Aed, kus täitusid kõik unistused
Kaja Kurg
Aia esimene pilgupüüdja on kahtlemata suur ringrada, mille keskele jääb avar muruala ja servadesse ilutaimede värvikas raamistus. | Tiina Tammet

Marju ja Robert Luhti lastel on olnud imeline lapsepõlv: oma koduaias on neil ligi sajameetrine ringrada rattasõiduks, suur muruplats pallimängudeks, kahekordne mängumaja, maitsvaid köögi- ja puuvilju pakkuv tarbeaed.

Pere hakkas oma uut suure aiaga kodu rajama siis, kui kolmest lapsest kaks olid veel pisikesed. Aia planeerimisel mõtlesidki vanemad eelkõige sellele, et lastel oleks seal tegevust ja tore olla.
„Kuna meil on ruumi tõesti palju, siis ma eelistan seda, et meie kaks nooremat last mängivad oma sõpradega koduaias, mitte ei otsi linnast põnevust. Arvan, et nii on turvalisem. Elame koolile lähedal ja reedeti pärast kooli on neil luba sõpru mängima kutsuda. Suvel olen saanud mõnikord lapsi ka jäätise eest aeda appi,” räägib pereema Marju.

Kui aias on lasteparv, käib suurem möll muidugi kahe korrusega mängumajas, millel on koguni rõdu ja liumägi. „Kui me alles aeda rajasime ja mängumaja ehitasime, siis räägiti tänaval, et siia tuleb lasteaed,” muheleb Marju. Ringtee on käigus nii jalgratta-, rula- kui rulluisurajana. Täpselt ringikujuline muruväljak on aga staadioni eest.
Muruvaibal naudib suve ka pika pehme kasukaga jänes Kusti, kel on oma „aiaga” majake. Kusti „lapsendati” Tartu Loodusmajast, kuhu jänku oli toodud kellegi kodust. Algul võeti ta n-ö prooviks, kuna lastel polnud varem lemmiklooma olnud. Pärast paari kuud toitmist ja hoolitsemist ei olnud lapsed nõus temast loobuma, Kustist oli saanud pereliige. Hiljem selgus, et tegu ei ole mitte jänesepoisi, vaid -tüdrukuga. Aga nimi ei riku ju selle kandjat.

Suuresti laste pärast rajati ka tarbeaed, et neil oleks värsket ja puhast kraami suhu pista ning et nad taimi tunneks. Marju räägib kõneka loo: „Vanem tütar oli vist 18-aastane, kui palusin tal aiast tuua peterselli. Ta oli ära õige pikalt ja saabus kahe naadilehega. Arvasin, et mu aias naati ei leidu, aga näe, oli. Siis sain kinnitust, et pean palju erinevaid aiavilju kasvatama, et lapsed õpiksid neid tundma.“

 

Veerand hektarit ürgloodust
 

„Meie õnneks ei olnud aias mitukümmend aastat midagi tehtud,” meenutab Robert. „Loodus oli maapinna tihedalt katnud puude, võsa ja naadiga. Krundi suurus oli meile ideaalne, sest soovisime paigaldada maaküttetorustiku, rajada ilu- ja tarbeaia ning õueala. See maatükk võimaldas kõik unistused teoks teha.”

Kui krundil töödega alustati, siis kõigepealt tuli kolm päeva niita krundil lokkavat naati. Nähtavale tulid marjapõõsad, vaarikad, õuna- ja pirnipuud, kreegid, ploomid. Kuna enamik puudest oli oma aja ära elanud, jäeti alles ainult seitse õunapuud ja üks pirn.

Krunt nägi pererahva sõnul välja nagu raielank. Sealt saadi 15 ruumi küttepuid, tohutult oli oksi, lõputult kände. Viimased tuli kõik välja juurida, sest ees ootas maaküttetorustiku paigaldus. Saabunud sügis lõpetas esimese aia-aasta. Kogu talv kulus elumaja renoveerimisele ning tulevase aia planeerimisele. Uuriti läbi pea kõik sellekohased raamatud, ajakirjad ja veebilehed.
„Kuna aed oli suur ja kirjeldamatult halvas olukorras, siis ei osanud me esialgu millestki pihta hakata,” meenutab Marju. „Tasapisi tekkisid siiski ideed, mis vajasid vormimist. Kaasasime profist aiakujundaja, kes kuulas ära meie soovid ja aitas mõtted paberile panna.

Artikli täismahus lugemiseks osta värske ajakiri poest või telli ajakiri Kodu & Aed.

Artikli märksõnad