabakäelise või geomeetrilise joonega pilte. Nii tellis ta veebipoest Ameerika kunstniku Kim Knolli teose, samuti ripub seintel mitmete Eesti kunstnike töid. Kaire helgele ja valgele kodule lisavad aktsente rohelised toataimed ning mustad detailid, nagu nööbid pilkupüüdval palitul. Neid on üksjagu palju: lambid, lillepotid, vannitoasegistid ja -mööbel …

Kaire on kodu sisustanud aegamööda neli aastat, kordagi mõtlemata, et kindlasti oleks vaja just mingit kindlat lampi või diivanit. Pigem miksib meelsasti uut ja vana. „Elutoa kapike oli hästi täbaras seisus. Leidsin selle sõbranna talu kuuri alt. Lihvisin ja peitsisin. Söögilaua ostsin antiigipoest, toolid pärinevad samuti erinevatest kohtadest. Mõned asjad on hangitud Osta.ee-st,” kirjeldab Kaire, mismoodi on ta suutnud erinevatest esemetest harmoonilise terviku luua.
„Tähtis on, et kodu oleks minimalistlik ega läheks kiiresti moest. Endal peab olema seal lihtne olla. Olulised on kvaliteetsed asjad. Pigem osta üks kord kallis asi kui kümme korda odav. Lähtun sisetundest ja teiste soovitustest,” selgitab Kaire oma põhimõtet.

 

Vähem koristada, vähem muretseda
 

Telerit siinsest kodust ei leia. Seda pole Kairel olnud juba viis aastat. „Ei näinud põhjust osta,” ütleb ta, sest vaatab kodus viibides eelkõige filme ja seda suurelt laialt ekraanilt, mille koduseks kinoõhtuks rullist lahti tõmbab. Tema projektor on nagu väike arvuti, kuhu saab tõmmata meelepäraseid telesaateid, mänge jms. „Väga mugav,” rõhutab Kaire.

Elutoas on soundbar ehk pikk kõlar filmide vaatamiseks, magamistoas ja vannitoas kummaski aga väike kõlar, mis mängivad kõik koos sama heli, ehkki on võimalik igasse ruumi ka erinev muusika valida. „Mul oli kindel soov, et vannitoas oleks muusika. Seal on mul Sonose helisüsteem. Kui vaatame koos sõpradega mõnda filmi, on nad alati vaimustuses, et ka WC-s olles kuuleb, mis ekraanil edasi toimub.”

Seesugune tehniline lahendus pidi tal olema. Nii valib Kaire hommikuks Spotifyst näiteks rahuliku muusikaloendi, mis hakkab ise sobilikul kellaajal mängima, toimides ka äratuskellana. Töö iseloomu tõttu ei pea Kaire kontorisse minema, kuid sellegipoolest tõuseb ta varakult, nautides varahommikust päikesesära, mis duširuumi voogab. Siinse vannitoamööbli on ta ise kavandanud, samuti valguslahenduse.

„Elektripistikute asukohad mõtlesin varakult läbi, kui me polnud veel lammutada jõudnudki,” rõhutab Kaire elektri- ja valgustuslahenduste tähtsust. Ta ei torma, vaid kaalutleb, varub aega, uurib võimalusi, selitab ideid. „Olen pigem nõus ootama, et õige idee ja asi minu juurde tuleks. Ei taha midagi suvalist teha,” selgitab ta, nimetades, et elas poolteist aastat oma uues kodus nii, et kööginurk seisis endiselt tühja valge orvana. Ta ei teadnud täpselt, millise köögimööbli disainib, ent nüüd on tulemusega väga rahul.

„Tahtsin köögitasapinnaks kindlasti valget kivi, mis on kallis, aga parim investeering ja igati hinda väärt. Sellele võib panna näiteks kuuma poti ja paigaldada kraanikausi tasapinna alla.” Kindel soov oli, et töötasapinna tagaseina muudaksid dekoratiivseks kalasabamustrisse sätitud valged keraamilised plaadid. „Plaatija polnud seda tööd tehes kõige õnnelikum, sest üksjagu oli vaja plaate lõigata,” nimetab Kaire, kes end suureks köögis askeldajaks ei pea. Gaasipliiti ta esialgu isegi kartis, ent nüüd meeldib see talle elektripliidist rohkemgi. „Midagi muud ma enam ei tahaks.” Niisamuti ei soovi Kaire enda ümber näha liigseid asju. Põhjendusel, et talle ei meeldi asjad. Nii näiteks ei pea ta vajalikuks röstrit, sest sama hõlpsalt saab saia-leiba röstida pliidil. „Elu on palju lihtsam, kui on vähe asju. Vähem koristada ja vähem muretseda. Ka kodu on lihtne korras hoida.”

Loonud endale kodu, kus on emotsionaalselt mõnus ja hea olla, ei klammerdu Kaire sellegipoolest kindlasse kohta. Ta vaatab endiselt iga päev kinnisvarapakkumisi. „Mulle väga meeldib kinnisvara, huvitab üüriturg ja sellega seotud äri. Aga kui ma edaspidi kuskile mujale koliksin, siis ilmselt jätaksin selle kodu alles, kuigi võrreldes suvila kõpitsemisega oli korteri ümberehitus väike projekt,” sõnab Kaire. Ta ei pelga ehitustolmu ega ebamugavust, sest teda innustab visioon, milliseks võib ühe nukras või ebamäärases seisus elamise luua.

 

 

Isikupärane ja stiilne

Anne Pärgma, Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht:

„Perenaisel on õnnestunud vana maja korterisse luua hästi läbi mõeldud, toimiva plaanilahendusega ja isikupäraselt, kuid stiilselt sisustatud kodu. Ta on tajunud detailide kõrval tervikut ning suutnud luua ühtse meeleolu igasse ruumi. Võib oletada, et kodu loomisele kulus kogu vaba aeg ja energia pika aja vältel. Tulemus on seda väärt!”

 

Meeleolukas ja toimiv

Ivi-Els Schneider, sisearhitekt:

„Siin kodus on toredaid detaile, mis kõik omavahel sobivad. Kõik on läbi mõeldud ja mõttetut tühja seinapinda pole jäetud. Pildid ja tarbekunstiesemed lisavad meeleolu, kuid funktsionaalsus on säilinud neist hoolimata. Sümpaatselt mõjuvad ka toataimed, mida meil tänapäeval interjööris suhteliselt vähe kasutatakse.”

Sarnased artiklid