Aglaoneema – lihtne, ilus ja leplik kaaslane

Kaja Kurg
Aglaoneemad puhastavad eriti tõhusalt toa õhku. | Shutterstock

Kaunite lehemustritega aglaoneemal on toataimena üks eriti väärt omadus: ta on nõus kasvama ka aknast kaugemal, kus loomulikku valgust vähem.

Kui soovid koju rohelist džunglit, siis pead lillepoes heitma pilgu lopsakate leheiluduste aglaoneemade (Aglaonema) väljapanekule. Siseruumis kasvatamiseks on neil palju tänuväärseid omadusi: nad kohanevad hästi erinevate kasvutingimustega, jäävad ilusaks ka vähese valgusega kohas, lepivad kuiva toaõhuga, võivad olla veidi pikemalt kastmata.

Ja veel üks kuldaväärt omadus: aglaoneemad puhastavad eriti tõhusalt toa õhku. Nende lopsaka lehestiku suur pind seob suures koguses õhus lenduvaid mürgiseid orgaanilisi ühendeid, mida eraldub pidevalt tehismaterjalidest ning mis tekitavad peavalu ja väsimust.

Aglaoneemad on toas kasvatamiseks just paraja suurusega – tavaliselt on nad poole meetri kõrgused. Ka kasvukiirus on igati paras, mistõttu ei pea taimi pidevalt piirama ega jagama.

Kui olud on vähegi sobivad, tunnevad aglaoneemad end igal pool hästi, nõudes seejuures vaid minimaalset hooldust. Sellepärast näebki neid sageli ka kaubanduskeskustes, kohvikutes jm avalikes asutustes ning kontorites.

Kompaktse vormi ja lopsaka lehepuhmikuga taim on sisehaljastajate üks lemmikutest ka sel põhjusel, et ta on hea pinnakatja: aglaoneemadest saab moodustada suuri rohelisi alasid, mis toimivad ruumis nii õhupuhastaja kui ka hapnikutootjana. Lisaks saab neid hästi ära kasutada segaistutustes, sest nad on nõus kasvama ühes anumas koos enamiku teiste taimedega.

 

Leheiludus troopikast
 

Aglaoneemad on pärit troopilise Kagu-Aasia niisketest varjulistest metsadest. Aasias on neid kasvatatud sajandeid kui õnnetoovaid ilutaimi. Euroopasse, täpsemalt Londonisse, kuninglikku Kew’ botaanikaaeda toodi esimesed taimed 1885. aastal. Varsti algas hoogne aretustöö, mille tulemusena on tänapäeval saada sadu kauni lehemustriga sorte. Lisaks eri tooni rohelisele on uuemate sortide lehtedel juba ka punaseid ja kollaseid maalinguid.

Soojades maades kasvatatakse aglaoneemasid aias, põhja pool toalilledena.

Aglaoneema võib kergesti segi ajada populaarse toataime diifenbahhiaga. Nad ongi sugulased, sest mõlemad kuuluvad võhaliste sugukonda.

Võrreldes diifenbahhiaga on aglaoneemal tugevamad lehed, ilus konkreetne vorm ja madalam kasv. Kui diifenbahhia kasvab soodsates oludes kiiresti laeni ja muutub sageli laasunud varrega rootsikuks, siis aglaoneema jääb kindla kõrgusega rohtseks puhmikuks, mis aastatega laieneb.

Sobivates oludes võib aglaoneema toas ka õitseda. Tema „õis” on nagu kallal ja teistel võhalistel: väikesed õied on koondunud tõlvikusse (õisikusse), mida ümbritseb rohekas kandeleht. Õitsemine jääb aga lehtede varju ja seda ei pruugi märgata. Lihakad viljad on kollased kuni punased ja kergelt mürgised.  

 

Kuidas kasvatada
 

* Võib kasvada nii valgusküllases kui ka poolvarjulises kohas. Rohke hajutatud valgus teeb lehevärvi säravamaks ja mustri selgemaks.

* Kevadel ja suvel jälgi, et taimed ei jääks otsese lõunapäikese kätte. Tugev päike rikub lehti.

* Tavaline toatemperatuur (18–22º) sobib neile hästi, aga taluvad soojematki ruumi.

* Jahedus (alla 15º) muudab lehed kollaseks ja need vajuvad pikali.

* Suvel kasta rikkalikult, kuid jälgi, et muld poleks pidevalt liiga märg – seda taim ei talu. Talvel kasta vähem.

* Aglaoneemad armastavad niiskemat õhku. Sooja (üle 18º) kuiva õhuga ruumis tasub neid talvel aeg-ajalt piserdada, soojal suveajal piserda sageli.

* Õue ära taimi suvel vii.

* Kasvuperioodil märtsist septembrini väeta paar korda kuus lehtdekoratiivsete toataimede väetisega. Talvel väeta kord kuus.

* Paari-kolme aasta tagant kevadel istuta taim ümber värskesse mulda. Aglaoneema juurestik on madal ja laiuv, sellepärast vali lai madal anum. Kasuta nõrgalt happelist toataimemulda.

* Paljunda puhmiku jagamise teel.

* Kui lehed rulluvad või kolletuvad, võib põhjuseks olla tuuletõmbus.

* Kahjurid aglaoneemasid eriti ei tülita, kuid vahel võivad lehekaenaldes siiski pesitseda villtäid.

* Ära lase lehtedele koguneda tolmu, sest umbsete pooridega lehepind ei puhasta õhku enam nii hästi kui võiks.

* Ära hoia aglaoneemat kohas, kus lemmikloomad seda näksida saavad – taim on mürgine.

 

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid