Ahju- või kaminasoojus?

Tiina Lang
Ahi salvestab soojust pika aja jooksul ja annab seda ühtlasemalt välja. | Tootja

Kaminatuli ja ahjusoojus on nagu mõnusad kamraadid, keda üksjagu koduomanikke oma elamisse igatseb, sest need pakuvad vaheldust ja täiendavaid võimalusi.

Vihmasajus märgi puid varjualusesse kärutades ja riita ladudes mõtled vaid: ahiküte tuleb asendada mugavama võimalusega. Elektriarveid silmas pidades tunned seevastu ahjusoojusest ehedat rõõmu, vaadates, kuis leegid põimuvad hoogsalt ümber kuivade halgude ja tulekuma meenutab ergavat päikeseloojangut. Oled rahul, et saad kütet kombineerida.

„Ahiküte pole küll kõige mugavam, aga talvise elektrikatkestuse ajal „külmub” enamik Eestist ära, sest ükski teine kütteliik – õhksoojuspumbad, gaasi-pelleti-, tahkekütuse- vms katlad ei tööta elektrita,” rõhutab Koltsi Kaminate juhataja ja MTÜ Eesti Pottsepad juhatuse liige Andrus Konga. „Ahiküte on maapiirkondades oma metsa olemasolu korral kõige odavam kütteliik, kuid põhikütteks pole enam üldjuhul soovitatav, sest keegi peab ahju pidevalt kütma. Seda on mõistlik kombineerida teiste küttelahendustega, nagu õhksoojuspump, gaasiküte vms, mis saab toimida tarbijast sõltumatult.”

 

Juhul, kui ahju saab paigaldada, kas osta tehase valmisahi või lasta pottsepal laduda?

„Ise teha lastes saab ahju endale sobiliku disainiga, ent üldjuhul laotakse see „kõhutundest” lähtuvalt. Targemad mehed kasutavad ahjuprogrammi ja arvutavad välja, kui suur ahi elamises olema peaks.

Valmisahju puhul on tehases vajalikud arvutused tehtud ja ahjupassis ehk tehnilises dokumentatsioonis kirjas, kui suurele ruumile sobib ja palju sooja annab. Märgitud on vajalik korstnatõmme, mis näitab, milliste parameetritega peab olema korsten.”

 

Millist ahju – voolukivist, moodul-, pottahju vms – eelistada?

„See on maitseasi, sest ahju tööpõhimõte on sama. Küsimus on, kas ahi on tehtud ahjupotist (pottahi), tavalistest tellistest (tellisahi), kahhelplaatidega kaetud (kahhelahi), plekiga ümbritsetud (plekkahi) või tulikivimaterjalist (tulikiviahi). Olemas on kuumakindlast betoonist valatud moodulahjud.

Neist igaühe eluiga sõltub kasutajast, kuid plekkahi ehitatakse üldiselt odavalt ja selle eluiga ongi lühem. Kõige kauem peaksid kestma pottahjud, mis on ka kõige kallimad, makstes 8000–12 000 eurot. Tellisahjud on üldjuhul pottahjudest väiksemad, hinnaga 3000–5000 eurot, aga kütavad ka väiksemat pinda. Teadma peab, et ahi kütab pinda, mida „näeb”, ehk kütab soojakiirgusega. Teise tuppa seina taha ahjusoojus eriti ei jõua. Samuti ei küta suur ahi ära 200 m² maja, sest soojus ei pääse kõikidesse tubadesse ja nurkadesse. Seepärast ehitati vanasti majadesse mitu väiksemat ahju, et saaks tervet elamist ühtlaselt kütta.

Kui ahju välimus ei ole tähtis, siis võiks eelistada plekk- või tellisahju, mis on tehaseahjust märksa odavamad. Samas on tehaseahi vastupidavam, sest kasutatud on kallemaid materjale, mille eluiga on pikem. Kui laotud ahju peab vähemalt 2–3 kuud sisse kütma, siis tehaseahjul on detailid juba tehases ära kuivatatud: laod ahju üles ja võid kahe-kolme päeva pärast kütma hakata.”

 

Mis on veeküttega ahju eripära?

„Veeküttega ahju sisse on pandud veetorud kui soojavahetid, aga sellise süsteemi ehitamisel peab olema ettevaatlik, et ahi liiga efektiivne ei saaks. Ilma ahjuarvutusprogrammita on seda keeruline teha. Ahjuarvutusprogramm, mida on MTÜ Eesti Pottsepad kasutanud aasta jagu, võimaldab vastavalt ruumi suurusele, soojapidavusele ja korstna pikkusele arvutada ahju parameetrid. Kuna valdavalt on ahje ehitatud tunnetusest lähtudes, siis vaid vähesed pottsepad oskavad ja tahavad seda programmi kasutada.

Oluline on, et ka korsten töötaks ega pigitaks, mistõttu peab korstnast väljuva suitsu temperatuur olema 120–130 kraadi. Kui ahi on liiga efektiivne ja korstnale soojust ei jätku, siis hakkab korsten pigitama ja pigi võib minna põlema, põhjustades kõige sagedamini tulekahjusid.”

 

Mis vahe on kaminahjul ja ahjul?

„Kaminahjuks peetakse sageli tavalist klaasuksega küttekollet, aga ahjul peab olema lõõristik, kus suits liigub, enne kui korstnast välja läheb. Kamin on tulepesa, mis on ühendatud otse korstnaga. Kui sellele lisada sooja salvestavad elemendid ehk lõõristik, saame kaminahju. Kui paneme ahjule klaasukse ette, siis ei muutu see kaminahjuks, vaid klaasuksega ahjuks.”

 

Kui pikk on ahju eluiga?

„Üldjuhul kestab käsitsi tehtud ahi väga kaua, kui seda õigesti kasutada. Kui aga kütta ahi mõned korrad liiga kuumaks, siis kivid nihkuvad palavusega paigast ja ahi ongi rikutud. Seda enam remontida ei anna.

Tehaseahi koosneb seevastu elementidest, mis pannakse tihendi või klambriga üksteise külge kinni, ja need saavad omavahel vabalt liikuda. Seetõttu ülekütmine või eksimus tehaseahju üldjuhul ära ei lõhu.

Igas ahjupassis on kirjas, kui palju võib puid koldesse panna ja kui suur on ahju võimsus. Kui ahju lubatakse panna 8 kg puid tunnis, siis puitbriketi kütteväärtus on umbes veerandi võrra suurem. Sellega ei arvestata, mistõttu kütab sama kogus puitbriketti ahju tõenäoliselt lõhki. Tuleb teada, kui palju tohib koldesse panna küttematerjali, mis peab olema kuiv.

Pottsepa ülesanne on õpetada ja näidata, kui tihti ja kust on vaja ahju puhastada. Hooldama peaks seda kord aastas, soovitavalt kevadel pärast kütteperioodi lõppu. Kui köetakse rohkem, siis iga 10 m³ puude kütmise järel.

Küttekolle ei ole prügi põletamiseks ja sinna ei tohi visata piimapakke, vanu riideid, isegi mitte ajalehti. Seesugune sodi sisaldab raskmetalle või keemilisi aineid, mis on üldiselt õhust raskemad. Lendavad küll suitsuga korstnast välja, kuid vajuvad kohe alla ja me hingame need mürgid endale sisse.”

 

Millise intensiivsusega peaksid puud ahjus põlema?

„Puhta põlemise korral väljub korstnast veeaur, kõik ülejäänu põleb ära, see aga nõuab koldes teatud temperatuuri. Kui põlemiseks on liiga vähe õhku, on temperatuur liiga madal ja koldes toimub mittetäielik põlemine. Kui aga õhku on liiga palju, siis tekib ääsiefekt ja taas ei põle koldes puud täielikult ära. Selleks et need täielikult ära põleksid ja kasutegur oleks maksimaalne ning küttesüsteem saastaks keskkonda kõige vähem, on koldesse vaja kindlat kogust õhku. Põlemine on õige, kui korstna otsas on näha kuuma õhu virvendust. Kui tuleb suitsu, siis on midagi paigast ära.

Tänapäeva ahjud on keskkonnasäästlikud ja neile saab paigaldada kütteautomaatika, mille andurid fikseerivad kolde kuumuse ja põlemise. Vastavalt sellele otsustab automaatika anda koldesse õhku. Kogu põlemine sõltubki õhu kogusest koldes. Nõukogudeaegsed ahjud pole ehitatud keskkonda säästvateks. Mõistlik oleks ahjuuks ära vahetada ja lisada põlemist reguleeriv kütteautomaatika. Teeme MTÜ-s Eesti Pottsepad vastavaid uuringuid ja koostööd Eesti keskkonnauuringute keskusega ning muuhulgas testime, milline automaatika oleks kõige optimaalsem ka vana tüüpi ahjudele, et saaks neid keskkonnanõuetele vastavaks ehitada.”

 

Kui elamises on ahju- või kaminavalmidus olemas, siis kumba valida?

„Esmalt peab vaatama, kui rasket asja ehitaja on lubanud paigaldada. Ahi salvestab soojust pika aja jooksul ja annab seda ühtlasemalt välja. Kamin hakkab sooja andma kohe pärast süütamist, aga tule kustudes jahtub ka ruttu maha.

Olemas on soojust salvestavad kaminad, mille puhul peab vaatama nende kaalu. Rusikareegel on, et sada kilo massi salvestab tund aega sooja. Kui kamin kaalub 200 kilo, siis hoiab see sooja 2–3 tundi.
Suvilasse soovitan kaminat, sest korralik ahi läheb soojaks alles järgmisel päeval, kuigi hoiab soojust mitu päeva. Olles suvilas vaid kaks päeva, ei saa me ahjust kasu, kui esimesel päeval on seal külm.“

 

Kuivõrd otstarbekas on kaminasüdamik?

„Sõltub kasutusotstarbest, aga igapäevaseks kütmiseks on see üsna ebaratsionaalne. Tähtsam on siin esteetiline pool: tule nautimine ja võimalus külmal ajal muud kütet natuke toetada. Kui teha kaminasse suur tuli, siis ühel hetkel läheb toas väga palavaks, kui aga tuli kustub, siis jälle külmaks.

Kas malm- või terassüdamik? Tänapäeval on teras vastupidavuselt malmiga võrdne, samas saab terasest teha palju suuremaid kaminaid ja detaile, keerulisemaid kaminaid ja lahendusi.”

 

Kas ahjuehitust tellides võib äparduda pottsepa valikuga?

„Pottsepal peab olema kutsetunnistus, mis kinnitab, et ta on oskused omandanud. Alati tuleks küsida näha kutsetunnistust või inimese nime. Samuti uurida kutsekoja leheküljelt kutseregistrist, kas mehel on pottsepakutse, mis näitab, et ta oma tööd oskab. Lisaks peab raha liikumisest jääma jälg. Kui töö eest makstakse sularahas ja hiljem on ahjuga probleeme, siis keegi enam aidata ei saa. Kuna MTÜ Eesti Pottsepad on ka kutseandja, siis meieni jõuab üksjagu juhtumeid, kus meister on kadunud, kuid äsja ehitatud ahi laguneb.”


Ole teadlik

Ahju täienduseks on mõistlik lisada õhk-õhksoojuspump. Õhk-veeküte tuleks panna juba maja ehitamise ajal, sest see eeldab põrandas olevat torustikku.

Siiber tuleb kinni panna, kui söed on kustunud. Mitte varem, sest tänapäeva elamised on väga hermeetilised ja tekib oht, et ahi võib hakata vingu sisse ajama.

Õige oleks ahju kütta sügisest kevadeni pidevalt, laskmata sel vahepeal maha jahtuda.

Nõukogudeaegse ahju malmukse saab klaasukse vastu vahetada, et tuld näha ja nautida.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid